2-16-14729/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2017. a., Tartu Tsiviilasja number 2-16-14729 Tsiviilasi A.N.i hagiavaldus A.K. vastu abielu lahutamiseks ning T.K. ja B.K. suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks viimiskoha, kooliküsimuste ja raviküsimuste osas ja selles osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 23. novembri 2016. a otsus (osaotsus abielu lahutamise kohta) Menetluse alus ringkonnakohtus A.K. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (kostja): A.K. (sünd: XXXXXXX. a); esindaja Anatoli Orlovski FIE Vastustaja (hageja): A.N. (isikukood: XXXXXXXX), esindaja advokaat Helen Tomberg Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast A.K. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 23. novembri 2016. a. otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus A.K.le. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

2

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. A.N. esitas 30. septembril 2016. a maakohtusse hagiavalduse A.K. vastu abielu lahutamiseks ning laste T.K. ja B.K. suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks viibimiskoha, kooliküsimuste ja raviküsimuste osas ja selles osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 23. novembril 2016. a osaotsusega hagi ja lahutas poolte abielu. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. A.K. esitas 23. detsembril 2016. a ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu 23. novembri 2016. a otsuse peale, leides, et abielu lahutamine ei allu Eesti kohtule, sest esinevad kahtlused A.N.i kodakondsuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2. Ringkonnakohus leiab, et A.K. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. 3. A.K. on Tartu Maakohtu 23. novembri 2016. a otsusele apellatsioonkaebust esitades märkinud, et A.N.il võib olla Venemaa kodakondsus, mida kinnitab A.N.i vanaduspensioni kindlustus ja Venemaal registreerimist kinnitav tõend, mille kohaselt on A.N. korteriomandi kaasomanik ja omab registreerimist aadressil XXXXXXXXX. Tõendil olev lahter kodakondsuse olemasolu kohta on täitmata. A.K. leiab, et Venemaa kodakondsuse olemasolu on oluline kohtualluvuse kindlaks määramisel. 4. Maakohtu vaidlustatud otsusega lahutati poolte abielu. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta apellant abielu lahutamist, vaid taotleb kohtult kohtualluvuse kontrolli seoses asjaoluga, et vastustajal võib olla Venemaa kodakondsus. Apellant on maakohtus esitanud vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 alusel, kui maakohus jättis rahuldamata apellandi taotluse tõendite kogumiseks A.N.i Venemaa kodakondsuse kohta. Maakohus jättis vastuväite 22. novembri 2016. a kohtuistungil rahuldamata. Apellant on seadnud kahtluse alla üksnes kohtualluvuse. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled kooselu ei taasta. Eeltoodu on seadusest tulenevalt aluseks abielu lahutamisele. 5. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Hagi on esitanud Tartu Maakohtule A.N., märkides enda ja alaealiste laste elukohaks XXXXXX. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja Eesti Vabariigi kodanik. Seega on hageja tuginenud oma õigusele pöörduda Eesti Vabariigi kohtusse. TsMS § 102 lg 2 p 1 kohaselt võib Eesti kohus abielu lahutada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. TsMS § 102 lg 2 p 3 kohaselt võib Eesti kohus abielu lahutada ka siis, kui ühe abikaasa elukoht on Eestis. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle

3

puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikli 28 p 2 kohaselt on abielulahutuse asjas pädevad mõlema riigi kohtuasutused, kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine teise lepingupoole territooriumil. 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust rahuldada, millest tulenevalt esineb asjas TsMS § 637 lg 1 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hagiavalduse lisana on vastustaja esitanud kodakondsust tõendava Eesti rahvastikuregistri 06. septembri 2016. a väljavõtte (tl 9). Selle kohaselt omab A.N. Eesti kodakondsust. Ringkonnakohtu poolt 09. jaanuaril 2017. a teostatud päringust rahvastikuregistrile nähtub jätkuvalt, et A.N. omab Eesti kodakondsust. 7. Käesoleval juhul on Eesti rahvastikuregistri väljatrükkidega (06.09.2016 ja 09.01.2017) tõendanud, et A.N. on Eesti kodanik (TsMS § 102 lg 2 p 1) ja omab elukohta Eestis aadressil XXXXXXXXX (TsMS § 102 lg 2 p 3). Poolte alaealiste laste elukohaks on nende ema elukoht Tartu linnas ning apellandi elukoht on Venemaal XXXXXX (TsMS § 102 lg 3). Ringkonnakohus on seisukohal, et hagiavaldus abielu lahutamiseks allus Tartu Maakohtule ning maakohus ei ole rikkunud TsMS § 75 lg-t 1 kohtualluvuse kontrollimisel. Apellatsioonkaebusest ei tulene, justkui oleks A.N. üksnes Venemaa kodanik ning asjas esitatud andmed tema Eesti kodakondsuse kohta ei vastaks tegelikkusele. Isegi juhul, kui A.N.il oleks lisaks Eesti kodakondsusele ka Venemaa kodakondsus (topeltkodakondsus), alluks abielu lahutamise hagi Eesti kohtule. 8. Olukorras, kus hageja on pöördunud Eesti Vabariigi kohtusse ja menetluses on osalenud mõlemad pooled, ei saa väidetav ebaõige kohtualluvus olla kohtulahendi tühistamise aluseks. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud. 9. Apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 23. detsembril 2016.a riigilõivu 100 eurot. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele kui apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse ja apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 100 (ükssada) euro tagastamist kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/