3-16-2108/22 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-2108 Määruse kuupäev 17. jaanuar 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Stanislav Maiste kaebus Tartu Vangla 25. augusti 2016 käskkirja nr 6-1/896 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Stanislav Maiste Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon 1. Lõpetada menetlus Stanislav Maise kaebuses haldusasjas nr 3-16-2108. 2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 20. oktoobril 2016 saabus Tartu Halduskohtusse Stanislav Maiste kaebus Tartu Vangla 25. augusti 2016 haldusakti nr 6-1/896 tühistamiseks. S. Maiste märgib, et tema suhtes kohaldati vangistusseaduse § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. S. Maiste leiab, et haldusakt on põhjendamatu. Lisaks taotles S. Maiste esialgset õiguskaitset vastustaja suvaliste tegevuste eest. 2. Tartu Halduskohus jättis 24. oktoobri 2016 määrusega S. Maiste kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis tähtaja esitatud pöördumistest puuduste kõrvaldamiseks. Muuhulgas tuli S. Maistel kohtule teatada, mida ta kohtult esialgse õiguskaitse korras taotleb ning taotlust põhjendada. 3. S. Maiste esitas 27. oktoobril 2016 kohtule avalduse, milles selgitas, et taotleb Tartu Vangla 25. augusti 2016 haldusakti nr 6-1/896 täielikku tühistamist. Lisaks märkis S. Maiste, et esialgse õiguskaitse kohaldamist ta ei vaja. 4. Tartu Halduskohus jättis 15. novembri 2016 määrusega S. Maiste esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 5. Vastuseks Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2016 kohtunõudele teatas S. Maiste 27. detsembril 2016 (tl 57, tõlge tl 56), et seoses vaidlusaluse käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamisega 15. novembril 2016 taotleb ta üksikkambri kasutamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Haldusakti lõppemise järgselt paigutati kaebaja teise korpusse ja pidi vahetama mitut sektsiooni. Kaebaja arvel on nüüd rikkumine, mille tõttu jäi ta ilma võimalusest osaleda keevitaja kursustel ja täiendavates spordiringides. Kaebajal ei ole vanglale varalisi nõudmisi.

2

6. Tartu Vangla 13. jaanuari 2017 seisukoha (tl 61–63) kohaselt ei ole tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek põhjendatud ega kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda karistuse kandmist kindlas sektsioonis. Tuvastamisnõude rahuldamine ei tooks seetõttu kaasa kaebaja tagasi paigutamist eluosakonda kus ta enne vaidlustatud käskkirja andmist karistust kandis. Vaidlustatud käskkirjaga ei ole kaebajat karistatud, mille tõttu ei jää kaebaja isiklikku toimikusse märget rikkumise kohta. Kaebaja ei olnud 2016/2017 õppeaastaks keevitaja kutseõppes osalejate nimekirja arvatud, mille tõttu ei vasta kaebaja vastav väide tõele. 2016. aasta augustis on kaebaja registreeritud 2017/2018 õppeaastal kutseõppes osalejate nimekirja. Vaidlustatud käskkirjaga ei kohaldatud kaebajale kehakultuuriga tegelemise keeldu, seetõttu ei saa tuvastamisnõudega kaebaja õigusi kaitsta, vanglal puudub ka kohustus võimaldada ära jäänud spordiringide kasutamist tagant järele. Halduskohtul puudub pädevus kaebaja võimaliku laimaja välja selgitamiseks. KOHTU SEISUKOHT 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

8. Kaebajat koormav vaidlustatud õigusakt on oma kehtivuse kaotanud, seoses kaebajale pandud kohustuse, kanda täiendavaid julgeolekuabinõusid, lõppemisega Vaatamata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamisele, milline olukord vastab HKMS § 152 lg 1 p 4 kirjeldatud olukorrale, taotleb kaebaja tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekut.

9. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 11. Vaatamata sellele, et kaebaja taotleb menetluse jätkamist, nõustub kohus vastustaja kaalutlustega (käesoleva määruse p 6 ja HKMS § 165 lg 2) ning on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole kaebaja 26. detsembri 2016 menetlusdokumendis toodud asjaoludel vajalik käesolevas haldusasjas menetlust jätkata. Kohus nõustub vastustaja vastuväidetega, et kaebaja toodud asjaoludel ei saa käesolevas asjas menetluse jätkamine aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele vanglas tulevikus. Samuti ei saa tuvastamiskaebuse menetlemine aidata korvata kaebajat koormavast haldusaktist tulenenud ebamugavusi kaebajale haldusakti kehtivuse ajal. 12. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. 13. HKMS § 108 lg 4 kohaselt peaks vastustaja menetluskulud kandma kaebaja, sest tegemist pole sama paragrahvi 6. lõikes kirjeldatud olukorraga. Kuna vastustaja ei ole vastavat taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Roby Koik kohtunik