1-16-9400/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-9400 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Urmas Reinola Kriminaalasi G.M-i süüdistus KarS § § järgi 329 ja 424

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13. detsembri 2016. a otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav G.M (ik: XXX); elukoht: X (viibib vahi all XX

Jõhvi Arestikambris); 2 kehtivat kriminaalkaristust;

kahtlustatavana kinni peetud 9.-10. oktoobrini 2016; vahistatud alates 11. oktoobrist 2016 Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Leelo Känd abi

Kaitsja Vandeadvokaadi abi

Siim Mõistlik

RESOLUTSIOON

1.

kaitsja vandeadvokaa abi apellatsioon kui ilmselt Jätta G.M-i di Siim Mõistliku põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroo Vares & Mõistlik le seoses vandeadvokaadi abi Siim Mõistliku poolt G.M-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 96 (

üheksakümmend kuus) eurot (sh käibemaks).

3. Välja mõista G.M-ilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 96 ( mmend kuus) eurot, mis tuleb üheksakü

tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. G.M-ile

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

G.M-ile esitati 32 süüdistus KarS § 9 järgi selles, et tema, olles Harju Maakohtu 15. septembri 2016. a otsusega süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 424 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks, juhtis 9. novembril 2016

teadlikult mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust. Veel esitati talle süüdistus selles, et 9. oktoobril 2016 juhtis ta Tallinnas X

XX juures tahtlikult mootorsõidukit, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,90 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid ja pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Harju Maakohtu 13. detsembri 2016. a otsusega tunnistati G.M talle ette heidetavate

kuritegude toimepanemises süüdi. Teda karistati KarS § ühe aasta kuue kuu 63 lg 1 alusel

vangistusega. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lusel 1/3 võrra, mõistes lg 2 a G.M-ile lõplikuks karistuseks ühe aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel liideti sellele karistusele varasema karistuse ärakandmata osa, s.o 535 tundi üldkasulikku tööd, e üks

aasta viis kuud kakskümmend viis päeva vangistust, mõistes

G.M-ile liitkaristuseks kaks

aastat viis

viis kuud ja kakskümmend päeva vangistust. G.M-ile 15. septembri 2016. a kohtuotsusega lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuueks

kuuks laieneb kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajaks. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamise jättis maakohus muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ära kandmiseni. Karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise algusajaks loeti 9. oktoober 2016. Samuti mõistis maakohus süüdistatavalt menetluskuluna ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 240 eurot, e kokku 885 eurot.

3.1. Maakohus leidis, et G.M-i

süü talle inkrimineeritud kuritegudes on täies ulatuses tõendamist leidnud tema süü tunnistamise ning kohtuistungil uuritud kriminaalasja materjalide

põhjal. Vaidlus puudub prokuröri esitatud tõendite lubatavuse osas. Toime pandud teod vastavad süüdistuses märgitud õiguslikule kva G.M pani talle süüks arvatud lifikatsioonile.

teod toime otsese tahtlusega. G.M-i käitumise õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

3.2. G.M-ile , et talle ette heidetavad teod pani karistust mõistes märkis maakohus süüdistatav toime ühe ja sama käitumisaktiga, s.o ideaalkogumis, mistõttu tuleb KarS § 63 lg 1

kohaselt mõista talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Praegusel juhul on selleks KarS § 424 sanktsioon. Maakohus leidis, et G.M-i süü suurust

mootorsõiduki joobes juhtimises mõjutab asjaolu, et ta juhtis sõidukit tiheda liiklusega tingimustes ning tema joobe suurusest tulenevalt kujutas ta sellist tegu toime pannes ohtu nii endale kui väga paljude liiklejate elule ja tervisele. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus osutas sellele, et G.M pani mootorsõiduki joobes juhtimise toime juba

kolmandat korda. Varem on teda selle teo eest karistatud vangistusega, mis jäeti tingimisi

täitmisele pööramata. Ometi pani ta katseajal uuesti samalaadse teo toime. Teda karistatud uuesti vangistusega, millele liideti ka esimesel korral mõistetud täitmisele pööramata jäetud karistus. Kuna süüdistatav aga oma tegu kahetses, jäeti karistus ikkagi täitmisele pööramata ja

asendati üldkasuliku tööga. Ühtlasi kohaldati G.M-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks ning konfiskeeriti süüteo toimepanemise vahendiks

olnud auto. Kuid ka neist meetmetest ei ole kasu olnud ning need pole suutnud G.M-i pidurdada taas joobes olles rooli istumast. Süüdistataval on varasemast ka mitmeid tasumata

3

rahatrahve erinevate väärtegude eest. Niisugustel asjaoludel ei ole võimalik karistada G.M-i

kergemaliigilise karistusega, vaid talle tuleb kohaldada reaalset vangistust ja seda mitte

vähemas kui sanktsiooni keskmises määras, mis vastab tema süü suurusele. Mõistetavat karistust tuleb lühimenetluse tõttu ühe kolmandiku võrra vähendada. Karistusele tuleb aga liita

varem mõistetud karistuse ärakandmata osa. G.M-ile varem mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks laieneb KarS § 55 lg 1 kohaselt vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Karistusaja hulka tuleb arvestada G.M-i

eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus ei nõustunud aga prokuröri ettepanekuga kohaldada

G.M-ile ine karistusena ka täiendavat lisakaristust. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtm eeldab teo ajal sellise õiguse olemasolu menetlusalusel isikul. G.M-ilt ei ole võimalik ära võtta õigust, mida tal teo toimepanemise ajal ei olnud, sest mootorsõiduki juhtimise õigus oli temalt ära võetud juba eelmise otsuse alusel.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaadi abi Siim G.M-i

Mõistlik maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega süüdistatavale kergema , kes taotleb karistuse mõistmist. Kaitsja arvates ei vasta mõistetud karistus teo raskusele ega süüdistatava

isikule. Apellandi hinnangul ei ole G.M-i süü keskmisest suurem. Vaidlustatud kohtuotsuses on süüdistatava süüd hinnatud keskmisest suuremaks, lähtuvalt süüteo toimepanemise kohast,

ajast ning isiku joobe raskusest. Kaitsja hinnangul tuleks süüdistatava süüd hinnata siiski

keskmisest väiksemaks. Nõustuda tuleb Harju Maakohtuga selles, et keskpäeval on liiklus

tavapärasest reeglina suurem. Samas arvestada tuleks ka sellega, et süütegu pandi toime puhkepäeval, mistõttu ei ole see võrreldav liikluskoormusega argipäeval. Kaitsja hinnangul on

ka joobe arvulisest suurusest lähtumine asjakohane, kuid seejuures tuleks kaitsja hinnangul arvestada ka seda, millist mõju see reaalselt süüdistatavale süüteo toimepanemise hetkel avaldas. Süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ütlustes avaldanud, et sõidukit juhtima asudes tundis, et ta ei ole päris kaine, kuid samas piisavalt normaalses seisundis, et sõiduki juhtimisega hakkama saada. Samuti tuleb arvestada, et süüdistataval tuvastatud alkoholijoove

0,90 mg/l kohta, ei ületa oluliselt KarS § 424 sätestatud kuriteokoosseisu alkoholijoobe alammäära. Seetõttu ei ole õige süüteo toimepanemise aega, kohta ja joobe suurust käsitada selliste asjaoludena, mis tooksid kaasa keskmisest suurema süü. Kaitsja osutab veel sellelegi,

et G.M on avaldanud enda puhtsüdamlikku kahetsust. Edasiselt märgib kaitsja, et süüdistatava isikust lähtuvad asjaolud ei anna alust mõista talle karistust süüst lähtuva karistuse ülemmääras. Kaitsja hinnangul tuleb arvestada, et süüdistatav ei ole eelnevate kuritegude eest

mõistetud vangistusi kandma asunudki, mistõttu ei saa eelnevate karistuste ebatõhususest tõsikindlaid järeldusi teha. Karistuse eripreventiivseid eesmärke hinnates tuleks arvestada, et menetletavas kriminaalasjas karistust mõistes liidetakse KarS § 65 lg 2 alusel sellele tervenisti

eelnevalt mõistetud ja ärakandmata vangistused, mistõttu tuleb süüdistataval kohtuotsuse

jõustumisel asuda kandma vangistust, mis kujuneb oluliselt pikemaks menetletavas kriminaalasjas mõistet Samuti tuleb arvestada, et süüdistatavale keskmisest ud karistusest. pikema vangistuse mõistmine toob vastavas ulatuses kaasa tema lastele ülalpidamise katkemise ning majanduslikud raskused tema perekonnale.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga ga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

4

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda Riigikohus on

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

7. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda

alljärgnevatel põhjustel. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. Maakohus on G.M-ile karistust mõistes lähtunud seadusest. Karistus vastab süüdistatava süüle, arvestatud on asjakohaselt tema isikust tulenevaid asjaolusid. Karistus ei irdu ka kohtupraktikast. Kaitsja taotleb karistuse mõistmisel maakohtu arvestatud asjaoludele

uue ja teistsuguse hinnangu andmist, kuid kolleegium on üksmeelselt veendunud, et selleks

puudub igasugune põhjus. Maakohus on jõudnud põhjendatud järelduseni, et varasemad

karistused ei ole G.M-ile mingit distsiplineerivat mõju omanud, samuti, et tema süü järjekordses mootorsõiduki joobes juhtimises ja ka kohtu mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise karistuse eiramisel tuleb hinnata sedavõrd suureks, et see nõuab tema karistamist kuritegude ideaalkogumi eest KarS § 424 sanktsiooni keskmises määras.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alus § jätab el ja juhindudes KrMS 326 lg-st 3

kohtukolleegium i vaatamata. apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läb

9. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise

eest tasuna kindlaks nelja pooltunni eest 96 eurot (sh käibemaks). Sellest üks pooltund on

kulunud kaitsealuse edasikaebamise soovi ja motiivide väljaselgitamisele, üks pooltund on kulunud kohtuotsusega tutvumisele ja apellatsiooniõiguse kasutamise teatise koostamisele ning

kaks pooltundi on kulunud apellatsiooni koostamisele. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §-d 185 lg 2

sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus

jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.