3-15-2312/59 · 3-15-2312/59 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2017 Haldusasja number 3-15-2312 Haldusasi M.M. kaebus tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016 a. määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M.M. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.M. esindaja v-adv. Hannes Toodu Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu M.M. kaebusest loobumine. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016 määrus haldusasjas nr 3-15-2312. 3. Lõpetada haldusasja nr 3-15-2312 menetlus. 4. Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M.M. esitas 14. septembril 2015 esindaja vahendusel Tartu Halduskohtule kaebuse paludes tühistada otsus, mille alusel ta paigutati tugevdatud järelevalvega osakonda. Kaebuse kohaselt on tema paigutamise aluseks õigusvastane haldusakt, millega tal pole võimaldatud tutvuda. Sellega rikuti tema põhiseadusest, isikuandmete kaitse seadusest ja Euroopa Liidu Põhiõiguste hartast tulenevat õigust tutvuda enda kohta kogutud andmetega. 2. Tartu Halduskohus jättis 22. detsembri 2015 otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Otsuse kohaselt olid vanglasisese paigutamise õiguspärasuse eeldused täidetud, sest kaebaja individuaalne täitmiskava nägi ette tema paigutamise just tugevdatud järelevalvega osakonda ning miski halduskohtule esitatust ei kinnita kaalutluspiiride ületamist, kaebaja ebavõrdset kohtlemist temaga sarnaste kinnipeetavatega võrreldes või proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist. 3. M.M. esitas Tartu Ringkonnakohtule 21. jaanuaril 2016 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2015 otsusele, millega palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

2 4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 31. augustil 2016 apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2015 otsuse ning saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus polnud välja selgitanud vaidluse eset, mistõttu pole siiani selge, kas vaidlustatud on kaebaja paigutamist Tallinna Vanglast Viru Vanglasse, paigutamist Viru Vanglas vastuvõtuosakonnast tugevdatud järelevalvega osakonda või kaebaja soovitud teabe väljastamata jätmist. Halduskohus võib olla seetõttu väljunud kaebuse piiridest. 5. Tartu Halduskohus andis 12. oktoobri 2016 määrusega kaebajale tähtaja oma nõuete ja väidete täpsustamiseks. Täpsustuse kohaselt soovis kaebaja vaidlustada paigutamist Viru Vangla vastuvõtuosakonnast selle vangla tugevdatud järelevalvega osakonda. Kaebaja palus tühistada tema tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise otsus ja kohustada vanglat uuesti otsustama tema vanglasisene paigutamine. Alternatiivselt esitas kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise ning enda tavalisse eluosakonda paigutamise nõuded. 6. Tartu Halduskohus jättis 16. novembri 2016 määrusega M.M. kaebuse läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal tühistamisnõude osas kaebeõigus (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 2 p 1), tuvastamisnõude abil ei ole tal võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2) ning läbimata on kohustamisnõude eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 121 lg 1 p 4). 7. Kaebaja esitas 5. detsembril 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016 määruse peale, mille halduskohus jättis rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et toimingu õigusvastasuse tuvastamisega ei saa kaebaja oma õigusi kaitsta, kuna nii on kaebajal võimalik vältida jätkuvat õigusvastast kinnipidamist tugevdatud järelevalvega osakonnas ning esitada hiljem kohustamisnõue ümberpaigutamiseks. Samuti on kaebajal soov esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Halduskohus ei ole välja selgitanud kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel. 8. Vastustaja Viru Vangla palus vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata ja jätta Tartu Halduskohtu määrus muutmata. Vastustaja rõhutab, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida seda, missugusesse eluosakonda teda paigutatakse ning oluliseks kriteeriumiks kinnipeetava vanglasisesel paigutamisel on julgeoleku ja korra tagamise põhimõtted vanglas. 9. M.M. esitas esindaja vahendusel 9. jaanuaril 2017 kaebusest loobumise taotluse ning palus lõpetada menetluse haldusasjas 3-15-2312. Kaebaja kinnitab, et on teadlik HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 3 sätestatud kaebusest loobumise tagajärgedest. 10. Viru Vangla esitas 12. jaanuaril 2017 seisukoha, mille kohaselt ei ole vastustajal vastuväiteid M.M. kaebusest loobumise taotluse kohta ning vastustajal puuduvad menetluskulud, mida saaks kaebajalt välja mõista. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus kaebusest loobumiseks tuleb rahuldada, menetlus käesolevas haldusasjas lõpetada ning Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016. a määrus tühistada. 12. Kaebaja on 9. jaanuaril 2017 kohtule edastatud taotluses avaldanud soovi menetlus lõpetada ja kaebusest loobuda. HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 185 lg 1 sätestab, et apellatsioonimenetluses kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. HKMS § 200 lg 5 annab ringkonnakohtule õiguse tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. Ringkonnakohus peab menetlusökonoomia põhimõtet järgides ja apellatsioonimenetluses

3 kaebusest loobumise kohta sätestatut analoogia korras arvestades otstarbekaks võtta ise kaebaja loobumine kaebusest vastu ja lõpetada antud haldusasja menetlus. Kuna kohus lõpetab asja menetluse, ei ole vajalik anda eraldi seisukohta esitatud määruskaebuse või määruskaebusest loobumise kohta. 13. Tulenevalt HKMS § 153 lg 1 esimesest lausest on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Tulenevalt HKMS § 155 lg 4 esimesest lausest võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. HKMS § 155 lg 3 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus kaebusest loobumise vastuvõtmise korral ning menetluse lõpetamisel ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 155 lg-st 6 ja HKMS § 43 lg 1 p-st 2 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas alused kaebusest loobumise vastuvõtmiseks, HKMS § 155 lg 4 alusel koosmõjus § 185 lg-ga 1 haldusasjas menetluse lõpetamiseks ning Tartu Halduskohtu 16. novembri 2016 määruse tühistamiseks HKMS § 155 lg 3 esimese lause alusel. 14. HKMS § 108 lg 7 esimese lause kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Kuna vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, ei ole menetluskulude jaotuse üle otsustamine vajalik. 15. HKMS § 155 lg 5 kohaselt võib halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, millega menetlus lõpetatakse või millega keeldutakse kaebusest loobumise vastuvõtmisest või kompromissi kinnitamisest, esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Agu Timmi Tanel Saar