1-14-8876/101 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-14-8876

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 09.01.2017 ) Kriminaalasja number 1-14-8876 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

tär Viivi Kalme Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

J.V

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.V

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Vabastada J.V Pärnu Maakohtu 07.09.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14- 8876 . mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

KarS § 76 lg 5 alusel määrata tähtajaga kuni 26.03.2018.

J.V-le katseaeg

Kohustada J.V

täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada k xxxxxxxxxxxxxxxxxx

ohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmud

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2 (4)

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 8 J.V-le

alusel määrata katseajaks järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) ; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid

3) ; asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist

4) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja soovitusel.

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks J.V Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse J.V jõustumist.

Sisse nõuda üheksakümmend J.V-lt riigituludesse kaitsetasu 90 ( ) eurot 30 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355

SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99915700061694.

Edasikaebamise kord

K 15 a jooksul, ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus päev alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK J.V Maakohtu 07.09.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- on süüdi tunnistatud Pärnu 14-8876 KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 9 kuud vangistust; KarS § 422 lg1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 202 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust; KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 63 lg 2, 64

sätete alusel J.V-le mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest J.V poolt kantuks kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.12.2013 kuni 21.12.2013, s.o 2

päeva ja 31.12.2014 kuni 01.01.2015, s.o 2 päeva, kokku 4 päeva ja arvati karistusaja hulka

kahtlustatavana kinnipidamise ning vahi all viibimise aeg alates 15.03.2015. Seega kuulus J.V

poolt temale mõistetud liitkaristusest kandmisele vangistus 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva. Kandmisele kuuluva karistuse aja algust hakati lugema viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

alates 15.03.2015. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti J.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aasta 3 kuuks. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.03.2015 26.03.2018. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes . kinnipeetaval 18.11.2016.

Kohtule e et Tartu Vangla toetab kinnipeetava J.V vangistusest sitatud materjalidest nähtub, tingi . misi enne tähtaega vabastamist

3 (4) Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur nõustub Tartu

Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning samuti toetab J.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

J.V avaldas, et soovib tingimisi enne Kinnipeetav selgitas, millega ta on tähtaega vabaneda. karistuse kandmise ajal tegelenud ning kuidas on tema mõtteviis muutunud. Vanglas on ta töötanud,

lugenud psühholoogiaalast kirjandust ja eneseabi raamatuid, läbinud vihajuhtimise programmi. Väidetavalt on J.V mõistnud, et tema jaoks on tähtsad tema perekond ja tervis. J.V

peab kriminaalhooldust vajalikuks ning soovib lisaks läbida 10 päevase alkoholinõustamise -

psühhiaatri juures ning saada alkoholismivastase süsti. Ta on kindel, et tuleb katseajal kontro oovib J.V llnõuetega toime. Vabanemise korral s minna täiendkoolitusele, et edaspidi asuda oma erialasele tööle. Vabaduses on õde koos oma mehega. talle toeks vanemad ja J.V avaldas, et tal on poeg, kelle kasvatamises soovib samuti osaleda.

Kaitsja leidis, et kuigi J.V k on J.V aristusaja lõpuni on jäänud veel märkimisväärne aeg,

vabanemine pos edega. J.V puhul esinevad positiivsed itiivsete tagajärg Kaitsja märkis

asjaoludtöötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine vanglas, head vabanemisjärgsed tingimused,

varasem töökogemus ja haridus. Positiivseks pidas kaitsja ka J.V plaani läbida alkoholismivastane ravi, m . Kaitsja hinnangul is on olnud kogu tema negatiivse käitumise põhjustaja

on r Kaitsja arvas, et J.V ei hakka enam iskifaktoreid vähe ja need on maandatavad.

narkootikume ega alkoholi tarvitama ning suudab orras täita keeldu mitte suhelda kriminaalk karistatud isikutega. Kaitsja palus taotlus rahuldada.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid J.V

mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused J.V tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

J.V on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vanglakaristust kannab J.V esimest

korda. Varasemalt on J.V karistatud võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimiste ja avaliku korra raskete rikkumiste eest. Käesolevat karistust

kannab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, avaliku korra raskete rikkumiste, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, soodusteguriks nii varasemalt kui praegu on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava arvates on vangistus talle kasuks tulnud, kuna vabaduses iseseisvalt ta joomist lõpetada

ei suutnud. Kohtuistungil avaldatu kohaselt mõistab oma õigusvastase käitumise J.V põhjuseid ning ka seda iigtarvitamine tekitab kahju nii talle kui lähedastele , et alkoholi l . Kinnipeetav on valmis oma elu muutma. enda sõnul Tulevikuks seatud eesmärgid on kohtu arvates saavutatavad.

Kuriteoriskide maandamiseks on J.V läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi ka

karistuse kandmise ajal. J.V on osalenud psühholoogi nõustamisel alkoholisõltuvuse

teemadel, läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ ning vabanemiseelse

nõustamise. Alates 30.05.2016 osaleb J.V tööhõives majandusabitöödel raamatukogu

4 (4)

abitöölisena. Hinnang J.V tegevusele karistuse kandmise ajal on positiivne. Kinnipeetava käitumine on ka enamjaolt korrektne, hetkel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, millest on praeguseks möödas peaaegu 9 kuud.

Vabanemise korral soovib J.V asuda elama vanemate juurde. Töökoha eelarvestajana garanteerib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxJ.V on omandatud insener-laevajuhi kutse ning ta on

varasemalt töötanud erinevatel astmetel tüürimehena, samuti on tegelenud töövahendusega ning olnud mitmete ettevõtete osanik. Edaspidi loodab kinnipeetav läbida täiendkoolituse, mis võimaldaks tal taas oma erialal tööd saada. Ka vanemad on valmis J.V toetama.

Eeltoodu ning kohtuistungil avaldatu põhjal leiab kohus, et J.V ennetähtaegne va

bastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Kohtu hinnangul on J.V praeguseks mõistnud kuritegude

toimepanemise põhjuseid ning on valmis probleemiga tegelema. J.V soov oma käitumist

korrigeerida ning edaspidi seaduskuulekalt elada näib siiras. Samuti on kohus arvamusel, et

käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et , mis on J.V esimene,

mõjutada J.V hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks J.V puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning J.V käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli edasise käitumise üle, kas ta on

suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb määrata katseaeg kuni . Samaks tähtajaks peab J.V-le 26.03.2018

kohus põhjendatuks allutada ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et J.V vähendada uute k katseajaks KarS § 75 lg 2 p uritegude toimepanemise riske, tuleb J.V-le 2 alusel määrata täiendab kohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustus

mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendad

a seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75

lg 2 p 4 alusel J.V-le kohustuse

asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. J.V läbima kriminaalhooldaja soovitatud Samuti tuleb kohustada sotsiaalprogrammi tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 8.

Menetluskulud J.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana

09.01.2017. a osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas kohtuistungist määratud korras 09.01.2017. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 90,30 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 90,30 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud menetluses.

süüdimõistetu. Seega tuleb J.V-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras

osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik