1-08-16955/3 · 1-08-16955/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-16955

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 märts 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-16955 (08230110954) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Prokurör Marina Kalistratova Kriminaalasi Martin Lepp süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi; V.P süüdistus KarS § 263 p 1, 4, 200 lg 1 järgi; Kaido Kivik süüdistus KarS § 263 p 1, 4; KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi . Lühimenetlus Süüdistatav Martin Lepp

Ik: 37406170222, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, asukoht: Vangla. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.07.2008, vahistatud 11.07.2008

Varasem karistus:

1. Tallinna Linnakohtu 20.09.1995 otsusega KrK § 141

lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 6 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga ( arhiveeritud )

2. Harju Maakohtu 16.06.2008 otsusega KarS § 121

järgi vangistus 7 kuud KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, ärakandmata karistus 4 kuud ja 9 päeva Väärteokorras karistatud 10 korral. Kaitsja Advokaat Marina Leis Süüdistatav V.P

2

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, asukoht: Vangla. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 27.12.2007 kuni 28.12.2007, so 2 päeva, uuesti 09.07.2008, vahistatud 11.07.2008

Varasem karistus:

1. Tartu Maakohtu 24.09.2001 otsusega KrK § 250 lg 1

järgi arest 7 päeva;

2. Rapla Maakohtu 18.05.2004 otsusega KrK § 139 lg

2 p 3 järgi vangistus 6 kuud, KarS § 74 lg 2 alusel

kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 1 kuu,

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus 5 kuud tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat;

3. Tallinna Linnakohtu 15.02.2005 otsusega KarS §

121 järgi mõisteti vangistus 6 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud, KarS §

64 lg 1 alusel vangistus l0 kuud. Lõplik karistus

KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 9 kuud KarS § 74 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga;

4. Harju Maakohtu 28.03.2006 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 järgi vangistus 2 kuud. Lõplik karistus KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 11 kuud.

Väärteokorras karistatud 23 korral. Kaitsja Advokaat Leelo Viil Süüdistatav Kaido Kivik

Ik: 37402010340, EV kodanik, algharidus, töökoht: puudus, endine elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.07.2008 kuni 11.07.2008, so 3 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 11.07.2008 Surnud 03.02.2009, surmaakt välja antud 06.03.2009.

Varasem karistus:

1. Harju Maakohtu 11.04.1994 otsusega KrK§ 139 lg 2

p 1, 2, 3; KrK § 15 lg 2 ja KrK § 197 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta ja 6 kuud;

2. Harju Maakohtu 17.05.1996 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1, 2 järgi rahatrahv 4500 krooni;

3. Harju Maakohtu 21.01.1998 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1, 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta ja 6 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga;

4. Harju Maakohtu 04.03.2003 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1, 2 järgi vangistus 1 aasta. Lõplik karistus KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta ja 7 kuud;

5. Harju Maakohtu 20.06.2007 otsusega KarS § 201 lg

2 p 1 järgi vangistus 6 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 1 aasta ja 9 kuud. KarS § 64 alusel vangistus 1 aasta ja 9 kuud, KrMS § 283 lg 2 alusel vangistus l aasta ja 2 kuud. Lõplik karistus KarS § 65 lg 2 alusel vangistus l aasta 7 kuud 22 päeva.

Väärteokorras karistatud 2 korral

3 Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. Martin Lepp süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Martin Lepale mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Harju

Maakohtu 16.06.2008 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 4 kuud ja 9 päeva täies ulatuses, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud ja 9 (üheksa) päeva

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Martin Lepale mõistetud liitkaristuse 10 kuud ja 9 päeva

ärakandmist alates Martin Lepa kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 09.07.2008.

5. Martin Lepa suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

6. V.P süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

7. V.P süüdi tunnistada KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat.

8. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks

kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud.

9. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.P-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud.

10. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada V.P-le mõistetud karistusest kantuks

kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 27.12.2007 kuni 28.12.2007, so 2 (kaks) päeva,

lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 9

(üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates V.P kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 09.07.2008. 11. V.P suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

12. Kriminaalmenetlus Kaido Kiviku süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 4 ja § 274 lg 1 alusel süüdistatava Kaido Kivik surma tõttu. 13. Kriminaalmenetlus Kaido Kiviku süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 4 ja § 274 lg 1 alusel süüdistatava Kaido Kivik surma tõttu. 14. Martin Lepalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2325 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend viis) krooni ja 60 senti,

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Martin Lepp, 1-08-16955, kaitsjatasu“.

15. Martin Lepalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisiasutusel ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 151 tegemisel

tekkinud kulu 4464 (neli tuhat nelisada kuuskümmend neli) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Martin Lepp, 1-08-16955, ekspertiisitasu“. 16. Martin Lepalt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180

lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Martin Lepp, 1-08-16955, sundraha“. 17. V.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 4654 (neli tuhat kuussada viiskümmend neli) krooni ja 35 senti,

4

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank

(Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.P , 1-08- 16955, kaitsjatasu“. 18. V.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni,

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.P , 1-08- 16955, sundraha“.

19. Kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel Kaido Kiviku määratuid kaitsjale makstud tasu

summas 1439 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) krooni ja 60 senti jätta riigi kanda.

20. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 21. Asitõend: CD plaat Kristiine Keskuse turvakaamerate salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 01.04.2009. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 02.04.2009.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Martin Leppa süüdistatakse selles, et tema 09.07.2008 kella 23.30 paiku Tallinnas, Endla 45 asuva maja juures rikkus avalikku korda, tungides koos V.P ja Kaido Kivikuga

kallale AV'le, pekstes teda käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse. Peksmise tagajärjel AV kaotas teadvuse ning viidi kiirabiga haiglasse. Peksmisega tekitas AVle füüsilist

valu ja kehavigastusi: näo-pea piirkonna põrutused. Avalikus kohas grupi poolt kannatanu peksmisega väljendasid M.Lepp, V.P ja K.Kivik ka lugupidamatust teiste isikute suhtes ja rikkusid oma tegevusega sündmuskoha läheduses viibivate taksojuhtide PR ja TV rahu.

Sellise tegevusega pani Martin Lepp toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga grupi poolt, see on KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.P süüdistatakse selles, et tema 09.07.2008 kella 23.30 paiku Tallinnas, Endla 45 asuva maja juures rikkus avalikku korda, tungides koos Martin Lepa ja Kaido Kivikuga

kallale AV'le, pekstes teda käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse. Peksmise tagajärjel AV kaotas teadvuse ning viidi kiirabiga haiglasse. Peksmisega tekitas AVle füüsilist

valu ja kehavigastusi: näo-pea piirkonna põrutused. Avalikus kohas grupi poolt kannatanu peksmisega väljendasid M.Lepp, V.P ja K.Kivik ka lugupidamatust teiste isikute suhtes ja rikkusid oma tegevusega sündmuskoha läheduses viibivate taksojuhtide PR ja TV rahu.

Sellise tegevusega pani V.P toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga grupi poolt, see on KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5

V.P süüdistatakse selles, et tema, viibides 18.12.2007 kella 15.00 paiku XXX,

XXXalevikus, XXX asuvas ja HS kuuluvas korteris, surus jõudu kasutades HS, (sündinud XXX), põrandale maha ja võttis HS taskus olnud rahakotist ära 116 krooni sularaha, tekitades röövimisega kannatanule varalist kahju summas 116 krooni ning seejärel lahkus korterist.

Seega V.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, see on KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kaido Kivikut süüdistatakse selles, et tema 09.07.2008 kella 23.30 paiku Tallinnas, Endla 45

asuva maja juures rikkus avalikku korda, tungides koos V.P ja Martin Lepaga

kallale AV , pekstes teda käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse. Peksmise tagajärjel AV kaotas teadvuse ning viidi kiirabiga haiglasse. Peksmisega tekitas AV füüsilist

valu ja kehavigastusi: näo-pea piirkonna põrutused. Avalikus kohas grupi poolt kannatanu peksmisega väljendasid M.Lepp, V.P ja K.Kivik ka lugupidamatust teiste isikute suhtes ja rikkusid oma tegevusega sündmuskoha läheduses viibivate taksojuhtide PR ja TV rahu.

Sellise tegevusega pani Kaido Kivik toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga grupi poolt, see on KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kaido Kivikut selles, et tema isikuna, kes on varem, so 17.08.2008 ja

07.11.2008 toime pannud vargusi, uuesti 18.11.2008 kella 10:59 paiku viibis Tallinnas,

Nõmme tee 23 asuvas Maxima kaupluses. Kaupluses olles püüdis ta võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada Maxima Eesti OÜle kuuluvat 0,176 kg

kaaluvat juustutükki "Sakala" hinnaga 9,64 krooni. Süütegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni.

Seega Kaido Kivik pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele,

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult

alustas kuriteo toimepanemist süstemaatiliselt s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Martin Lepp seletas, et süüdistus on talle arusaadav, ennast süüdi ei tunnista. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav seletas, et mis tegi 09.07.2008, seda ei mäleta, palju aega on möödas. Kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohta saab öelda seda, et uurija ei kutsunud arsti, ütlusi ei loetud ette, kästi alla kirjutada. Prillid võeti ära, kaitsjat ei olnud, nõudis kaitsjat. Uurija ütles, et kirjuta alla, saad koju, kaitsja kohta ütles, et kaitsjat pole vaja. Tal on mälukaotus, epilepsia, kõnehäired, peavalu, üks silm ei näe. Vanglas ei saa mingit ravi, kord kuus kutsutakse välja. Kaotas meelemärkuse, kuid täpselt ei

tea millal. Abi ei osutatud. Viimane hoog oleks olnud kui kohtumajas oli eelmine kord. Rohtusid kaasa ei antud.

Kohtuistungil süüdistatav V.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi. Ei tunnista

ennast süüdi KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav seletas, et kannatanut H.S ei tunne. Oli naabrimehe pool, ei teadnud, et H.S elab kõrvalkorteris. Mingeid suhteid ei olnud. 18.12.2007

käis seal, poolteist kuud varem oli ka käinud. Keegi uksekella peale avama ei tulnud, läks

sisse ja kannatanu magas. Äratas kannatanu üles, suitsud olid otsas, soovitati sinna minna.

Küsis paar suitsu, ütles, et halb on olla, andis paar pitsi viina. Küsis kas on huvitatud

pesupulbrist, andis 400 krooni ja siis veel 100, et tooks suitsu, mineraalvett. Viis ka prügi

välja. 18.12.2007 tuli, kuid pesupulbrit ei toonud. Küsis 100-115 krooni, et Tallinna sõita,

kannatanu tahtis, et õhtuks tooks ära. Ei läinud õhtul. 28.12.2007 läks raha maksma.

Kannatanu lasi sisse. Kui oleks enne varastanud või röövinud, siis sisse ta ju ei laseks.

Kannatanul on väike tuba, kui jõudu oleks kasutanud, siis peaks olema kannatanul sinine

6 plekk. Kui oli raha ära andnud, helistas kannatanu politseisse, et pretensioone ei ole. Hiljem

pakkus ka teed. Miks kannatanu talle varguse peale pani, ei saa aru. Kui kannatanu avas rahakoti, oleks pidanud nägema, et 400 krooni on puudu ja miks ta ootas kolm kuud. Kavatses

kannatanule pesupulbrit tuua, kuid ei õnnestunud. Ema töötab Rapla Haiglas, saab jõulude

ajal soodustusega. Nägi kannatanut õues, maksis kohe 500 krooni ära, liiga kaua venitas.

Andis kannatanule oma täpsed andmed, kus ema töötab, telefoninumbri. Vesiroosi Gümnaasiumis õppis 90ndatel aastatel teisest neljanda klassini. Kannatanu V peksis, olemise käigus V naine rääkis, et mees peksab teda pidevalt. Läks V ga rääkima. Otsus tuli kiiresti. Ei oska öelda kes lööma hakkas. Kõik lõid teda, ei oska öelda kas Martin Lepp lõi, ei näinud, teab, et ise lõi. Taksojuhid olid paarisaja meetri kaugusel Statoili juures, oli hiline aeg. V läks omal jalal kiirabisse, teadvust ei kaotanud. Tavaliselt ongi selline situatsioon, kus naine annab kaebuse politseisse ja pärast loobub kaebusest.

Kaitsja Owe Ladva asus seisukohale, et süüdistatava Kaido Kivik suhtes tuleb alustatud kriminaalmenetlus süüdistatava surma tõttu lõpetada ning rehabiliteerimistaotlust ei esita.

Kaitsja Leelo Viil asus seisukohale, et ta ei vaidlusta süüdistatava V.P süüd KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Röövimise osas on süüdistatava positsioon

olnud kogu aeg ühetaoline. Kannatanu ütlusi ei saa arvestada. Kannatanut on üle kuulatud pealiskaudselt. Tegemist kõrges eas isikuga, kellel võivad olla mälu ja tajumise probleemid. Pidi liiga kaua pesupulbrit ootama, ehk ka raha otsas. Otsust saab rajada ühele tõendile siis kui see tõend on usaldusväärne. Süüdistatava käitumise loogika on samuti oluline. Tavaliselt kurjategija oma andmeid ei avalda. Süüdistatav hoidis lubamatult kaua enda käes kannatanu

raha, see on pigem omastamine. Võttis raha sihtotstarbeliselt, ei andnud tagasi ei raha ega toonud pesupulbrit. Tõendusmaterjal on vaid ühest allikast.

Kaitsja Marina Leis asus seisukohale, et süüdistatav Martin Lepp end süüdi ei tunnista, ei

mäleta sündmusi, süü avaliku korra rikkumises ei ole tõendamist leidnud. V teab, et teda peksti, ära kedagi ei tunne. V on rääkinud, et prillidega mees oli organisaator, kuid ei näinud peksmist. V.P väidab, et ei näinud kas Martin Lepp lõi või mitte. Tõendid puuduvad.

Kohtueelsel menetlusel on üle kuulatud kaitsja osavõtuta, need ütlused ei ole tõend. Kui leitakse, et on toime pannud, siis tuleks tegu kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Konflikt oli V ja noormeeste vahel ja sellel alusel, et V pruut kaebas, et V kasutab vägivalda.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

10.07.2008 koostatud kannatanu AV ülekuulamisprotokolli kohaselt 09.07.2008.a hommikul kella 11 paiku tema ja veel 8-9 kodutut kogunesid Kristiine Keskuse ees asuval

pingil erinevate jookide ja odekolonniga alkoholi tarbimiseks. Temaga koos oli tema sõbranna Svetlana (34 aastat vana). Kannatanu jõi päev otsa ja üksikasju mäletab halvasti.

Kella 23 paiku läks nurga taha oma loomulikke vajadusi rahuldama. Koos temaga tulid kolm nende kambaga napsu võtnud isikut. Seni kui ta kõndis, nad tungisid talle kallale ja peksid teda minestamiseni. Peksid kõik kolm, käte ja jalgadega. Kui ta toibus, politsei ja kiirabi olid kohal, ta toimetati haiglasse. Kallaletungijate nimesid ta ei tea, kuid enne seda on koos nendega Kristiine juures napsu võtnud ja nad on kodutud. Praegu vaevalt tunneb neid ära, kuna oli väga purjus. Peksmise tagajärjel talle tekitati füüsilist valu. Millest tekkis konflikt, ta ei tea. (kd 1 t/l 2-7)

10.07.2008 koosatud teatistest õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada

saanud isiku saabumise kohta nähtub, et AVl diagnoositi parema silmalau piirkonnas verevalum. (kd 1 t/l 9-10) 10.07.2008 SA PER Mustamäe korpuse patsiendikaardist nr 36710 ja haigusloo väljavõttest nähtub, et AV oli saabudes teadvusel, tal tuvastati alkoholijoove 4,3 %, hingamiskahin oli ühtlane, diagnoositi pealaenaha pindmine vigastus ja hommikul ta valu ei kaevanud. (kd 1 t/l 11-13)

7

10.07.2008 koostatud tunnistaja PR ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta tööl AS Tulika

taksojuhina oma firma autoga registreerimismärgiga XXX Opel Vectra. Kell oli umbes 23.25 paiku. Sõitis Tallinn, Endla 45 Tulika taksodele mõeldud peatusesesse, et oodata uut

väljakutset. Väljus autost ning hakkas suitsu tegema. Nägi, kuidas üks meesterahvas heledate juustega, vanuses umbes 30 aastat, keskmise kehaehitusega läks Kristiine keskuse

peauste juures oleva seina juurde ja lõi parema jalga kolm korda mingit asja, mis lebas maas. Löögid olid väga tugevad, sest ta lausa kuulis kuidas pauk käis. Otsustas minna veidi ligemale. Samal ajal läks see meesterahvas heledate juustega prillidega meesterahva poole,

siis mõtles ümber, läks tagasi selle maas lamava asja juurde ja hüppas täiest jõust kahe

jalaga sellele peale ja siis läks tumedate prillidega meesterahva juurde, kes ulatas talle pudeli, millest ta ka kohe jõi. Samal ajal tunnistaja pani oma auto tuled põlema ja hakkas

minema meesterahvaste poole. Seal heledate juustega meesterahva ja prillidega

meesterahva juures seisis veel üks meesterahvas, kes oli tumedate juustega, umbes 30

aastane. Tumedate juusteaga meesterahvas jooksis selle maas lamava asja juurde ja lõi kaks korda jalaga pihta. See maas lamav asi ei liigutanud ega häälitsenud mitte kordagi. Sel hetkel möödus tunnistajast üks meesterahvas, kes hakkas minema mööda eelpool nimetatud noormeestest. Äkki astus heledate juustega noormees tunnistajast möödunud meesterahvale tee peale ette ja ütles talle midagi, hääl oli väga nõudlik. Mis ta ütles ja mis keeles ta ütles, seda tunnistaja ei kuulnud. Igatahes meesterahvas pani oma parema käe jope või pintsaku taskusse ja andis sellele heleda juustega noormehele midagi, mis see oli, tunnistaja ei tea ja

koheselt heledate juustega noormees astus tal eest ära ja tunnistajast möödunud meesterahvas jätkas kiirel sammul teed kioski suunas. Sellel hetkel nägi tunnistaja, et maas lamab inimene. Isik oli täiesti kägarasse tõmbunud, jalad olid enda alla konksu tõmmatud

ja nägu oli verine. Tunnistaja pöördus seejärel kolme noormehe poole ning küsis eesti

keeles, mis see siis on. №ormehed kolmekesi ei reageerinud. Samal ajal Kristiine

kaubanduskeskuse ees kükitasid kolm või neli isikut ja tunnistaja kuulis, kuidas üks

meeshääl eesti keeles ütles, ärge teda rohkem lööge. Jälle ei olnud mingit reaktsiooni lööjate poolt. Tunnistaja helistas politseisse ja pöördus auto poole tagasi. (kd 1 t/l 16-20) 10.07.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja PR ära fototabelil nr 1 fotol nr 3 oleva isiku, kes oli sündmuskohal tumedate prillidega ja ütles, et on pealik. Äratundmiseks esitati fototabelil nr 1 pildil nr 3 Martin Lepp. (kd 1 t/l 23-24, 27) 10.07.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja PR ära

fototabelil nr 2 fotol nr 1 oleva isiku, kes lõi kolm korda ja hüppas ohvri peale. Äratundmiseks esitati fototabelil nr 2 pildil nr V.P. (kd 1 t/l 25-30) 22.07.2008 koostatud tunnistaja TV ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta Tulika taksos FIE-na ja tema auto on Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX. Juulikuus 2008 seisis ta

oma taksoga Kristiine Kaubanduskeskuse kõrval, seal oli kohal umbes 10 asotsiaali. Enamus olid mehed, üks oli noorema poolne lühikeste pükstega, siis oli vahepeal seal üks vana naisterahvas kepiga. Naisterahvas magas vahepeal maas vihma käes ja mingil hetkel toimetati ta teiste asotsiaalide poolt eemale, kuhu täpselt, tunnistaja ei pannud tähele. Ühel

hetkel nägi ta Kristiine kaubanduskeskuse juures ühes pimedas nurgas maas kössitamas

ühte inimest, kellest ta ei saanud isegi aru kas oli ta naisterahvas või meesterahvas. Üks asotsiaal käis seda maas kössitavat inimest jalaga löömas kolm korda, kuid löök tunnistaja

meelest tugev ei olnud. Isik, kes maas kössitas, vastupanu ei osutanud ja ka ei karjunud midagi. Peale seda kui ta nägi, et seda isikut seal nurgas maas jalaga löödi sai väljakutse ja lahkus Kristiine kaubanduskeskuse juurest. Isikud, kes seal asotsiaalidena ringi liikusid, ta kirjeldada ei oska ja ära ei tunneks. (kd 1 t/l 31-34) 02.08.2008 koostatud tunnistaja SM ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta koos AV juba umbes kaks kuud. Tunnistaja ei tea, et AV oleks kedagi kunagi peksnud. 09.07.2008 oli

tunnistaja koos AV Kristiine keskuse juures ja tarbisid odekolonni. Kuna tunnistaja oli

väga purjus jäi magama asfaldile. Tunnistaja peksmist pealt ei näinud, nägi hiljem näol sinikaid. (kd t/l 35-39) 10.07.2008 koostatud kahtlustatava Martin Lepa ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 09.07.2008 oli ta koos meesterahvaga, kelle hüüdnimi on Kosmos, naisterahvaga 40 aastane ja kelle nimi on

8

Sveta, naisterahvaga vanuses 30 aastane, keda kutsutakse Anka ja meesterahvaga, kelle nimi oli Aleksei. Siis mingil hetkel tuli veel üks noormees, keda ta nägi esimest korda. Nad kõik koos Tallinnas Endla 45 Kristiine Keskuse ees istusid pinkide peal ja rääkisid juttu. №ormees, kelle nime ta ei tea, tuli nende juurde ja ütles et tal on pea haige ja hakkasid

koos odekolonni jooma. Jõid umbes kaks pudelit. Tal tekkis suusõnaline tüli Alekseiga, kuna Aleksei pidi Svetat koguaeg peksma. Mis vahepeal juhtus ta ei tea, ei mäleta, kuid mäletab järgmist hetke, et Aleksei oli Tallinnas Endla 45 maja seina nurgas istukil maas ja tema peksis teda jalgade ja kätega. Miks ta seda tegi, ta ei tea. Kui palju kordi ta Alekseid peksis, ta samuti ei tea. Ei tea sellepärast, et oli purjus. Aleksei temale vastu ei hakanud. Alekseid peksid nad koos lühikeste pükstega noormehega ja temale tundmatu noormehega, kes ütles et tal on pea haige. Kui palju kordi nemad lõid s.o lühikeste pükstega noormees ja tundmatu noormees, kahtlustatav ei tea, sest oli purjus. Seda kas Alekseil hakkas kuskilt verd jooksma, kahtlustatav ei tea, sest ta oli maas täitsa kõveras. Peksid Alekseid näkku ja üle keha. Ühel hetkel nad lihtsalt kõik kolmekesi lõpetasid Aleksei peksmise, sest sai juba

küllalt. Seda, et neid oleks keegi korrale kutsunud ta ei mäleta, samuti ei mäleta ta, et ühtegi võõrast oleks neist möödunud. Ühel hetkel tuli politsei ja tema, lühemate pükstega noormees ja talle tundmatu noormee toodi politseijaoskonda, sest olid kolmekesi Alekseid peksnud. Kahetseb. (kd 1 t/l 59-62)

Teatisest kahtlustatava Martin Lepa päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (kd 1 t/l 77)

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest nähtuvalt on Martin Lepp Psühhiaatriakliiniku

patsient alates 1982 aastast. Esialgne diagnoos: kerge vaimne alaareng? 1993 aastal

teostatu psühholoogilise uuringu tulemus: patsiendi intellekt jääb piirialaseks.

Statsionaarsel ravil on viibinud kolm korda: 1. 14.02 – 05.03.2003. Diagnoos: Muude

emotsionaalsete häiretega reaktsioon F43.23 (pingetunne, ärevus, hirm) 2. 12.01. – 06.02.2004. Diagnoos: Orgaaniline isiksushäire intellektuaalsete võimete algava langusega

F07.0 Teostatud statsionaarne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Otsus: patsient oli

süüdimatusseisundis. 3. 17.09 – 27.09.2007. Diagnoos: Alkoholi tarvitamisest tingitud

psühhootiline häire valdavalt hallutsinatoorne F10.52. Kerge vaimne alaareng, oluline

käitumishäire F70.1. Viimati külastas polikliinikut 30.09.2004. 12.09.2003 määrati töövõimekaotus 80% kuni 30.11.2007, alates 05.05.2005 raske puue kuni 30.11.2007. (kd 1 t/l 79)

25.08.2008 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 151 antud eksperdiarvamuse kohaselt Martin Lepp ei ole nõdrameelne, ei põe vaimuhaigust. Tal

esineb kerge vaimse arengu mahajäämus käitumishäiretega (F70.1) ja alkoholisõltuvus

(F10.2). Uuritava andmetel esinevad tal harvad teadvusekaotusehood kukkumistega, milliseid pole haiglas nähtud ja epilepsiale omane leid EEG-s puudub. 09.07.08 hilisõhtul ei esinenud tal selliseid psüühikahäireid ega ajutist vaimutegevuse rikkeseisundit, mis oleksid

oluliselt piiranud (vastavalt KarS § 35-le) või takistanud tal aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamisele. Martin Lepp oli tavalises

alkoholijoobes ja süüdivusseisundis (vastavalt KarS § 36-le). Käesoleval ajal on ta oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema kohtus. Tal ei ole selliseid psüühikahäireid, mis takistaksid tal tõepäraseid ütlusi andmast. Martin Lepp ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. (kd 1 t/l 82-85)

10.07.2008 koostatud kahtlustatava V.P ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta ennast täilikult süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et

09.07.2008 oli ta alates kella 18.00st Tallinnas Endla 45 Kristiine Kaubanduskeskuse juures, jõid õlut, siidrit ja odekolonni. Jõi ära kaks kaheliitrist õlut ja ühe 1.5 liitrise siidri.

Oli purjus. Tallinnas Endla 45 Kristiine Kaubanduskeskuse juures oli koos kahe naisterahvaga, veel oli meesterahvas nimega Argo, Martin ja veel üks noormees kelle nime ta ei tea ja keda ta nägi esimest korda elus, veel oli seal üks tumeda peaga meesterahvas, kellel oli nägu katki kukutud neli kuni viis päeva tagasi ja kelle nimi on Aleksei. Rääkisid kõik juttu niisama, jõid odekolonni, õlut, siidrit. Üks naisterahvastest hakkas hädaldama, et Aleksei peksab teda. Äkki tuli kellegi mõte, et Aleksei tuleb läbi peksta, kes konkreetselt selle ettepaneku tegi, ta ei tea. Seda ta täpselt ei mäleta kuidas nad Aleksei tirisid Tallinnas

9 Endla 45 Kristiine Kaubanduskeskuse seina juurde, aga seda ta teab, et sinna tiris teda tema

samuti, kellega koos ei mäleta, sest oli purjus, kuid kellegagi koos see toimus. Aleksei

vastupanu ei osutanud ja ei öelnud ka midagi neile. Keegi neist ta ei mäleta, kas see oli prillidega noormees Martin, või see noormees keda ta esimest korda nägi, lükkas Aleksei maha pikali. Kes Alekseid esimesena lõi, ta ei mäleta, kuid teab, et tema lõi Alekseid kaks või kolm korda näkku ja õla piirkonda. Kas ta veel midagi tegi, seda ta ei mäleta, sest oli ikka väga purjus. Alekseid peksid nad umbes 15-20 sekundit. Kui palju prillidega noormees Martin ja noormees, keda ta nägi esimest korda Alekseid lõid ta ei mäleta ja ei tea, sest ei lugenud teiste lööke aga peksid Alekseid kõik kolmekesi, seda ta teab kindlalt. Seda kas Alekseil hakkas kuskilt verd jooksma ta ei näinud, sest oli pime. Aleksei oli istuli, kõveras. Aleksei ei ütelnud peksmise ajal midagi ja ei osutanud ka vastupanu. Alekseid peksid, sest see naisterahvas oli enne rääkinud, et Aleksei teda peksab. Kui nad Alekseid peksid, siis ei

tulnud neile keegi vahele ja ei takistanud keegi peksmist. Samuti ei pannud ta ühtegi võõrast isikut läheduses tähele. Ühel hetkel jätsid lihtsalt Aleksei peksmise järgi ja läksid

istusid tagasi Tallinn, Endla 45 Kristiine kaubanduskeskuse läheduses olevate pinkide juurde. Mingi aja möödudes, läks ta Aleksei juurde ja nägi, et tal on nägu verine. Aleksei ei öelnud talle midagi, lihtsalt vaatas otsa. Tema ei öelnud Alekseile samuti midagi, vaid läks teiste juurde tagasi pinkide juurde ja ütles, et Alekseil on nägu verine, kutsuks kiirabi. Keegi vastas talle selle peale, et pole vaja, küll saab hakkama, kes see nii vastas, ta ei tea. Mõne minuti möödudes oli kohal kiirabi ja politsei, kes need kutsus ta ei tea, arvab, et läheduses olev taksojuht. Kahtlustataval on siiralt kahju, et selline asi juhtus, juhtus see kõik seetõttu et oli purjus. (kd 1 t/l 101-104) Teatisest kahtlustatava V.P päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (kd 1 t/l 125) 10.07.2008 koostatud kahtlustatava Kaido Kiviku ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab

kahtlustatav end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et tahtis minna koju Paldiskisse, kuid jäi rongist maha. Oli päeva peale ära joonud kaks õlut "Saku originaal" 5,4 kraadi. Kui ta jõudis Kristiine Kaubanduskeskuse juurde, siis seal Kristiine keskuse ees

istusid kaks vanemat meesterahvast ja kaks nooremat meesterahvast ja üks naisterahvas.

Kõik nad olid tugevas alkoholijoobes. Üks noorem meesterahvas oli prillidega, teisel

nooremal mehel oli jalas lühemad püksid, kuid need olid allapoole põlvi, üks vanem meesterahvas oli habemega, teisel vanemal mehel oli arm näo peal ja arm oli koos paari päeva vanuse verega, naisterahvas oli heleda peaga. Naisterahvas ja meesterahvas kellel oli

arm näo peal rääkisid omavahel vene keeles, teised rääkisid eesti keeles. Kahtlustav läks isikute juurde, et nendega lihtsalt juttu rääkida. Rääkisid niisama tühjast-tähjast. Siis vanem meesterahvas habemega küsis tema käest, kas tal on raha. Tema vastas, et on küll. Seepeale see habemega meesterahvas ütles, et ta lähedal asuvast R-kioskist läheks tooks odekolonni

joogiks. Läks tõigi ühe pudeli. Jõid kõik koos seda odekolonni seal. Prillidega meesterahvas õiendas midagi armiga meesterahva kallal. Kuna ta vene keelest aru ei saa, siis ei taibanud ka kõike mida räägiti, kuid sai aru et, prillidega meesterahvas rääkis sellele

lühikeste pükstega meesterahvale, et armiga mehele tuleb peksa anda. Ühel hetkel,

prillidega meesterahvas ja lühemate pükstega noorem mees võtsid armiga meesterahval kratist kinni ja talutasid selle mehe Kristiine Keskuse peaukse kõrval asuvasse seinaorva,

nii, et armiga mees jäi prillidega meesterahva ja lühikeste pükstega meesterahva poole

näoga. Kes esimesena armiga meesterahvast lõi seda ta ei näinud, sest istus eemal pingi peal. Äkki hakkas sealt nurgast kostma räiget vene keelset ropendamist ja kuulis hoopide hääli. Siis läks sinna seina orva juurde ja nägi, kuidas armiga meesterahvas oli maas pikali

kõveras, prillidega ja lühemate pükstega meesterahvas peksid armiga näos olevat meest jalgade ja kätega näkku ja mõned hoobid tabasid ka keha piirkonda. Armiga mees oli täitsa

vait. Kahtlustatav küsis prillidega meesterahva ja lühemate pükstega meesterahva käest, milles asi on. Mõlemad koos rääkisid talle, et see armiga meesterahvas olevat mingit naist

peksnud. Millal see veel oli toimunud ta küll aru ei saanud. Selle jutu peale läks kahtlustatav samuti ja lõi seda armiga meesterahvast ühe või kaks korda keha piirkonda. Miks ta seda tegi, ta ei tea. Seejärel läks tagasi vanema meesterahva juurde habemega, kes oli pingile istuma jäänud. Prillidega meesterahvas ja lühemate pükstega meesterahvas jäid

10 seda armiga meesterahvast edasi peksma. Kahtlustatav istus pingi peal, tegi ühe suitsu ja

võttis paar lonksu odekolonni, seejärel läks uuesti prillidega meesterahva ja lühemate pükstega meesterahva juurde tagasi. Ikka veel prillidega meesterahvas ja lühemate pükstega meesterahvas peksid üle keha seda armiga meesterahvast. Siis tuli kuskilt politsei ja neid kõiki kolme s.o prillidega noormeest ja lühemate pükstega noormeest võeti kinni ja viidi politseisse. Mingit taksojuhti ega ühtegi teist isikut ta sellest õhtust ei mäleta. Oli purjus ja loll ja kahetseb südamest, et seda armiga meesterahvast jalaga lõi üks kuni kaks korda. (kd 1 t/l 135-138)

Teatisest kahtlustatava Kaido Kivik´u päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (kd 1 t/l 150) Koopia Harju Maakohtu 16.06.2008 otsusest Esko Edasi, Kaino Kull, Martin Lepp, Ennu

Remme süüditunnistamises ja karistamises. Martin Lepp suhtes 29.04.2004 teostatud

kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 18/31, mille ekspertarvamuse osast nähtub, et Martin Lepp’l ei esine vaimuhaigust, temal esinevad kerge vaimne alaareng

käitumishäirega (F 70.1) ja alkoholi kuritarvitamine (F 10.1). Käsitletavatele sündmustel vastaval ajal ei olnud Martin Leppal oma psüühilise tegevuse poolt, sh ka arvestades tema

iga, tema esinevat kerget vaimset alaarengut ja joobeseisundit, takistusi ümbruse

terviklikuks tajumiseks ja toimuva igakülgseks mõistmiseks. Martin Lepp on võimeline osalema eeluurimisel. Martin Lepp on suuteline tegema sihipärase valiku oma mälestuste,

teadmiste ja kujutluste hulgast. Määratlused „tõepärased ütlused“ ja „varem tajutu

iseäralikult täpse edastamise võime“ ei kuulu psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. (I k lk 113-119);- Martin Lepp suhtes 08.05.2006 teostatud kohtupsühhiaatria-

psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 18/26, millise ekspertarvamuse osast nähtub, et

temale inkrimineeritavale teole vastaval ajal 05.09.03. oli Martin Lepp alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (F10.0; joobeseisund) ning tal esines kerge vaimne alaareng

käitumishäirega (F70.1). Temale inkrimineeritavale teole vastaval ajal 05.09.03. ei

esinenud Martin Lepal selliseid psüühikahäireid, mis oleksid piiranud tema võimet oma

tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks.

Martin Lepal ei ole senise elu jooksul, sh menetlustoimingutel osalemise ajal, esinenud selliseid psüühikahäireid, mis oleksid piiranud tema võimet ümbrusest ja oma käitumisest

arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Käesoleval ajal esineb Martin Lepal kerge

vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1) ja alkoholi kuritarvitamine (F10.1). Nimetatud

häiretekogum ei piira Martin Lepa võimet ümbrusest arusaamiseks ja oma käitumise

juhtimiseks. Martin Lepal ei ole oma psüühilise tegevuse poolt takistusi

menetlustoimingutes osalemiseks ning karistuse kandmiseks. Psühhiaatrilise haiglaravi

kohaldamiseks Martin Lepa suhtes ei ole käesoleval ajal meditsiinilist näidustust. Temal

esinev häiretekogum: Kerge vaimne alaareng käitumishäirega (F70.1) ja Alkoholi kuritarvitamine ( F10.1) ei põhjusta käitumishäireid tugevalt kontrollitud keskkonnas. (II k

lk 215- 228) Martin Lepp suhtes 06.02.2004 teostatud statsionaarse kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi akt nr 4, mille ekspertarvamuse osast nähtub, et Martin Lepp ei põe vaimuhaigust, kuid temal on diagnoositav orgaaniline isiksusehäire algava dementsusega,

mis avaldub tundeelu labiilsuses ja meeleolu kõikumistes, tahteelu alanemises ja

kontsentratsiooniraskustes ning mälu ja intellekti häiretes. Orgaanilise ajukahjustuse on

põhjustanud korduvad peatraumad ja 1997 põetud meningiit. Temale inkrimineeritava

kuriteo toimepanemise ajal 27.07.2002 ei olnud Martin Lepp võimeline oma tegusid juhtima ega nende tähendusest aru saama, s.t ta oli süüdimatusseisundis. Tema psüühilist seisundit sel ajal halvendas ka alkohol, kuna orgaanilise ajukahjustusega isikul on alkoholi taluvus madal aja võib põhjustada enesekontrolli kadumise. Käesoleval ajal ei ole Martin

Lepp oma psüühilise seisundi poolest võimeline esinema kohtus ega kandma kohtulikku

karistust. Psühhiaatrilist sundravi M.Lepp ei vaja, kuna teda on võimalik ravida üldistel alustel, samuti ei ole ta praegu enesele ja ühiskonnale ohtlik. Võrreldes 18.06.2003 tehtud

ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi kirjeldatuga on M. Lepa psüühiline seisund

halvenenud, ka ei tehtud 18.06.2003 ekspertiisil tema vaimseid võimeid täpsustavat

psühholoogilist uuringut. Eeltoodust tulenevalt on selle ekspertiisi ekspertide arvamus ambulatoorsest ekspertiisist erinev. (t/l 160-184)

11

18.11.2008 koostatud Maxima Eesti OÜ avaldus seoses Maxima kaupluses, aadressil Nõmme tee 23, toimepandud varguse katsega. Kaido Kivik ületades kassajoone, jättis kauba (juust „Sakala“ ) eest tasumata 9,64 krooni. (kd 1 t/l 187) 18.11.2008 koostatud tunnistaja MK´i ülekuulmisprotokolli kohaselt 18.11.2008 kell 10.59

nägi ta videokaameras, kuidas noor meesterahvas võttis riiulilt juustu ja peitis taskusse,

väljus müügisaalist, läbi kassade liini ning ei maksnud juustu eest. Ta peeti kinni ja

tunnistaja nõudmise peale võttis välja taskust juustu, mille eest polnud tasunud. Ta ei

varstanud esimest korda. Meesterahval oli seljas sinine jope, sinised teksad ja mustad saapad. (kd 1 t/l 188-189) 18.11.2008 koostatud kahtlustava Kaido Kivik ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.11.2008.a

kella 10:50 paiku läks ta Tallinnas Nõmme teel asuvasse kauplusesse Maxima. Läks nimetatud kauplusesse eesmärgiga sealt mingit toitu ära varastada, kuna kõht oli tühi ja tahtis süüa, aga raha ei olnud. Olles juba nimetatud kaupluses sees läks piimatoodete osakonda ning nägi seal riiuli peal kilesse pakendatud juustutükke ning otsustas ühe varastada. Võttis riiuli pealt ühe väikse juustutükki ning pani endale tasku. Võttes juustutükki ja pannes seda jope tasku,

suundus kassade poole ning maksmata kauba eest, möödus kassast. Kohe peale kassast

möödumist peeti ta kinni turvamehe poolt, kes viis ta Maxima kaupluses asuvasse turvaruumi, kus turvamees palus tal varastatud juustutüki taskust välja võtta ja talle ära anda, mida ta ka tegi. Juust ja kilepakend olid rikkumata. Seejärel anti ta politseile üle, kes toimetas ta politseiosakonda. Väga kahetseb toime pandud kuritegu. (kd 1 t/l 198-201) 17.08.2008 koostatud otsus väärteoasjas nr. 2317,08,008029 Kaido Kivik´u suhtes, mille kohaselt mõisteti karistus KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 240 krooni. (kd 1 t/l 192-193) 18.11.2008 koostatud otsus väärteoasjas nr. 2316,08,012011 Kaido Kivik´u suhtes, mille kohaselt mõisteti karistus KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 600 krooni. (kd 1 t/l 194-195)

18.12.2007 koostatud tunnistaja HS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elas tunnistaja korteris XXX Kehtnas üksinda. 18.12.2007 kella 17.00 ajal oli kodus üksinda. Uks oli lukus. Anti uksekella ja läks avama. Arvas, et naabrinaine EK tuleb külla. Ukse taga trepikojas oli üks noormees, kes astus sisse. №ormees tegi suitsu ja küsis tuhatoosi. №ormees tuli tuppa. Tunnistaja võttis elutoast laua alt rahakoti ja pani dressipükste taskusse. Tahtis minna WCsse ja sealt välja, kuid noormees oli ees. №ormees küsis kas viina on, vastas, et ei ole. Võttis laualt telefoni, et helistada, kuid noormees võttis telefoni tema käest ära ning lülitas telefoni välja ja pani elutuppa riiulile. №ormees ütles, et ega ta ei varasta. №ormees nägi, et ta rahakoti taskusse pani ja üritas seda kätte saada. №ormees ütles, et ta ei taha rahakotti, vaid tahab näha isikukoodi. №ormees surus tunnistaja elutuppa põrandale maha ja võttis rahakoti tunnistaja taskust ära. №ormees võttis rahakotist ära 116 krooni. Kui noormees oli raha saanud, läks ta korterist välja. See on sama noormees, kes käis oktoobris ja võttis siis 400 krooni. №ormees rääkis siis tookord, et ta õpib Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, on 19 aastane, pidi olema Timurlane. Tädi pidi töötama Rapla Haiglas ja nüüd pidi elama Kehtnas. Ta oli tulnud tädile külla. №ormees küsis seekord, et miks ta pahandust tegi. Mis täpselt, ei tea. №ormehe parem väikese sõrme küüs on vigane. Mis noormehe nimi on, seda ei tea. (kd 2 t/l 3-4)

27.12.2007 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti samal päeval kella 10.00 ajal kahtlustatavana kinni V.P. (kd 2 t/l 6)

27.12.2007 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas V.P

, et tal on Kehtnas XXX sotsiaalkorter ja elab seal 2007 aasta märtsist. 2007

augustis-septembris käis XXX maja vastas olevas majas alkoholi tarvitamas ühe

meesterahva pool, kellega tuttavaks sai. Mees elab XXX majas. Mees käis naabrimehe

juures suitsu küsimas ja siis käis ka tema suitsu küsimas. Naabrimehel oli hingamisega raskusi ja ta tarvitas astmarohtusid. See mees ütles, et tal on abi vaja ja ütles mehele, et võib teda aidata, poes käia. 2007 oktoobri alguses läks selle mehe juurde ja mees ütles, et tal ei ole midagi vaja. Mees palus, et ta tooks poest kaks pakki suitsu, viina, vorsti ja saia ning andis 100 krooni. Käis Kehtnas Valges poes ja võttis mida mees tahtis. Koos selle mehega

12

võttis koos natuke viina. Siis käis Tallinnas sõbra pool. Rääkis mehele, et ema töötab

Kehtnas Haiglas. Aitas mehel ka prügikoti välja vedada. Küsis mehelt 60 krooni

rongisõiduraha, mis kulub edasi-tagasi sõiduks. Ütles mehele veel, et saab odavamalt pesupulbrit ning mees andis talle kolm sajakroonist ja natuke peale ning palus ka suitsu tuua. Käis Tallinnas, kuid pesupulbrit ei toonud. №vembris kohas sotsiaaltöötajat ja see küsis kas tema käis selle mehe juures ning küsis raha kohta. Ütles sotsiaaltöötajale, et mees andis talle

raha. Teist korda läks selle mehe juurde 18.12.2007 päeval. Küsis miks mees sellest

sotsiaaltöötajale rääkis, et ta toob pesupulbrit ja teisi asju. Mees tahtis oma kaupa kätte

saada. Ütles mehele, et kuu aja jooksul toob. Mees tahtis varem. Ütles, et selleks peab Tallinnas ära käima, selleks on sõiduraha vaja. Mees andis siis oma rahakotist 112 krooni. Ei ole sellelt mehelt jõuga raha ära võtnud. Mees on ise talle raha andnud. Sõitis Raplast Tallinna Rongiga, Kehtnast Raplasse hääletades. Raha kulutas ära ja pesupulbrit ei toonud. Pesupulber on 10 kg kott. Kui palju üks kott maksab, seda ei tea. (kd 2 t/l 7-8) 27.12.2007 koostatud vastastamisprotokollist nähtuvalt seletas HS, et V.P ei tunne, V.P on tema juures käinud kaks korda. V.P võttis temalt rahakoti ära. Ta tahtis välja minna, kuid V.P seisis tal ukse ees ja ei lasknud teda välja, lükkas ta pikali ja võttis raha ära. V.P seletas, et tunneb H.S niipalju kui on tema juures käinud. H.S ise andis selle raha, ta tahtis linna minna. Läks H.S juurde suitsu küsima, pakkus abi prügikoti väljaviimisel ja raha andis ta ise. (kd 2 t/l 12-13)

31.12.2007 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas V.P , et 18.12.2007 ta ei võtnud H.S lt raha vägisi ära. Seisis küll uksel ees ja ei lasknud korterist välja minna. H.S andis ise raha, et ta saaks Tallinnas ära käia. Tandis raha 112 või 116 krooni. Oli enne saanud oktoobrikuus H.S lt 400 krooni 40 kg pesupulbri jaoks. Ega poleks saanud selle raha eest nii palju pesupulbrit, osa oleks niikuinii kulunud linnasõidu peale. 29.12.2007 maksis H.S le tagasi 500 krooni. Kui sai 400 krooni, siis ostis H.S le 2

pakki sigarette, mis on 16 krooni pakk, so kokku 32 krooni. Rohkem H.S le võlgu ei ole.03.01.2008 hakkab tööl käima Kalju Laiapea juures. (kd 2 t/l 14-15) 04.02.2008 koostatud kannatanu HS ülekuulamise protokollist nähtuvalt maksis V.P talle tagasi temalt ära võetud raha 500 krooni, millest 400 krooni oli 03.10.2007 salaja ära võetud ja 18.12.2007 vägisi äravõetud raha. V.P maksis selle ära paar päeva

pärast seda, kui V.P politseis oli olnud. 18.12.2007 võttis V.P ära vägisi, V.P trügis ta pikali suure toa põrandale, alustas seda trügimist esikust kui ütles V.P-le, et ta tahab minna WCsse. V.P lükkas ta pikali suure toa põrandale, oli kaksiraksi tema otsas ja võttis taskust rahakoti ära. Rüseledes läks pangakaart katki, pragu

on sees, kuid saab kasutada. Uus on pangas juba ootamas. Ülemöödunud nädalal käis

V.P tema ukse tagakella andmas, uksesilmast nägu ei näinud. V.P rääkis temaga ukse tagant, ütles, et on Reemo, tahtis sisse tulla temaga rääkima, aga ta ei teinud ust lahti. Rüseluse käigus kartis, et V.P lööb teda aga ei löönud. (kd 2 t/l 17-18) 20.02.2008 koostatud tunnistaja LK ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas tunnistaja,

et on H.S hooldaja altes 2007 septembrist. H.S l on hingamisega raskusi ja liikumisega kehva. Viib H.S le ravimeid ja toitu. 03.10.2007 helistas talle H.S ja teatas, et tal on raha ära

kadunud, et keegi võõras oli tema juures külas, pidi olema timurlane. Oli H.S le andnud

lihakonservi. Võõras oli rääkinud, et ema oli talle ostnud ühe osa korterist. H.S olla vahepeal käinud akna juures ja rahakott oli olnud diivani juures laua all ja selle ajaga oli raha ära kadunud. Veel oli noormees rääkinud, et ema töötab pesumajas ja tema ise õpib Vesiroosi Gümnaasiumis. 18.12.2007 oli poiss uuesti H.S juures käinud, teda lükanud. H.S oli diivani vastu läinud ja põrandale kukkunud. H.S oli juhtunust väga šokeeritud, ei olnud saanud magada. Oli ka politseisse teatanud. Oli hoopis kedagi teist oodanud, aga oli hoopis see poiss. Oli kohe raha küsinud aga H.S ei andnud. Oli tahtnud välja minna, aga poiss ei lasknud teda välja ning lükkas pikali ja võttis rahakotist ära. Poiss oli H.S le öelnud, et miks sa nii palju halba tegid, et asjast politseile teatas. Oli nõudnud H.S lt telefoni ja isikukoodi. Pärast seda kui V.P oli H.S le raha ära maksnud, siis käis V.P H.S ukse taga, aga H.S ei lasknud teda enam sisse. H.S naaber Heldur Leo oli koos V.P-ga joonud

ja Heldur oli saatnud V.P H.S juurde suitsu küsima. Nii V.P H.S juurde sattuski. H.S ei laena isegi krooni, tal kulub raha väga palju ravimitele, raha hoiab ta pangas

13 kaardil. H.S ei andnud seda 400 krooni pesupulbri ostmiseks, selle raha võttis V.P

rahakotist salaja. V.P oli pesupulbrit lubanud tasuta tuua, tal ema pidi pesumajas töötama ja sealt pidi saama. (kd 2 t/l 19-20)

Koopia 01.02.2008 koostatud väärteoprotokollist nr AB 927940, millest nähtuvalt on

väärteoprotokoll koostatud selles, et V.P 03.10.2007 kell 16.00 Kooli 7-5 korteris Kehtnas Rapla Maakonnas varastas vaba juurdepääsu kasutades salaja HS rahakotist 400 krooni, pannes toime varavastase süüteo väheväärtusliku vara vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. V.P on selgitusena märkinud, et kahetseb juhtunut, on kahju hüvitanud. (kd 2 t/l 22)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava Martin Lepp süüd eitavad ütlused, V.P

süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid

kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Martin Lepa süüd tunnistavaid ütlusi, V.P süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi ja Kaido Kiviku süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AV, tunnistajate TV, PR, SM ja MK´i ütlusi, Maxima Eesti OÜ avaldust,

SA PERH Mustamäe korpuse Erakorralise Meditsiini Üksuse patsiendikaarti, äratundmiseks esitamise protokolle koos fototabelitega, kannatanu HS ütlusi, tunnistaja LK

ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatavate Martin Lepp ja V.P süü neile

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtuistungil asus V.P oma ütlusi KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises muutma ning väitis, et ta ei tea kas M.Lepp kannatanut V peksis või mitte,

väites samal ajal, et kõik peksid kannatanut, kuid ei näinud kas M.Lepp seda tegi. Martin Lepp aga andis kohtuistungil ütlusi, et ta ei mäleta neid sündmusi ja M.Lepp ennast süüdi ei

tunnistanud. Kuigi kohtueelsel menetlusel on ta ennast süüdi tunnistanud, siis tegelikkuses

tahtis ta saada advokaati, keda talle ei võimaldatud, temalt võeti ära prillid ja ta ei näinud lugeda protokolli, talle seda ette ei loetud ning kirjutas sellele alla. Kohus suhtub taolistesse

Martin Lepa ütlustesse kriitiliselt. Martin Lepp väitis kohtuistungil seda, et kuivõrd inkrimineeritud kuriteost on nii palju möödas, siis ta sündmusi ei mäleta. Samas aga mäletas ta neid sündmusi, mis toimusid kuriteo toimepanemisele järgneval päeval ja mäletas detailides ülekuulamise protseduuri. Taoline mäletamine on valikuline ja kohus teeb sellest järelduse, et

süüdistatav on muutnud kaitsetaktikat ning püüab tema ülekuulamisprotokollis antud süüd

tunnistavaid ütlusi muuta kõlbmatuks tõendiks. Vaatamata V.P ja M.Lepa ütluste muutmisele asub kohus seisukohale, et kuriteo toimepanemises osalenud K.Kiviku ütlustest tuleneb üheselt see, et nii M.Lepp kui ka V.P peksid A.V . Süüdistatava M.Lepa väide selle kohta, et ta ei näinud ülekuulamisprotokolli lugeda ja talle seda ette ei loetud, on kohtu

arvates paljasõnaline, kuivõrd M.Lepp on ise protokollile alla kirjutanud ja märkinud, et

protokoll on tema sõnade järgi kirjutatud ja õige. Seega pidi ta protokolli kantud ütluste

õigsuses kuidagi veenduma. Vastasel juhul ei oleks ta selliselt protokolli lõppu kirjutanud. Ülekuulamisprotokolli kantud ütluste sisu sai aga teada vaid ülekuulatav, kuivõrd ülekuulajal puudus informatsioon sündmuste käigu ja selles osalenute kohta ja selle kohta, mida mäletab

sündmustes osaleja. M.Lepa ülekuulamisel antud ütlused on osalt lünklikud ja samas

loogilised ning lähtuvad ülekuulatava vaatevinklist, kuid riimuvad teiste sündmustes osalenute ütlustega, mistõttu leiab kohus, et M.Lepa kohtueelsel menetlusel antud ütlusi võib lugeda usaldusväärseteks. Mis puudutab väidetavat kaitseõiguse rikkumist, leiab kohus, et ka selline väide on esitatud kaitseversioonina. M.Lepp on ülekuulamisprotokolli esimesel lehel oma käega kirjutanud, et ta ülekuulamisele kaitsjat ei soovi, mistõttu on sellisest lühikesest ja

üheseltmõistetavast sooviavaldusest võimatu välja lugeda, et ta tegelikult kaitsjat soovis. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava kaitseõigust rikutud ei ole.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Martin Lepa, V.P ja Kaido Kiviku

käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1, 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavaid selles, et nemad grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega

pani toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise sellega, et tungisid koos kallale AVle,

14 pekstes teda käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse. Kohus asub seisukohale, et

taoline käitumine kannatanu suhtes oli lugupidamatuse väljendamine ja Kristiine Keskuse

juures viibivate inimeste rahu häiriv tegevus, mis leidis kinnitust ka selles, et tunnistaja

pöördus süüdistatavate poole arupärimisega toimuva kohta, kuid talle ei vastatudki ning

seejärel teatas juhtunust politseisse. Seega tunnistaja sekkumine ja politseisse teatamine

näitavad üheselt, et tunnistajat taoline käitumisviis väga häiris. Sellest saab järeldada, et

tunnistajat häirib kui kedagi tänaval pekstakse, erinevalt nendest isikutest, kes kannatanut

peksid ja kelle jaoks on see loomulik suhtlemisviis. Taoline käitumine leidis aset tänaval,

mistõttu oli tegemist avaliku kohaga. Süüdistatavad rikkusid oma käitumisega peale teiste

isikute rahu häirimise ja lugupidamatuse väljendamise ka kannatanu õigust privaatsusele ja turvatundele avalikus kohas, rikkudes ka kannatanu õigust realiseerida oma õigusi ühiskonnas

ja viibida turvaliselt tema enda valitud paigas. Kohus leiab, et taolise käitumisega panid süüdistatavad toime avaliku korra rikkumise KarS § 262 mõttes. Süüdistatavad peksid käte ja jalgadega kannatanut, seega toimepandud tegu on seotud väärkohtlemisega ja selle tagajärjel

tervisekahjustuse tekitamine on hinnatav vägivallana KarS § 263 p 1 mõttes. Kuivõrd süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja ühise eesmärgiga ning kooskõlastatult, on tegemist süüteo

toimepanemisega isikute grupis. Kuigi süüdistatavate ütlustest nähtuvalt peksti kannatanut

seetõttu, et kuulujuttude kohaselt on kannatanu oma elukaaslast peksnud, siis arveteklaarimine läks kohtu arvates ilmselgelt välja isiklike suhete piiridest ja avalikus kohas

inimese peksmine käte ja jalgadega ei saa kohtu arvates olla hinnatud pelgalt

väärkohtlemisena KarS § 121 mõttes. Kohus leiab, et süüdistatavad eksisid tahtlikult ja teadlikult ühiskonnas kehtivate käitumisnormide ja tavade vastu ning näitasid üles ilmselget

lugupidamatust ja üleolekut ühiselureeglite ja teiste isikute õiguste ja vabaduste suhtes.

Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuuluvad süüdistatavad

Martin Lepp ja V.P süüditunnistamisele KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo

toimepanemises. Mis puudutab süüdistatava Kaido Kiviku süüküsimust, siis asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetlus Kaido Kiviku süüdistuses kuulub lõpetamisele KrMS § 199 lg 1 p 4 ja § 274 lg 1 alusel.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Kaido Kiviku käitumine kvalifitseeritud KarS § 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Kaido Kivik temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli Kaido Kivik KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 18.11.2008 püüdis Kaido Kivik varastada OÜ- le Maxima Eesti kuuluvat kaupa koguväärtuses 9,64 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra

vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust so

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona. Samas asub kohus kohtule

kriminaalmenetluse käigus teatavaks saanud andmetele tuginedes seisukohale, et kriminaalmenetlus Kaido Kiviku süüdistuses kuulub lõpetamisele KrMS § 199 lg 1 p 4 ja § 274 lg 1 alusel.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava V.P käitumine kvalifitseeritud KarS §

200 lg 1 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Süüdistatav ei ole end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning on kohtueelsel menetlusel selgitanud, et H.S

andis raha talle vabatahtlikult Tallinna sõiduks. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi

usaldusväärseks, kuivõrd need on olnud erinevad. Seevastu on kannatanu H.S korduvalt andnud ühesuguseid ütlusi, millised riimuvad ka tunnistaja LK ütlustega. H.S ei ole kordagi väitnud, et ta oleks süüdistatavale raha andnud muuks kui sigaretipaki ostmiseks. Kordagi ei ole aga kannatanu väitnud, et talle oleks raha eest pakutud suuremas koguses pesupulbrit.

15 Süüdistatav on selgitanud, et ta pidi Tallinnast muretsema kannatanule 40 kg pesupulbrit 10 kilogrammistes kottides ja saadud 400st kroonist ei oleks piisanud, sest oli vaja ka sõiduraha.

Kohus peab süüdistatava versiooni 40 kg pesupulbri muretsemisest 400 krooni eest väljamõeldiseks ja lapsikuks. Kannatanu ei ole kordagi väitnud seda, et ta üldse oleks tahtnud pesupulbrit ja liikumispuudega isiku jaoks ei oleks sellist kogust ka vaja, sest ta ei suudaks

seda elu lõpuni ära kasutada. Versioon 10 kroonisest kilohinnast on aga lapsik, eriti veel

olukorras, kus süüdistatav on väitnud, et ta ei teadnudki pesupulbri hinda. Pealegi on

kannatanu seletanud, et raha kadumise oktoobrikuus avastas ta alles pärast süüdistatava lahkumist. Seejuures on süüdistatav seletanud kannatanule, et tema lähedane töötab haiglas, teistele isikutele aga et pesumajas ning süüdistatava ema olevat talle ostnud korteri. Samas

ilmneb, et süüdistatav elas sotsiaalkorteris. Samuti on ta kannatanule seletanud, et õpib Vesiroosi Gümnaasiumis, mis samuti ei vastanud tõele, sest ta õppis seal enam kui 15 aastat

tagasi. Seega on süüdistatav esitanud enda kohta teadvalt valeandmeid. Ka inkrimineeritud

varavastase kuriteo kohta on ta viimases ülekuulamises asunud tunnistama, et takistas kannatanul väljapääsu korterist, kuid raha äravõtmist on eitanud.

Kohus suhtub süüdistatava versiooni kannatanu poolt vabatahtlikult raha äraandmisse kriitiliselt, kuivõrd see versioon ei riimu korduvalt ülekuulatud kannatanu ütlustega ning ka

kannatanul välja kujunenud majandusliku olukorraga, mida tunnistaja LK hooldajana väga hästi teadis, sest kannatanu terviseseisund nõudis suuri kulutusi ja kannatanu sai raha kulutada

vaid esmavajadusteks, mitte seda lihtsalt niisama võõrale inimesele ära anda. Kuivõrd kannatanu elab üksinda, siis ei ole tal ka vajadust kellelegi ette kanda oma rahaliste vahendite

kulutamisest, mistõttu puudub ka kannatanul vajadus oma rahaliste vahendite vähenemise kohta anda teadvalt valeütlusi, eriti veel olukorras, kus küsimuse all on vaid 116 krooni.

Kohtuistungil püüti kannatanu ütlusi seada kahtluse alla sellega, et kõrge vanuse tõttu võivad kannatanul olla mälu ja tajumise probleemid. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kannatanu on korduvalt andnud üheselt mõistetavaid ja loogilisi ütlusi, siis puudub alus nende õigsuses kahtlemiseks. Kannatanu ütlustest nähtub ka asjaolu, et kui ta läks V.P-le ust avama ja

nägi, et tegemist on V.P-ga, siis võttis ta laua juurest oma rahakoti ja pani taskusse. Seega oli tal juba põhjust oma raha pärast karta kui nägi V.P sisenemas. Kõiki neid

asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ning

kajastavad objektiivselt süüdistatava V.P

poolt varavastase kuriteo

toimepanemise asjaolusid. Kuivõrd süüdistatav surus kannatanu maha ja võttis seejärel

kannatanult ära taskust rahakoti ning sellest omakorda kogu selles olnud raha, siis leiab kohus, et hingamisraskustega kõrges eas ja liikumispuudega isiku maha surumine on selline

vägivald, mis on piisav kannatanu vastupanu murdmiseks ja selline vägivald oli kannatanu

vara üle valduse murdmise vahendiks eesmärgiga hõivatav vara ebaseaduslikult omastada.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteona.

Martin Lepale karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud ning temale inkrimineeritud kuriteo pani ta toime pärast viimast kohtuotsust ja kohtu poolt määratud katseajal. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära, kui ka vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust

ilmneb, et süüdistataval on pikemat aega puudunud alaline töine sissetulek, mistõttu asub

kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine on süüdistatava suhtes välistatud, kuivõrd tal puuduvad rahalised vahendid selle

tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Karistuse määra valikul lähtub kohus toimepandud teo toimepanemise tehioludest, üles

näidatud jõhkrusest ja toimepanemise eesmärgist ning ajendist. Sisuliselt läks süüdistatav

kõrvalise isiku suhtes avalikus kohas vägivalda tarvitama juhuslikult kuuldud kuulujutu pinnalt ja võttis endale õigusemõistja rolli ning tekitas kannatanule tervisekahjustusi. Samas

16

teo toimepanemisega ei tekitanud süüdistatav kannatanule varalist kahju. Arvestades süüdistatava terviseseisundit, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse oluliselt alla

ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatav pani temale inkrimineeritud

kuriteo toime pärast eelmise kohtuotsusega karistuse mõistmist ja kohtu poolt määratud katseajal, milline algas alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.06.2008, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 sätete alusel.

V.P-le KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt

on süüdistatavat varem karistatud kohtu poolt neljal korral ja väärteokorras 23 korral. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus 30

kuni 500 päevamäära või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub

süüdistataval alaline ja töine sissetulek ning teda on väärteokorras korduvalt karistatud

varavastaste väärtegude toimepanemise eest. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda

asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda,

mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust Karistuse määra valikul lähtub .

kohus asjaolust, et kannatanule tekitati kergeid tervisekahjustusi. Teo toimepanemisega ei tekitanud süüdistatav kannatanule varalist kahju. Arvestades süüdistatava avaldatud kahetsust, mida kohus hindab karistust kergendava asjaoluna, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

V.P-le KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava

isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna

arvestab kohus süüdistatava poolt kannatanule tekitatud varalise kahju vabatahtlikku

hüvitamist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud eranditult vangistus 2 kuni 10 aastat. Karistuse määra valikul leiab kohus, et

süüdistatavale võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd

süüdistatava käitumises esineb karistust kergendav asjaolu, so varalise kahju vabatahtlik hüvitamine. Kriminaaltoimikust nähtuvalt kasutas süüdistatav küll vägivalda, mis kannatanu terviseseisundit ja iga arvestades oli vara üle valduse murdmiseks piisav, kuid samas ei

tekitanud ta kannatanule tervisekahjustusi ning ebaseaduslikult omandatud vara suurus oli

suhteliselt tühine, kuigi eaka kannatanu jaoks oluline. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Kuivõrd V.P-le inkrimineeritud teod on toime pandud erineval ajal, erinevatel

asjaoludel ja erineval eesmärgil, samuti eriliigilised ja erineva tahtlusega, leiab kohus, et

süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused kuuluvad liitmisele täies ulatuses. Mõistetavate karistuste liitmiseks annab kohtule aluse ka

asjaolu, et viimase inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal oli süüdistatava suhtes

menetluses kriminaalasi varavastase kuriteo toimepanemises, millisest menetlusest oli

süüdistatav teadlik, kuid see ei takistanud teda toime panemast järgmist tahtlikku kuritegu,

mis näitab süüdistatava üleolevat suhtumist kõrvaliste isikute varasse ja põhiseaduslikesse õigustesse ning enese heaolu ja hetkeajendite realiseerimist esmajärjekorras teiste isikute arvelt.

Märt Toming kohtunik