2-16-17867/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-17867

Hagi ese

Marko

Kallase

hagi

OÜ

Metsanõunik

(likvideerimisel) vastu töötasu 1500 euro ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

1725 eurot 27 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja:

Marko

Kallas

(isikukood:

XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXX);

Hageja lepinguline esindaja: Annika Kiisk

(Õigusbüroo Aspekt OÜ; asukoht: Õpetaja 8-1,

51103 Tartu; e-post: annika@aspekt.ee);

•

Kostja:

OÜ

Metsanõunik

(likvideerimisel)

(registrikood: 10828906, asukoht: Ravila 63,

51014 Tartu; e-post:XXXXXXXXXX).

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Marko Kallase hagi OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) vastu töötasu

1500 euro ja viivise saamiseks.

2. Mõista OÜ-lt Metsanõunik Marko Kallase kasuks välja töötasu 1500 eurot, viivis

105 eurot 27 senti ja alates 26. novembrist 2016 kuni töötasu tasumiseni viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata töötasust.

3. Jätta menetluskulud OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) kanda. Mõista OÜ-lt

Metsanõunik (likvideerimisel) Marko Kallase kasuks välja menetluskulu 288

eurot.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

2/3

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Marko Kallas (hageja) esitas 25. novembril 2016 Tartu Maakohtule OÜ Metsanõunik

(likvideerimisel) (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista

töötasu 1500 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras töötasu maksmisega

viivitamise eest alates 12. jaanuarist 2016. Hagi kohaselt olid pooled sõlminud suulise

töölepingu ajavahemikuks 12. oktoober 2015 kuni 11. jaanuar 2016. Hageja

tööülesanneteks

oli

leida

likvideerimist

vajavaid

ettevõtteid

ning

koguda

likvideerimiseks vajalikku eelinfot. Töötasuks oli kokku lepitud 500 eurot ühe ettevõtte

kohta. Hageja leidis kostjale 3 likvideerimist vajavat ettevõtet. Kostja hagejale töötasu

ei maksnud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt oli

pooltel sõlmitud tööleping ning tasuks oli kokku lepitud 500 eurot kliendi kontakti

kohta. Hageja andis kostjale üle kolm kontakti, mille eest pidi kostja tasuma 1500

eurot. Kostjal ei tekkinud hageja tööst aga loodetud tulu ja kostjal ei olnud võimalik

maksta kokkulepitud tasu. Kostja pakkus lahenduseks välja, et hageja leiaks veel

teenust vajavaid ettevõtteid, kuid hageja keeldus koostööst. Hageja oleks pidanud

käituma tööandja suhtes lojaalselt ning leidma võimalusi olla kasulik kostjale ja tema

äritegevusele. Kostja on likvideerimisel ja tal pole raha, et tasuda hagejale nõutud

töötasu ja viiviseid.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud hagi töötasu nõudes. Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2 kohaselt on

tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kostja

on nõustunud hageja väidetega, et pooled olid sõlminud töölepingu, töötasu suuruseks

oli kokku lepitud 500 eurot iga hageja leitud likvideerimist vajava ettevõtte kohta ning

hageja leidis kostja jaoks kolm sellist ettevõtet. Seega on kostja hageja vastavad väited

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 mõttes omaks võtnud. Samuti on

kostja omaks võtnud hageja väite, et kostja hagejale töötasu ei maksnud. Eeltoodud

asjaoludel oli töölepingus kokkulepitud hageja töötasu suurus tehtud töö eest 1500

eurot. Kuivõrd kostja seda maksnud ei ole, tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja

kasuks nimetatud töötasu välja mõista.

4. Kohus märgib, et kostja vastuväited selle kohta, et ta hageja tehtud tööst loodetud tulu

ei saanud, ei ole asjakohased. Arvestades poolte kokkulepet ei olnud hageja tasunõue

seotud kostja saadava tulu suurusega ning seda, kas tööandja töötaja tööst endale

loodetud tulu saab, on tööandja äririsk. Samuti ei välista hagi rahuldamist kostja viide

hagejapoolsele lojaalsuskohustuse rikkumisele. Kohtu hinnangul olukorras, kus

3/3

tööandja on rikkunud kohustust maksta kokkulepitud töötasu, ei ole alust nõuda, et

töötaja jätkaks tööandja juures tööd lootusega, et kunagi tulevikus talle tasu makstakse.

5. Hageja on esitanud ka viivisenõude töötasu maksmisega viivitamise tõttu. Sisuliselt

nõuab hageja viivist seadusjärgses, st võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja nõuab viivist alates töölepingu lõppemisest. Kuna hiljemalt

selleks ajaks oli töötasu muutunud sissenõutavaks ning kostja ei ole töötasu maksnud,

tuleb ka hageja viivisenõue rahuldada.

6. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise

tõttu kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema menetluskuluks

esindajatasu 288 eurot. Esindaja ajakulu oli kokku 3 tundi ja tunnitasu 80 eurot ilma

käibemaksuta. Kostja väitel ta käibemaksu maha arvata ei saa. Kohus leiab, et nii

esindaja ajakulu kui ka tunnitasu on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 288 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik