1-09-3021/3 · 1-09-3021/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Decision Summary (Facts, Holding & Outcome)
AI generated1-09-3021 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-09-3021 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Robert Saareke Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Arti Neidla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Arti Neidla (...
Headnote / Official Regeste
AI generatedFull Text of the Judgment · 1-09-3021/3
1-09-3021
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik
kohtuistung
Kohtuasja nr
1-09-3021
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Robert Saareke
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Arti Neidla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Arti Neidla (ik: 37703280393; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Arti Neidla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 02.03.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Neidla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Arti Neidla tunnistati süüdi Harju Maakohtu 30.09.2008.a kohtuotsusega KarS § 122 ja § 199 lg 2 p 4, 5 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti A. Neidlale mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Neidlale mõistetud karistust eelmist, s.o 14.11.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2
2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg.
Karistuse kandmise algus oli 21.05.2008.a ja lõpp on 20.09.2010.a.
A. Neidla kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, on planeeritud osaleda sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna oma pere juurde , töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Neidla ennetähtaegse vabanemisega, kuna uue kuriteo sooritamise riskid ei ole piisavalt maandatud. Samuti on elamispind ülerahvastatud, kuna 3-toalises korteris peaksid elama koos 2 perekonda koos 6 väikese lapsega.
Arti Neidla taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.
Prokurör ei toeta A. Neidla tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on ennatlik, sest ärakandmata karistuse osa on 1,5 aastat.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Neidla tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Neidla isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Neidla on 6-korral kohtulikult karistatud, vanglas viibib 3. korda. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles sooritanud uue kuriteo. Elamispind ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks oma ülerahvastatuse tõttu.
Arvestades A. Neidla poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik