3-14-52220/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-14-52220 Haldusasi HH ja TH (AH üldõigusjärglased) kaebus Maardu Linnavalitsuse 07.08.2014 korralduse nr 288 tühistamiseks ning maa ostueesõigusega erastamise menetluse jätkamise kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – HH, volitatud esindaja v.adv Martin Kruus; Kaebaja – TH; Vastustaja – Maardu linn, volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus HH ja TH apellatsioonkaebus Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada HH, TH ja Maardu linna vahel haldusasjas nr 3-14-52220 09.01.2017 sõlmitud kompromiss järgmiste tingimustega: 1. Pooled möönavad, et maatükk aadressiga Aasnurmiku tee 19 // Karikakra tee 13 Maardu linnas on 5. mail 1962 aastal faktiliselt antud KH kasutusse. Kasutuse aluseks on varasema kasutaja ÜL’iga 8. veebruaril, 1960 aastal sõlmitud tüüpleping aianduskrundi eraldamise kohta milles ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi a/ü kohaliku komitee 28. jaanuari, 1960.a. otsuse protokolli nr 12 parandatud versiooni kohaselt asendati maatüki õigustatud kasutajana ÜL KH’ga ning ÜL’i poolt 5.mail 1962 antud kinnitus maa kasutusõiguse üleandmise kohta KH’le; 2. KH seaduspärast valdusõigust kinnitab täiendavalt 10.11.1965.a kiri, milles Eesti NSV Põllumajanduse ministeeriumi A/Ü Komitee kinnitab sisseviidud muudatust lepingulise maakasutaja isiku suhtes; 3. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et maatükil aadressiga Aasnurmiku tee 19//Karikakra tee 13 asub faktiliselt ühekorruseline väikeehitis. Samuti on poolte hinnangul võimalik lugeda, et 13. aprillil 1960.a. Tallinna Linna TSN TK Ehituse ja Arhitektuuri Osakonna poolt koostatud arhitektuur-planeerimise ülesannet võib käsitleda AÕSRS § 14 lg-s 11 sätestatud ehitusloana, kuivõrd see kehtestab tingimused krundi tüüpprojektile vastava väikeehitisega hoonestamiseks ning selles on sätestatud kõik ehitustegevuseks vajalikud parameetrid.

3-14-52220 2(3) 4. Pooled on seisukohal, et käesoleva vaidluse faktiliste alusasjaolude hindamisel maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamiseks ja seaduses nõutavate eelduste täitmiseks on põhjendatud tõlgendamisel lähtuda HH ja TH huvist arvestades asjaolu, et kõnealune maatükk ja sellel paiknev ehitis on olnud faktiliselt kaebajate, nende isa AH ja vanaisa KH seaduspärases valduses kokku juba enam kui 50 aasta vältel. AH-l ja/või KH- l puudus võimalus sekkuda 1960-datel aastatel pädevate organite tegevusse maatüki kasutusõiguse isikustamisel. Kuivõrd on ilmne, et KH asus maatükki kasutama pädevate organite heakskiidul, on HH-l ja TH-l kui KH ja AH seadusjärgsetel pärijatel tekkinud õiguspärane ootus ostueesõigusega erastamise subjektsuse suhtes. 5. Eelnevast tulenevalt on Pooled ühisel seisukohal, et Maardu Linnavalitsuse 7. augusti 2014.a. antud korraldus nr 288, millega on AH avaldus jäetud rahuldamata, kuulub tühistamisele ning AH avaldus on võimalik uuesti läbi vaadata, lähtudes käesolevas kompromisskokkuleppes sedastatud eeldustest. 6. Pooled on kokku leppinud, et kõik käesoleva kohtumenetlusega seonduvad kulud jäävad poolte endi kanda.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-52220 ning lõpetada asja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD 1. Maardu Linnavalitsus jättis 07.08.2014 korraldusega nr 288 rahuldamata AH 11.12.1997 avalduse ning lõpetas Aasnurmiku tee 19 // Karikakra tee 13 maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud. 2. AH esitas 22.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse 07.08.2014 korralduse nr 288 tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. 4. AH esitas 12.01.2015 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 otsus ning teha uus otsus, millega tühistada Maardu Linnavalitsuse 07.08.2014 korraldus nr 288 ning kohustada vastustajat jätkama maa ostueesõigusega erastamise menetluse toiminguid ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. 5. AH suri 03.06.2016. 6. Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2016 määrusega lubati astuda haldusasja nr 3-14-52220 menetlusse kaebaja AH asemel tema üldõigusjärglastel HH-l ja TH-l (p 1). 7. Menetlusosalised esitasid 12.01.2017 sõlmitud kompromisslepingu ja taotlesid, et kohus kinnitaks selle ning lõpetaks haldusasja menetluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-52220 3(3) 8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. HKMS § 155 lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtulahendi. Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed (HKMS § 155 lg 6). See tähendab, et kaebajad ei saa pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist enam sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2). 9. Puuduvad alused jätta kompromiss kinnitamata. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on täidetav. Seetõttu tühistab ringkonnakohus HKMS § 155 lg 3 alusel Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 otsuse ning lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetluse. 10. HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Käesoleval juhul on pooled kompromissi sõlmides kokku leppinud, et kõik kohtumenetlusega seonduvad kulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe