1-14-6843/59 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-6843

Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. detsembri 2016 määrus Urmas Lani

(isikukood 36307152714) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Urmas Lani kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 13. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo

In Jure kaudu 24 eurot, sealhulgas käibemaks 4 eurot, (kakskümmend neli) (neli)

vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja Urmas Lanilt.

Süüdimõistetu Urmas Lanil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 3. novembri 2014 otsusega tunnistati U. Lani süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning teda karistati 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, millest loeti kantuks 2 päeva vangistust, mille kandmisest ta vabastati KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga.

2. Tartu Maakohtu 26. veebruari 2016 määrusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 3. novembri 2014 otsusega U. Lanile mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20. aprillil 2016 ja karistusaja lõpp saabub 17. juuni 2017.

3. Tartu Vangla esitas 17. novembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid U. Lani tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Tartu Maakohus jättis oma 13. detsembri 2016 määrusega U. Lani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

5. U. Lanil on 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust. Praegu kannab ta

vangistust kelmuse eest. Varem on U. Lani karistatud varguse, röövimise, mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuigi süüdimõistetu vabastati Tartu

Maakohtu 03.11.2014 otsusega mõistetud vangistusest tingimuslikult kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, eiras ta katseajal korduvalt kontrollnõuete täitmist, mistõttu pööras kohus mõistetud karistuse täitmisele.

6. Kohus loeb usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses

märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata varasemat käitumist ning pole võimeline nõuetekohaselt alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Süüdimõistetu on impulsiivse ja teiste

suhtes hoolimatu käitumisstiiliga ning korduvalt sooritanud varavastaseid kuritegusid. Tal on

tasumata rahalisi kohustusi ligi 1300 euro ulatuses, mistõttu on suur risk, et kehvapoolses majanduslikus seisundis ning omamata lähedaste toetust, sooritab ta uue kuriteo. Käesoleval ajal on

Võru kohtumaja menetluses uus kriminaalasi U. Lani kohta. Seega on tõenäosus, et süüdimõistetu

jätkab vabaduses oma varasemat elustiili, endiselt olemas vaatamata sellele, et tal on läbitud sotsiaalprogramm ja soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning omab kindlat elukohta. Ka on vangla viidanud iseloomustuses suhteliselt kõrgele uue vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise riskiprotsendile.

7. Süüdimõistetu kannab viiendat korda reaalset vangistust. Alkoholi kuritarvitamise tõttu on

tema allutamine kriminaalhooldaja kontrollile perspektiivitu. Ka omab ta vanglas kehtivat distsiplinaarkaristust. Taoline distsiplinaarüleastumine viitab sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks järgida. Seetõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada oluliseks käitumiskontrolli nõuete järgimist ja kriminaalhooldusele allumist.

8. Süüdimõistetut, kes on korduvalt toime pannud eriliigilisi kuritegusid ja omab ka vanglas kehtivat distsiplinaarkaristust ning kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole võimalik ega

otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks ning kui ta suure tõenäosusega ei ole suuteline nõuetekohaselt alluma

kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Neil asjaoludel peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist tähtaja lõpuni. MÄÄRUSKAEBUS

9. Tartu Maakohtu 13. detsembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu U. Lani kaitsja A. Kello, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist.

10. Vabanemisel oleks U. Lanil olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. U. Lani soovib elama asuda oma elukohta, kus tal ei ole kriminaalse taustaga tuttavaid. U. Lani ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ja tahab edaspidi elada seaduskuulekalt.

11. U. Lani kinnitas kohtus, et vanus on juba selline ning aeg on end muuta. Veel kinnitas U.

Lani, et ta on nõus Tartu Vangla poolt temale antud iseloomustuses nimetatud erikohustustega. Vanglas olles on U. Lani läbinud sotsiaalprogrammi ja saanud võimaluse teha tööd. Kaebaja leiab, et U. Lani ei ole suur kurjategija. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu 13. detsembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Maakohus on määruses

kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 2 2

13. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus

on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus U. Lani ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. U. Lani ennetähtaegse

vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige U. Lani varasem elukäik, käitumine

vangistuse ajal ja süüdlase isik ehk U. Lani vabaduses viibides olevad käitumismustrid. Tartu Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on U. Lani puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.

14. Kaebaja toob välja U. Lani iseloomustavad positiivsed tegurid – U. Lanil on ennetähtaegsel vabanemisel olemas kindel elukoht, ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi ja teinud tööd. U. Lani elukohas ei ole kriminaalse taustaga tuttavaid, soovib edasi elada seaduskuulekalt ja soovib end muuta. U. Lani on nõus täitma käitumiskontrolli kohustusi. Ka maakohus on eelnimetatud tegureid kogumis hinnanud, kuid toonud positiivsete tegurite kõrval välja ka negatiivse – U. Lanil on kehtiv

distsiplinaarkaristus, 7 kehtivat kriminaalkaristust, on kuritegusid toime pannud ka katseajal. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine ja soodusteguriks alkohol.

15. Arvestades, et U. Lani on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud toime

uue kuriteo, ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav, et isik suudaks järgida sel korral

kriminaalhooldusnõudeid. Vähem tähtis ei ole asjaolu, et U. Lani suhtes on kohtumenetluses

käesoleval hetkel uus kriminaalasi menetlemisel. Oluline on ka, et U. Lanil puudub toetav

lähivõrgustik, mistõttu ei ole võimalik teda suunata ja toetada resotsialiseerumisele ja seaduskuulekale teele.

16. Kaebaja väitel on U. Lanil garanteeritud töökoht vabanemisel, kuid nähtuvalt vangla

materjalidest puudub U. Lanil ametlik töökoht vabanemisel. Kohtu hinnangul tuleb seejuures arvestada, et U. Lani viimane kuritegu on kelmus, mille eesmärgiks oli teenida majanduslikku kasu.

Esineb oht uue kuriteo toimepanemiseks, vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 25% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 36%. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist madala riskiprotsendiga.

17. Kohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid eelduseid tingimisi ennetähtaegsest

vangistusest vabanemise hindamiseks, leiab, et U. Lani karistuse kandmise eesmärk ei ole

käesolevaks hetkeks täidetud ning ei esine erandlikke asjaolusid, et vabastada U. Lani ennetähtaegselt vangistusest. Ei ole usutav, et U. Lani suudab järgida kriminaalhoolduse nõudeid, olles varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja pannud korduvalt toime uusi kuritegusid. Seetõttu jääb ringkonnakohus maakohtu seisukoha juurde ning leiab, et U. Lanil tuleb vangistuses oma karistuse kandmist jätkata.

18.

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

19. U. Lani kaitsja A. Kello esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis määruskaebuse koostamine aega 0,5 tundi, mille eest ta soovib kokku tasu summas 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel U. Lani kanda.

Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas 3 3