1-14-4092/53 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-4092

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2017. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-4092 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abi Liane Peets prokurör Kriminaalasi

Süüdimõistetu H.R-i suhtes karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu H.R

Isikukood: xxx elukoht (vabanemisel): puudub ; ; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub. Kohtuistungi toimumise aeg 04.01.2017. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata H.R-i suhtes .

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsusega on H.R süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p

4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

H.R-ile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati

H.R-ile mõistetud karistust 1/3 võrra. H.R-ile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2013. a otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. H.R-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti H.R-i karistusaja alguseks 05.07.2013. a.

Harju Maakohtu 17.02.2015. a määrusega vabastati H.R temale Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega KarS § 392 lg 1 järgi mõistetud karistuse, s.o 1 aasta vangistust, kandmiselt. Sama määrusega tühistati H.R-ile Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus ning moodustati uus liitkaristus. H.R-ile mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati H.R-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes H.R-ile karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti H.R-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. H.R-ile Harju Maakohtu 21.10.2013. a otsusega mõistetud ning ärkandmata karistuseks loeti 4 kuud 2 päeva vangistust. Sama maakohtu määrusega tühistati Harju Maakohtu 21.10.2013. a otsusega KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus ja moodustati uus liitkaristus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati H.R-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega mõistetud ning ärakandmata osa, s.o 4 kuud 2 päeva vangistust, võrra. H.R-ile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. Sama määrusega tühistati H.R-ile Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsusega KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus ja moodustati uus liitkaristus. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju

Maakohtu 21.10.2013. a otsuse j mõisteti ärgi mõistetud liitkaristusega. H.R-ile liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. H.R-i karistusaja alguseks loeti 05.07.2013. a. H.R-i karistusaeg algas 05.07.2013. a ja lõppeb 07.03.2017. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid H.R-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab H.R-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Prokuröri hinnangul on suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise H.R-i formaalsed eeldused olemas. H.R-i käitumine vanglas on olnud positiivne. H.R on vangistuses karistust kandes läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, mis väidetavalt on muutnud H.R-i hinnangut elule. Prokurör leiab, et asjaolud, et on H.R-i jätkanud põhihariduse omandamist, samuti omandatud puidupingitöölise eriala ja osalenud vangla majandusabitöödel, võivad aidata kaasa tema töö leidmisele. H.R soovib hankida töö ja ka oma lapsi materiaalselt toetada. Prokurör leiab, et H.R-i suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata.

Süüdimõistetu l jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. palus kohtu

H.R

puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht ning toetav lähivõrgustik. Võimaluse korral soovib H.R elama asuda sotsiaalmajja. Lisaks soovib H.R leida endale töökoha.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ning ga kuulanud ära H.R-i ja prokuröri suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine , leiab, et H.R-i põhjendatud.

2.

Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused H.R-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning -aastase vangistusega ning ta teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1- aastase vangistusega. KarS § 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud KarS 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos või 11.

peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 87

1 lg 1 p-

s 2 sätestatud eelnevat karistust. Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsusega on H.R süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p

4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti H.R-ile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati

H.R-ile mõistetud karistust 1/3 võrra. H.R-ile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2013. a otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. H.R-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti H.R-i karistusaja alguseks 05.07.2013. a. Eeltoodust tulenevalt kannab H.R käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Seejuures kannab H.R karistust tahtliku esimese astme süüteo, s.o röövimis on vägivalla e toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks kasutamine (KarS § 871 lg 2). mõistetud Röövimiste toimepanemise eest on H.R-ile karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul Maksim pahurini suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 on varasemalt kriminaal- H.R ja väärteokorras korduvalt karistatud. Toimepandud süüteg mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas vangistust, mis on ude eest on H.R-ile

jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust on . H.R

varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid, aga ka ühiskondliku julgeoleku vastase vastaseid süütegusid. Käesoleval ajal kannab samuti karistust varavastaste H.R

süütegude, s.o varguste ja röövimiste toimepanemise eest. H.R on kriminaalkorras

karistatud kokku 11-l korral (8 karistust kustunud) ja vangistuses viibib H.R kaheksandat korda. Kohus peab oluliseks, et H.R on süüdi mõistetud (Harju Maakohtu

21.10.2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-8948 Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsus ja

kriminaalasjas nr 1- -4092) kokku kolmes vimise kuriteoepisoodis. Kuritegude röö toimepanemise eesmärgiks on olnud rahalise kasu saamine.

3.2

binud Kohtu hinnangul on positiivne, et H.R on käesoleva vangistuse jooksul lä rehabiliteerivaid programme ja osalenud vangla poolt pakutavates tegevustes. Vangistuse jooksul on H.R l sotsiaalprogrammid 12 Sammu, äbinud EHPV Tervise tugigrupi ning Eluviisitreening ja Õige Hetk. Alates 01.09.2016. a osaleb tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös. H.R omandas vangistuses puidupingitöölise eriala ning 2015/2016 õppeaastal läbis üldharidussüsteemis 8. klassi. Alates 03.09.2016. a õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi vahendusel 9. klassis. H.R on osalenud vangla majandusabitöödel. H.R püüdvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

3.3 puudub vabanemise korral kindel elukoht. H.R-i selgituste H.R kohaselt soovib ta karistuse kandmiselt vabanemisel vabade kohtade olemasolu korral elama asuda aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse sotsiaalmajja. Sotsiaalmaja ametnikud on varasemast

H.R-iga tuttavad on kinnitanud, et vabade kohtade olemasolu korral saavad nad ja võimaldada H.R-ile elukoha. Sotsiaalmajas elukoha saamisel on oluline, et H.R on kaine. H.R on kaks õde, kellest ühega on suhted katkenud. Teisel õel ei ole võimalik H.R enda juurde elama võtta, kuna eluase on väike ja ka majanduslikus mõttes ei oleks see võimalik. H.R-i vanemad on surnud. H.R on 2 alaealist last, kelle hooldusõigus on H.R-ilt ära võetud. Vabanemise korral puudub H.R ka kindel töökoht. H.R loodab tuttavate kaudu leida endale töökoha ja hakata tasuma rahalisi nõudeid ning toetama lapsi. Tartu Vangla andmetel on H.R rahalisi nõudeid ligikaudu 8192 eurot ja vabanemisfondis ligikaudu 43 eurot.

4. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole võimalik ennekõike vabanemisjärgseid elutingimusi silmas pidades. H.R-i Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb kohtul vastavalt KarS § 871 - 1 lg le ja §

75 lg 1 p- 1 alaline elukoht. H.R puudub aga le määrata kindlaks vabanemisjärgselt kindel elukoht. Kuna H.R elukoht puudub, pole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik