1-15-5438/37 · 1-15-5438/37 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Summary
AI generated1-15-5438 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-5438 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi Vangla esitatud materjalid U.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu U.E (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistun...
Full Text of the Judgment · 1-15-5438/37
1-15-5438
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-15-5438
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Zemfira Lampmann
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid U.E tingimisi
enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu U.E (ik: XXX; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg, 09.01.2017. a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht
RESOLUTSIOON
1. Vabastada U.E karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga
kuni 27.08.2017. a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes
elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada U.E kohtumääruse jõustumisest kuni
katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
2
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada U.E suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis;
5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. U.E-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. U.E vabastada määruse jõustumisel.
Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja U.E-le.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 03.01.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Harju Maakohtu 16.05.2016. a kohtumäärusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele U.E-le Harju Maakohtu 19.08.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 3 kuud ja 20 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli ja lõpp on 07.05.2016. a 27.08.2017. a.
U.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses töötanud, kuid terviseprobleemide tõttu vabastati teda. Samuti on ta pidanud riskipõhiseid vestlusi psühholoogiga sõltuvusainete tarvitamise teemal. Täitmata rahalisi kohustusi on 884,14 €. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas, kuid vabanemisjärgne töökoht puudub. Toetav sotsiaalne võrgustik on
3
lähedaste näol olemas. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
U.E kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et
vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga XXXX, kuid puudub kindel töökoht. Kinnipeetaval on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol.
U.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.
Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta U.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Isik on korduvalt, 7-korral kriminaalkorras karistatud,
neist kolmandat korda vangistusega. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks kiire
materiaalse kasu saamise eesmärk ning alkoholi kuritarvitamine. Viimase kuriteo raames pani U.E oma ema suhtes toime röövi ning varastas süstemaatiliselt oma õele kuuluvat
vara. Vangla andmetel on isikul hetkel tasumata nõudeid summas 884,14 eurot. Vabanedes
kindel töökoht puudub. Kriminaalasja nr 1-15-5438 menetlenud prokurör Žanna Morozova ei
toeta U.E ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Vangla
hinnangul on U.E ohtlik avalikkusele, kinnipeetava korduva kuriteo
toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 81%, uue vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 54%. Eeltoodust tulenevalt ei ole U.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et U.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla.
Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.E
isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Kinnipeetavat on 7-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 3. korda. Viimati karistati
teda varguste ja röövi eest, varasemalt ta vägivaldseid kuritegusid toimepannud ei ole.
Kuritegusid paneb ta toime nii etteplaneeritult kui ka kavandamata, soodusteguriks on kiire materiaalse kasusaamise eesmärk ja alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on U.E töötanud, kuid terviseprobleemide tõttu ta vabastati. Samuti on ta pidanud riskipõhiseid vestlusi psühholoogiga sõltuvusainete tarvitamise teemal. Täitmata rahalisi kohustusi on tal 884,14 €. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt on
kindlustatud elukohaga Tallinnas, kuid vabanemisjärgne töökoht puudub. Toetav sotsiaalne võrgustik on lähedaste – ema ja õe näol olemas.
Vanglamaterjalide kohaselt isik sõnades ei väljenda positiivset suhtumist kuritegevusse, kuid samas käitub kuritegevust pooldavalt. Ametiisikute suhtes on U.E salliv, kuid mitte
abivalmis ega koostööle orienteeritud. Kinnipeetava tunnistab küll end osaliselt süüdi
kuritegudes, kuid samas ei ole valmis enda käitumist kriitiliselt analüüsima ega teadvusta kuritegeliku käitumisega seotud riske.
Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab
edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks. Ohustatud on konkreetne täiskasvanu – süüdimõistetu ema ning oht seisneb vägivalla
4 kasutamises. Süüdimõistetu ema on praegusel ajal avaldanud kriminaalhooldajale oma arvamuse, mille kohaselt on nende suhted praegusel ajal rahuldavad, ema ootab poega koju ja loodab, et
poeg on muutunud ning läheb ka tööle. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue üldise
korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 81 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 54 %.
Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 8 kuu on pannud U.E
mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad
tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. U.E
on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Tallinnas, kuhu on võimalik paigutada ka elektrooniline järelevalve seade. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.
Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna
kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise
järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
Kohtu hinnangul võimaldab U.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes
elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet
väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi
järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.
Kriminaalhooldusega on nõustunud ka U.E, saades aru selle vajalikkusest ja
kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele
õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.
Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/