1-09-276/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2009. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-276 (08230112769) Kohtunik Sten Lind

Kohtuistungi sekretär Tõlk

Kertu Hanni Natalia Senkevitš Kriminaalasi

E.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses

Prokurör

Marina Kalistratova

Süüdistatav

E.N

isikukood xxx; elukoht: xxx; põhiharidus, emakeel: vene keel, lapsehoolduspuhkusel, kriminaalkorras karistamata.

tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat M Borunova RESOLUTSIOON

1. KarS § 199 lg 1

Tunnistada E.N järgi süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 45 päeva. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt E.N-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 30 päeva. 2. ei KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui E.N pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud käitumiskontri kontrnõudeid ning kohustusi. E.N on kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

2

3) alluma kriminaalhooldaja kontrile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 § 2 p 1 alusel on E.N kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju järgmiselt: 1) S P –P tekitatud kahju 850 krooni hiljemalt 1. maiks 2009. a 2) S P Disain OÜ-le tekitatud kahju 9810 krooni igakuiste osamaksete kaupa hiljemalt 31. detsemb 2009. a.

Määrata E.N Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o 4. märts 2009. a. 3. Tsiviilhagi rahuldada. 4. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. riigituludesse välja teise astme kuriteos süüdimõistva Mõista E.N-ilt

kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu 1220 (tuhat kakssada kakskümmend) krooni jätta riigi kanda.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele

nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: E.N, 1-09-276, sundraha“. Maksekorraldus menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleile. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest, s.o 4. märtsist 2009. a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o 4. märtsist 2009. a.

Süüdistuse sisu

1. on KarS § 199 lg 2 p 4 alusel esitatud süüdistus selle kohta, et ta

E.N-ile

8. augustil 2008. a kella 16:00 paiku Tallinnas asuvas S P Disain OÜ galeriis võttis

omastamise eesmärgil S P –P õlakotist viimasele kuuluva rahakoti väärtusega 350 krooni,

milles olid pensionitunnistus, erinevad visiitkaardid, S

3 P –P kuuluv sularaha 500 krooni ja S P Disain OÜ-le kuuluv sularaha 2000 krooni ja 500 eurot (=7800 krooni). Sellega põhjustas ta S P –P kahju 850 krooni ulatuses ja S P Disain

OÜ-le 9810 krooni ulatuses. Teo kvalifitseerimise KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tingis see, et

E.N on Põhja Politseiprefektuuri 3. novembri 2004. a otsusega karistatud varguse eest KarS § 218 lg 1 alusel.

S P-P on esitanud tsiviilhagi 850 krooni väljamõistmiseks ja S P Disain OÜ 9810 krooni väljamõistmiseks.

2. Maakohtu istungil tunnistas E.N end toimepandud teos süüdi. Kaitsja nõustus

sellega, et tegu on toime pandud, kuid leidis, et see tuleks kvalifitseerida KarS § 199 lg 1

järgi. Nimelt on kaitsja hinnangul süüdistatava varasem karistus kustunud, kuna

karistusandmed kustuvad otsuse täitmise aegumisega ja asjas nr 3-1-1-51-08 tehtud Riigikohtu otsuse kohaselt aegub väärteoasjas tehtud otsuste täitmine 18 kuuga. Prokurör jäi süüdistuse juurde, leides, et tegu on tõendatud ning kui karistusandmed on

karistusregistris, tuleb neist lähtuda ja seega on E.N varguse eest kehtiv karistus.

Prokurör taotles E.N karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistust tuleb lühimenetluse tõttu vähendada 1/3 võrra. Lisaks leidis prokurör, et karistus tuleks jätta KarS §

74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui E.N täidab 18 kuu jooksul kontrnõudeid. Kannatanu leidis, et E.N tuleb karistada vastavalt seadusele ning rõhutas, et soovib kindlasti kahju hüvitamist.

Kohtu seisukoht

3. poolt on

Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine E.N tõendatud S. P-Pi poolt kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütlustega (tl 5-7, 8-9, 15-

16, 35-36), äratundmiseks esitamise (tl 10-14) ja E.N kahtlustatavana antud ütlustega (tl 21-25, 37-39). S P-P ütluste kohaselt tuli 8. augustil 2008. a kella 16:00 paiku tema galeriisse umbes 30- aastane rase naisterahvas, kes palus endale kleite näidata. Ta tahtis näha punast kleiti, mis oli vaja tuua ukse juurest. Kui S. P-P tõi kleidi ja näitas seda, ütles naisterahvas, et ta siiski ei

taha kleiti ja läks välja. Pärast naisterahva lahkumist avastas S. P-P, et tema käekott on lahti ja sellest on kadunud rahakott. Rahakotis oli sularaha 2500

krooni ja ligikaudu 500 eurot, visiitkaardid, metallraha ja tekstiiliproovid. 11. septembril

2008. a antud ütluste kohaselt olid eurod eraldi, lukuga kinni tõmmatud osas (tl 16).

28. novembril 2008. a antud ütlustes lisas kannatanu, et rahakoti vahel oli ka tema pensionitunnistus (tl 35-36). Kannatanu kirjelduse kohaselt oli naisterahvas oli umbes 165-170 cm pikk, tal olid heledad, loomulikku värvi juuksed. Seljas oli tal musta värvi sviiter ja seelik või kleit. Naisterahvas rääkis eesti keeles, kuid tema kõnel oli juures vene aktsent. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et S. P-P tundis fotol nr 2 olnud naisterahvas ära isiku, kes käis 8. augustil 2008. a kella 16:00 paiku tema galeriis. Fotol nr 2 oli E.N.

4 E.N andis kahtlustatavana ütlusi, et 2008. a augusti alguses jalutas kesklinnas ja käis erinevates kauplustes. Ühes kaupluses palus näidata kleiti, kuid ta ei ostnud seda. Kui müüja

läks kleiti tagasi riputama, nägi ta laua kõrval toolil lahtist käekotti, milles oli kõige peal rahakott. Ta nägi, et müüja on hõivatud ja võttis rahakoti. Seejärel lahkus ta kohe kauplusest ja suundus Viru tänava poole. Musumäel avas ta rahakoti, võttis sellest raha 2500-2800 krooni ja ühistranspordipiletid ning viskas rahakoti ära. Välisvaluutat ta rahakotis ei märganud ega

võtnud. 5. detsembril 2008. a antud ütlustes lisas süüdistatav, et rahakotis oli ka pensionitunnistus ja selle viskas ta koos rahakotiga ära. Kohus leiab, et tõendatud on S. P-P tekitatud kahju 850 krooni ja S P Disain OÜ-le tekitatud kahju 9810 krooni. E.N on küll andnud ütlusi, et leidis rahakotist üksnes 2500-2800 krooni, kuid kuna S. P-P sõnul olid eurod kroonidest eraldi, on võimalik, et E.N neid rahakotis ei märganud ja viskas koos rahakotiga ära. S P Disaini galeriist lahkudes oli ta aga viinud lõpule rahakoti ja koos sellega selles olnud raha ja muude esemete varguse, mistõttu ei

mõjuta asjaolu, et E.N ei märganud rahakotis olnud eurosid, tema teo kvalifikatsiooni ega tekitatud kahju suurust.

4. Seoses küsimusega, kas tegemist on korduva, s.t KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava vargusega, märgib kohus järgmist. Kriminaalasja materjalide hulgas on Põhja Politseiprefektuuri 3. novembri 2004. a otsus, millega karistati E.N KarS § 218 lg 1 järgi ühe trahviühiku (60 krooni) suuruse rahatrahviga (tl 42). Karistusregistri teatise kohaselt

on mainitud otsusega määratud karistus kehtiv (tl 27), rohkem kehtivaid kriminaal- ega

väärteokaristusi E.N karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole. Sama kinnitab ka

kriminaalosakonna õiend (tl 28), mille kohaselt on E.N-ile pärast mainitud otsust tehtud vaid üks suuline hoiatus (21. augustil 2005. a LS § 7436 järgi).

Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRegS) § 31

lg 1 sätestab „Karistusregistrisse kantud

isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende

kustutamiseni käesoleva seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel.“ Riigikohtu kriminaalkeegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-28-04 30. aprillil 2004. a tehtud otsuse punktis 8 andnud sellele sättele järgneva tõlgenduse:

„Karistusregistri seaduse § 2 kohaselt on üheks karistusregistri eesmärgiks anda usaldusväärset teavet. Just selles kontekstis tuleb tõlgendada ka sama seaduse § 31 ja asuda seisukohale, et registriandmed on esmajärjekorras käsitatavad isiku karistatuse kohta teavet

andva allikana. Vastavalt KarRegS § 4 lg-le 1 kantakse isiku karistusandmed karistusregistrisse jõustunud kohtu või kohtuvälise menetleja lahendi, mis on loetletud sama lõike punktides 1-5, või süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta tehtud Vabariigi

Presidendi otsuse alusel. Seega on esmane tähtsus isiku karistatuse tuvastamisel eelpoolnimetatud lahenditel. Juhul kui puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb

vastavalt KarRegS §-le 31

isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel

lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kuid olukorras, kus

registriandmed on siiski mingil põhjusel puudulikud, ei tähenda see, et tegelikkusele mittevastavad registriandmed peaksid igal juhul kehtima ja olema aluseks õigusemõistmisel. Kriminaalmenetluses saab tõendamisasjaolusid tõendada kõigi kriminaalmenetluse koodeksis

lubatud tõendiliikidega. Kui tekib kahtlus registriandmete tegelikkusele vastavuse osas, siis

tuleb süüteo menetlejal koguda isiku karistatuse küsimuse otsustamiseks täiendavaid

tõendeid, kontrides jõustunud karistusotsuseid, s.h kohtuotsuseid vahetult. Seega tuleb karistusregistri andmeid mõista ühe tõendina isiku karistusandmete kohta, kuid KrMK § 50

5

lg 2 kohaselt ei ole neil andmetel ette kindlaksmääratud jõudu. Samuti on ringkonnakohtu

poolt KarRegS §-le 31

antud tõlgendus vastuolus karistusandmete registrist kustutamist

reguleeriva §-ga 26, mis seob karistatuse kustumise karistuse täitmise, mitte aga isiku registrisse kandmisega.“

Seega tuleneb Riigikohtu otsusest, et registriandmed on küll esmaseks allikaks isiku karistatuse arvestamisel, kuid kahtluse korral tuleb karistusregistri andmete õigsust kontrida muudele tõenditele tuginedes. Kui ilmneb, et karistusregistri andmed on väärad, ei tohi otsuse tegemisel neist lähtuda. Käesolevas kriminaalasjas on kaitsja seadnud karistusregistri andmed

kahtluse alla, põhjendades seda eelmise otsuse täitmise aegumisega. Seetõttu tuleb hinnata karistusregistri andmete õigsust muude tõendite valguses.

Nii karistusregistrist kui Põhja Politseiprefektuuri otsuse koopiast ilmneb, et E.N karistati KarS § 218 lg 1 alusel 3. novembril 2004. a. KarRegS § 25 lg 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed karistusregistrist ja kantakse arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta (p 1) või otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82 (p 81). Käesoleval juhul puuduvad andmed selle kohta, et

E.N rahatrahv oleks täidetud. Seega tuleb lähtuda KarRegS § 25 lg 1 p-st 8 1.

KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt aegub väärteootsuse täitmine 18 kuuga otsuse jõustumisest

arvates. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub loetletud

juhtudel, kuid käesolevas asjas ei ole tõendeid otsuse täitmise peatumise aluseks olevate

asjaolude kohta. Seega aegus E.N-ile määratud karistus 18 kuud pärast otsuse jõustumist. Karistusregistri teatise ja politsei õiendi kohaselt jõustus E.N suhtes tehtud otsus 18. novembril 2004. a, mistõttu karistuse täitmine aegus 18. mail 2006. a.

KarRegS § 26 lg 5 näeb ette, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja

möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega

viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Nii karistusregistri teatisest kui politsei õiendist ilmneb aga, et pärast 3. novembrit 2004. a E.N kriminaal- ega väärteokorras karistatud ei ole. Eelnevast tuleneb, et E.N karistatus kustus 18. mail 2006. a ning seega puudub alus tema süüdi mõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 4 alusel, vaid ta tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 1 järgi. Kvalifikatsiooni muutmiseks kohtuotsuse tegemisel annab võimaluse KrMS § 268 lg 8.

5. Karistuse mõistmise osas märgib kohus järgnevat. KarS § 199 lg 1 sanktsioonis

nähakse karistusliikidena ette nii rahaline karistus kui vangistus. Karistusliigi valikul tuleb arvestada KarS § 56 lg-t 2, mis näeb ette, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse

eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui seadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist eraldi põhistama. Kohus võtab arvesse, et E.N ei ole tasunud vabatahtlikult Põhja Politseiprefektuuri 3. novembri 2004. a otsusega määratud ühe trahviühiku (60 krooni) suurust rahatrahvi, tema majanduslik seisund tema enda kohtuistungil antud ütluste kohaselt kehv ning lisaks tuleb tal hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Seega on alust kahelda, kas E.N asuks rahalist karistust täitma ning seetõttu on küsitav ka see, kas rahaline karistus mõjutaks teda edasistest süütegudest hoiduma. Seetõttu leiab kohus, et karistusliigiks tuleb valida vangistus.

6

KarS § 199 lg 1 näeb ette kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 45 lg 1 kohaselt on

minimaalseks vangistuse pikkuseks 30 päeva. Vangistuse pikkuse määramisel peab kohus KarS § 56 lg 1 esimesest lausest tulenevalt lähtuma eelkõige isiku süü suurusest. Süü suuruse osas saab kohus arvesse võtta teo iseloomu ja tekitatud kahju suurust. Käesoleval juhul oli

teoks rahakoti vargus ning tekitatud kahju suurus jäi alla seaduses sätestatud olulise kahju määra. Kohus võtab arvesse ka seda, et ei esine KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest asjaoludest esineb p-s 7 nimetatu: teo toimepanemine raseda poolt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E.N tuleb karistada 45-päevase vangistusega. Tulenevalt sellest, et kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, s.o 30 päevani.

Kohus leiab ühtlasi, et kuna E.N kasvatab väikest last, on võimalik teda paremini

mõjutada uusi süütegusid mitte toime panema, jättes vangistuse KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui E.N järgib katseajal KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatud kontrnõudeid. KarS § 74 lg 3 alusel määrab kohus katseajaks kaheksateist kuud. Kuriteoga tekitatud peab E.N aga hüvitama järgmiselt: 1) S P-Pile tekitatud kahju 850 krooni hiljemalt 1. maiks 2009. a 2) S P Disain OÜ-le tekitatud kahju 9810 krooni igakuiste osamaksete kaupa hiljemalt 31. detsemb 2009. a.

6. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt arvestab kohus menetluskulusid

määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesolevas asjas on tekkinud järgmised menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mille suurus II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni, ja määratud kaitsjale makstav tasu 1220 krooni.

E.N sõnul saab ta minimaalset vanemahüvitist. 2009. aastal on vanemahüvitise määraks 4350 krooni. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu osas riigi kanda.

Sten Lind Kohtunik