1-14-5454/62 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

13. jaanuar 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5454 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Kaitsja Ingrid Koddo juuresolekul Natalja Firsova (kirjalik arvamus) Arvo Suuban Asja läbivaatamise kuupäev 13.01.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne K.R´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu K.R isikukood XXX, viibib Viru Vanglas , Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. K.R

Rahuldada kaitsja, advokaat Arvo Suuban taotlus K.R ´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 72 eurot.

Välja mõista ´ilt kriminaalmenetluse kulud K.R

72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Andrei Talanov´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700002965 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õi määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates gus esitada

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 27.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav a K.R ´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.R Viru Maakohtu 19.06.2014 kohtuotsusega

200 lg on süüdi tunnistatud KarS §

1; § 121 järgi KarS § 6 KarS § 74 lg 2 alusel

karistati ja

4 lg 1 alusel 2 aasta vangistusega. määrati, et 4 kuud vangistust kuulub koheselt ärakandmisele ning ülejäänud vangistus 1 aasta 8 kuud jäetakse tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga.

Tartu Maakohtu 06.11.2015 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 1 aasta 8 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise . algus 23.10.2015 23.06.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses K.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi on 10.

K.R´i abanemisjärgne elukoht enda sõ v on xxx. K.R-i nul puudub tal vabanemisel kindel elu- Isiku ja töökoht. sõnul on tal kaks võimalust, kas alustada iseseisvat elu Eestis võim minna xxx ema ja venna juurde, samuti on tal vabanemisfondis piisavalt raha korteri üürimiseks. põhi Enne täisealiseks saamist oli riiklikul Kinnipeetaval on haridus. ülalpidamisel, elas erinevates Vanglas tööta majandustöödel koristajana. xxx. b Vabanemisel

puudub garanteeritud töökoht. Emaga suhted halvad, isaga kontakt puudub. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamist alustas väga vara ning on korduvalt karistatud AS § 71 järgi. Suuresti mõjutab tema käitumist impulsiivsus, seda nii kuritegude toimepanemisel, probleemide sihipärasel lahendamisel kui ka eesmärkide saavutamisel. Kinnipeetav on karistatud 4 korda.

Kah

el korral on allutatud käitumiskontrollile ning mõlemal korral pöörati karistus täitmisele. Viimase poole aasta jooksul vanglas käitumine rahuldav, mis näitab motivatsiooni oma käitumist muuta. givaldse kuriteo Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on %, vä toimepane

mise tõenäosus 2 aasta jooksul 7 %. Viru Vangla ei toeta K.R i

´ tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kinnipeetava ema elab xx, kus elas ka kinnipeetav enne vahistamist.K.R avaldas vestluses, et tema suhtes emaga keerulised, hetkel hindab ta kontakti emaga heaks. Isaga on K.R-i sõnul olnud vangistuse ajal paaril korral kirjavahetuses.

Garanteeritud töökoht puudub

Rahvastikuregistri andmetel on tema elukohak xxx linn. Isik on 4 korda kriminaalkorras s karistatud.

2 korda määrati kirminaalhooldusele ning karistus pöörati täitmisele.

Prokurör ei toeta

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. K.R soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse Kaitsja toetab oma kaitsealust.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega

ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

K.R i arvamuse, leiab, et

´ K.R ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sell ele järgnenud perioodil.

K.R on kriminaalkorras karistatud 4 korda, 2 korda on määratud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestusid ning karistused pöörati täitmisele. Isiku

õigusrikkumised said alguse ajast, mil ta oli 9 d sooritada ka ÜKT -aastane. Ta ei ole suutnu

tunde, mis talle prokuratuuri poole määrati kriminaalasjade lõpetamisel ning need kriminaalmenetlused uuendati. Tegu on tõsiste käitumisprobleemidega isikuga, kes ei suuda alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Seda näitab ka tema alaealiste komisjonis käimine 7 korral ning mitmel korral ka erikooli saatmine.

Viru Vangla materjalidest üleneb, et K.R´i vabanemisjärgne elukoht on xxx. K.R-i - enda sõnul puudub tal vabanemisel kindel elu ja töökoht. Isiku sõnul on tal kaks võimalust, kas alustada iseseisvat elu Eestis võim minna xxx ema ja venna juurde, samuti on tal vabanemisfondis piisavalt raha korteri üürimiseks.

Vabanedes puudub kinnipeetaval garanteeritud . Distsiplinaarkaristusi on 10. töökoht

Positiivseks võib lugeda, et viimase poole aasta jooksul vanglas kaitus K.R rahuldavalt, mis näitab motivatsiooni oma käitumist muuta.

Kohus leiab, et kuna isik on juba kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda, seda enam, et tal puudub vab kui ka töökoht. Isik ei ole aduses nii eluhuvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega, sealhulgas ka vanglas.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18- siku vangistusest tingimisi

11 p 9.1) See aga ei tähenda, et i

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust ning hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K.R-i vabastamisega temale

Viru Maakohtu 19. .2014 ning 06.11.2015 Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /