1-14-5526/41 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedF.P´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. 65 lg 2 alusel 3 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus . 20.04.2015 16.07.2018 ja lõpp
Legislator headnote
AI generated1-14-5526/41 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu F.P temale Viru Maakohtu 27.02.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(4)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-14-5526 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo, Riina Palmi Natalja Firsova (kirjalik arvamus) Kohtuasi
Viru Vangla materjalid tingimisi enne F.P ´i
tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.01.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu
Kaitsja F.P, isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Irina Žurina RESOLUTSIOON
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
Jätta F.P talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.
Rahuldada kaitsja, advokaat Irina Žurina F.P ´ile riigi õigusabi taotlus osutamise eest tasu 72 eurot.
Välja mõista F.P ´ilt kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.
F.P ´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber
99915700014201 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2(4) Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 02.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava
F.P´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.
F.P süüdi tunnistatud KarS § on Viru Maakohtu 27.02.2015 kohtuotsusega
järgi ja karistatud KarS § 68 lg 1; § 74 lg 6 ja §
2 kuu 26 päeva
65 lg 2 alusel 3 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus . 20.04.2015 16.07.2018 ja lõpp
F.P andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 17 ).
Kin pidamisasutusest , ni
F.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub
et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristus . Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ed aadressile xxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava elukaaslane. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Elukaaslane andi elektroonilise s oma nõusoleku valveseadme paigaldamiseks korterisse. Isikul on 7 klassi haridus ja treiali eriala. Vanglas on oslaenud riigikeele A1 taseme . Isik anud baarmenina, saeveskis ning õppes on tööt
valumehaanika tehases. Isik on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Vangistuses on töötanud majandustöödel. Alates 06.09.2016 on hõivatud tööga väljaspool vanglat Ü alle ka vabanemisel töökoha Tasumata nõuded xxx -s, kes garanteerib t . on 7832,33 eurot. Tema dus vad ja vend, kellega suhted lähivõrgustiku moo ta elukaaslane, õde head. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid sarnase elustiiliga tuttavad, eelviimase kuriteo pani toime grupis. V valt ei suhtle enam endiste kriminaalsete tuttavatega. Kuriteod on äideta
toime pandud alkoholijoobes Soovib loobuda , alkoholijoobes võib muutuda agressiivseks.
alkoholi tarvitamisest, kuid ei ole suutnud eesmärki saavutada. läbi On nud vanglas
Eluviisitreeningu. On proovinud Katseajal pani toime KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo. amfetamiini ja kanepit, sõltlaseks end ei pea. Isik on impulsiivne, mis väljendub eriti alkoholi tarbinuna. Pingelises olukorras kaotab kiiresti enesevalitsuse. Ei tunnista oma probleeme, süüdistab oma probleemides teisi inimesi või olukorda.probleemide lahendamisoskus on nõrk, lahendab probleeme jõupositsioonilt. i tee oma käitumisest järeldusi ning ei mõtle tegude E
tagajärgedele. Kriminaalkorras karistatud 10 korda, vangistuses viibib neljandat korda.
Rikkus k ja pani katseajal toime uue kuriteo. Uue kuriteo riminaalhoolduse nõudeid
toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kuri 38% teo toimepanemise tõenäosus on 30%. Alates 18.07.2016 on paigutatud avavanglaosakonda.
Vangla toetab
F.P ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema elukaaslane. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõu on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. etele. Elukaaslane Kinnipeetaval on
vabanemisel garanteeritud töökoht xxx. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning olnud kriminaalhoolduse all, mis lõppes mitterahuldavalt, kuna ta rikkus kohtu poolt pandud kohustust ning pani katseajal toime uuue kuriteo.
3(4)
F.P taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on
e vabastamisega . nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsa arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu
ning arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et
prokuröri F.P tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on
istusest vabastamine ennatlik. süüdimõistetu ennetähtaegne vang
KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab tähtaega kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,
süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega Kohus võtab karistusest vabastamine. taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil
Süüdimõistetu on 10 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht
ja töökoht.
Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on . Kohus peab täidetud
positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga, õppinud riigikeelt ning läbinud
Eluviisitreengu. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.
Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetu elama asub elukaaslase juurde aadressile xxx.
Elukaaslane andis dme paigutamiseks nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valvesea nimetatud aadressile. tema ja vennast. Tal on Isiku lähivõrgustik koosneb elukaaslasest, õest
kriminaalse taustaga tuttavaid ning alkoholi tal võib ette tulla tagasilanguse periood tarvitamisel.
Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud katseajal liikluskuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine.
Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks
4(4) sellist isikut tuleb vabastada en ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue ne tähtaega, kuriteo toimepanemise riski.
Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 16.07.2018
1 aasta 6 kuu
vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.
Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, , õppida riigikeelt ja käia tööl osaleda sotsiaalprogrammides
.
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.
Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu F.P temale Viru Maakohtu 27.02.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
/ Kohtunik Larissa Prokopenko