3-15-3159/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-3159

Haldusasi

H.M.i kaebus Tallinna Vangla 23.10.2015 käskkirja nr

5-2/1372 ja Tallinna Vangla 25.11.2015 vaideotsuse nr

5-15/15/30360-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – H.M.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja

Monika Raiendik

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.M.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. veebruaril 2017.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kinnipeetav H.M.it

Tallinna Vangla 23.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/1372 Tallinna Vangla kodukorra p 1.12.12

rikkumise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega.

2. H.M. esitas 26.10.2015 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla 23.10.2015 käskkirjale nr

5-2/1372, milles taotles selle kehtetuks tunnistamist. Tallinna Vangla üksuse juht 25.11.2015

vaideotsusega nr 5-15/15/30360-2 jättis vaide rahuldamata.

3. 17.12.2015 saabus Tallinna Halduskohtule H.M.i kaebus Tallinna Vangla 23.10.2015

käskkirja nr 5-2/1372 ja Tallinna Vangla 25.11.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/30360-2

tühistamiseks.

Kohus võttis kaebuse oma 22.12.2015 määrusega menetlusse. 9.12.2016 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub tühistada Tallinna Vangla 23.10.2015 käskkirja nr 5-2/1372 ja Tallinna

Vangla 25.11.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/30360-2 alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja selgitab esmalt, et on nende kambris toimus 23.09.2015 läbiotsimine, kus kästi

kõik isiklikud asjad kokku panna ja kambrist välja minna kontaktisikute juurde kontrolli. Kuna

ajal, mil kaebaja kambri juurde võis naasta toimus endiselt läbiotsimine ja kaebaja kambrisse

ei pääsenud, siis pani ta oma asjad valvuri kabinetti, kuhu ta need mõneks ajaks unustas. Kui

kaebajale see meelde tuli soovis ta oma asju tagasi saada, kuid neid talle ei antud. Kaebaja

pöördus vastava probleemiga ka peakorrapidaja poole, kuid kaebajal kästi homseni oodata.

Seda kuulis R.T., kes tahtis midagi kaebaja kui tema esindaja kaitseks ette võtta. Seega otsustas

R.T. teavitada kõrgemat ametnikku antud olukorrast so vangla direktorit. Samas kuna kaebaja

oli R.T.e esindaja, siis palus ta seda teha kaebajal endal. R.T. valis telefonis oma kõnekaardi

numbri

ja

telefoni

numbri

ja

peale

seda

saatis

kaebaja

e-maili

aadressile

kaimar.karuauk@just.ee.

Kaebaja märgib, et on alates 01.09.2015-01.11.2015 kinnipeetav R.T.e esindaja volituse alusel,

kes on heaks kiitnud kõik kaebaja tehingud ja toimingud.

Kaebaja kasutas tema kõnekaarti saatmaks e-mail vangla direktorile R.T.e esindajana. Peale e-

maili saatmist tuli uus korrapidaja sektsiooni ja tühistas eelmise korrapidaja korralduse ja

kaebaja sai vähemalt osad asjad tagasi.

Kaebaja viitab TsÜS § 117 ning märgib, et R.T.el oli õigus kasutada esindajat

haldusmenetluses.

Samuti viitab kaebaja VangS § 67 lg 1 VangS § 50 lg 1 ja Kodukorra p 1.11.3 ja leiab, et

nendega ei ole kaebaja karistamisel arvestatud – kaebaja leiab, et käskkiri on kaalutlusvigadega.

4.2. Teiseks toob kaebaja välja, et Kodukorra p 1.12.12 tuleneb, et kinnipeetaval on keelatud

kasutada helistamiseks teisele kinnipeetavale kuuluvat telefonikaarti. Kaebaja ei helistanud,

vaid saatis e-maili.

Kaebaja ja tema esindatava vahel ei tekkinud ka mingeid võlasuhteid, kuna R.T. kiitis kõik

tehingud heaks.

4.3. Kaebaja leiab, et määratud karistus on ka ilmselgelt ebaproportsionaalne ja eesmärgipäratu,

kuna keelatud on helistamine, kuid kaebaja ei helistanud, vaid saatis e-maili teise kinnipeetava

kõnekaardiga. Antud juhul ei ole Kodukorras kirjas, et e-maili ei tohiks saata. Kaebaja ei

teadnud, et ta ei tohi seda teha. Samuti ei arvestatud antud juhul e-maili saatmise asjaoludega –

kaebajal ei olnud hügieenitarbeid ja kõik isiklikud esemed võeti ära.

Lisaks takistasid vanglaametnikud oma tegevusega kaebajat pöördumaks kohtusse, kuna kõik

kohtudokumendid olid valvurite käes ja neid ei tagastatud kaebajale üle 20 tunni. Kaebaja ei

saanud ennast pesta ja wc käia, kuna puudusid hügieenitarbed.

4.4. Kaebaja palub vaidlustatud käskkiri ja selle suhtes tehtud vaideotsus tühistada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et

vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 115 lg-st 1 tulenevalt võib tehingu teha esindaja

kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava

nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

kommenteeritud väljaande § 115 kommetaaridest nähtub, et esindamine eeldab, et esindaja

väljendaks tehingu tegemisel (st tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei

tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Kui tehing ei ole tehtud

esindatava nimel, ei ole võimalik ka selle kehtima hakkamine esindatava suhtes, isegi kui

esindatav tehingu heaks kiidab.

Distsiplinaarmenetluse protokollis on välja toodud, et helistades vangla direktorile ei

tutvustanud kaebaja ennast kaaskinnipeetav R.T.e esindajana. Eeltoodust tulenevalt ei saa antud

juhul lugeda, et kaebaja oleks üleüldse tegutsenud telefonikõnet teostades R.T.e esindajana.

Siinkohal peab vastustaja vajalikuks märkida, et H.M. on volitanud ennast esindama kõikide

isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes kaaskinnipeetav M. L. (tl 35) ning

arvestades asjaolu, et M. L. samuti 23.09.2015 kaebaja õiguste eest seisis (Kissis häälsõnum),

puudus kaebajal üleüldse vajadus märgitud sõnumi saatmiseks.

5.2. Vastustaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 13 lg 1 ja 3, TsÜS § 117 lg 1 ja § 116

lg 1.

R.T. on esitanud Tallinna Vanglale volikirja, milles volitab H.M.it ennast esindama ning

distsiplinaarmenetluse käigus ei ole kahtluse alla seatud kaebaja õigust olla kaaskinnipeetava

esindaja ning TsÜS § 116 alusel teostada tehinguid otseselt esindatava nimel. Küll aga on

vastustaja seisukohal, et esinduse raames ei ole isikutel õigust kõrvale kalduda õigusaktides

sätestatud normidest ja neis sätestatud kohustustest. VangS § 28 lg-st 2 tulenevalt toimub

telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Antud juhul helistas kaebaja kaaskinnipeetava kulul,

kuna kasutas tema kõnekaarti. Kodukorra punkt 1.12.12 keelab kinnipeetavale vanglas

helistamiseks kasutada teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardinumbrit, mida kaebaja aga

antud juhul tegi. Teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardi kasutamine on vastuolus kehtiva

õiguskorraga. Vangla ei ole sekkunud esindaja ja esindatavate omavahelistesse suhetesse, vaid

järgib õigusaktide korrektset täitmist. Kuigi kaebaja poolt esindatav kinnipeetav on esitanud

volituse, millega volitab H.M.it esindama teda kõikides tehingutes ja toimingutes, ei saa sellise

nõusolekuga välistada õigusnormis sätestatud kohustuse rikkumist.

5.3. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 51 lg 1

sätestab, et kinnipeetav võib kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või

teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. Vanglal on

kohustus tagada järelevalve ja teatav kontroll kinnipeetavate ja nende suhtlusringkondade üle,

tagamaks vangla sisekorrareeglite järgimine ja üldine julgeolek (VangS § 66 lg 1). VangS § 29

lg 21 tulenevalt kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või

kirjavahetust peab. Kinnipidamisasutuses on põhjendatud kehtestada ranged reeglid, mis

aitavad tagada efektiivset järelevalve korraldust vanglas. Üheks selliseks meetmeks on, et igale

kinnipeetavale väljastatakse isiklikud kõnekaardinumbrid, millega on võimalik telefonikõnesid

teostada. Muuhulgas peab kinnipeetav esitama VSKE § 511 lg 1 alusel vanglateenistusele

registreerimiseks kõik telefoninumbrid ja numbrit kastava isiku nime, kellele ta soovib

helistada. Julgeoleku ja järelevalve korraldamise eesmärkide täitmiseks on vajalik, et vanglal

oleks muuhulgas ülevaade ning võimalik teostada kontrolli selle üle, kellele kinnipeetavad

helistavad, välistamaks kriminaalsete kontaktide säilimine (VangS § 29 lg 21). Seega ei ole

mõeldav, et kinnipeetavad saaksid kasutada teisele kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks

väljastatud kõnekaardinumbrit.

5.4. Vastustaja hinnangul ei tulene esindajale õigusaktidest täiendavaid õigusi esindatava

huvide kaitsmiseks esindatava finantseeringust, sealhulgas õigust helistada esindatava kulul.

Esindajal on õigus esitada esindatavale esinduskuludeks arve, mille esindatav on kohustatud

tasuma. Kõnekaart on jätkuvalt seotud kinnipeetavaga, kellele see vanglateenistuse poolt

väljastatud on. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.07.2004 määruse nr 246 „Riikliku

kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja

registri pidamise põhimäärus“ § 13 lg 1 p-le 82 kantakse kinnipeetava kohta

kinnipeeturegistrisse üldandmetena tema telefonikaardi number ning seega on iga kõnekaart

seotud kindla kinnipeetavaga.

5.5. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist polnud helistamise, vaid e-kirja

saatmisega. Kaebaja distsipliinirikkumine fikseeriti 24.09.2015 ettekandega nr 2578, mille

kohaselt 23.09.2015 kell 19.06 ajal saabus telefoninumbrilt 82036650 Tallinna Vangla direktori

meiliaadressile helisõnum. Eelnimetatud numbriga telefonikaart kuulub kinnipeetav R.T.ele

ning helisõnumist on tuvastatav, et kõne teeb kaebaja. Selleks, et kasutada Elioni

Sõnumikeskuse teenust, tuleb helistada telefoninumbrile 611 9912, mida antud juhul ka tehti.

Olenemata teenuse sisust oli tegemist helistamisega eelnimetatud telefoninumbrile.

5.6. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja seisukohta, et talle määratud distsiplinaarkaristus

on ebaproportsionaalne ja eesmärgipäratu. Vanglateenistus on kaebaja suhtes läbi viinud

distsiplinaarmenetluse ja selgitanud välja distsipliinirikkumise asjaolud (VangS § 64 lg 1) ning

leidnud, et kaebaja pani toime distsipliinirikkumise, mistõttu tuleb kaebajat distsiplinaarkorras

karistada. Võttes arvesse rikkumise asjaolusid ja raskust, on kinnipeetava karistamine

põhjendatud, sest kinnipeetav on rikkunud õigusnorme, mistõttu on vanglal kohustus sellele

reageerida eesmärgiga tagada vanglas kord ja anda märku, et sisekorraeeskirjade vastane

käitumine vanglas ei ole aktsepteeritav ja on karistatav. Lisaks võeti arvesse, et kaebajal on

mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu tuleb kinnipeetavat distsiplinaarkorras mõjutada.

5.7. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb PS § 11 teisest lausest, mille kohaselt meede on

proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kuna isiku süü on teo toimepanemisel

tõendatud, on kinnipeetava distsiplinaarkorras vastutusele võtmine põhjendatud, seega ka

karistuse määramine sobiv. Distsiplinaarkaristuse määramisel kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid ei tuvastatud.

Vastustaja hinnangul ei ole ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega sekkutud kaebaja

õigustesse liiga ulatuslikult ega intensiivselt. Samas on määratud karistus proportsionaalne

õigusrikkumisega ja võib olla piisavalt tõhus hoidmaks ära uusi distsipliinirikkumisi

kinnipeetava poolt ning seeläbi teeks kaebaja karistusest ka vajalikud järeldused ning sunniks

ennast alluma õigusnormiga ettekirjutatud kohustusele. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja

seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toimepandud

rikkumisega.

Haldusorganil

on

kinnipeetavate

distsiplinaarkorras

karistamisel

lai

kaalutlusruum. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud karistuse faktilist ja õiguslikku alust,

samuti seda, miks kaebajat oli vaja distsiplinaarkorras karistada ja miks sobivaks karistuseks

peeti just ühe lühiajalise kokkusaamise keelamist.

5.8. Vastustajale ei nähtu esitatud kaebusest, kuidas nimetatud vaideotsusega on kaebaja õigusi

rikutud muul viisil, kui vaide täielikult rahuldamata jätmisega. Tallinna Vangla on seisukohal,

et vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla üksuse

juhi 25.11.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/30360-2 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ning sellel ei esine tühise

haldusakti tunnuseid. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatav vaideotsus õiguspärane.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Vaidlus asjas on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse üle. Vaidlustatud

käskkirjaga on karistus määratud vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 punkti 2 ja § 64 lõike 4

alusel ning kaebajat karistati Tallinna Vangla direktori 31.03.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud

„Tallinna Vangla kodukord“ (Kodukord) p 1.12.12 rikkumise eest. Vaidlustatud käskkirja

kohaselt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav kasutas 23.09.2015 kell

19:06 helistamiseks kinnipeetav R.T.ele kuuluvat kõnekaarti nr 82036650 (tl 6-8).

6.1. Kaebaja distsipliinirikkumise kohta koostas kolmanda üksuse juht Kirsika Hanimägi

24.09.2015 ettekande nr 2578. Ettekande kohaselt saabus 23.09.2015 kell 19.06 Tallinna

Vangla direktori Kaimar Karuauk e-posti aadressile kinnipeetav R.T.ele kuuluvalt

telefonikaardilt häälsõnum kinnipeetav H.M.ilt. Helisõnumis on tuvastatav, et kõne teeb

kinnipeetav H.M. – kaebaja tutvustab end ees- ja perekonnanime pidi. Kinnipeetav H.M.i

telefonikaardi number on 37282033203 (tl 32 pöördel).

6.2. Distsiplinaarmenetluse käigus on kaebaja 12.10.2015 kirjutatud seletuskirjas rikkumise

omaks võtnud (tl 30 pöördel). Seega ei eita kaebaja rikkumise toimepanemist, vaid põhjendab

seda läbi õigusaktide tõlgendamise leides, et Kodukorra rikkumist õigustab asjaolu, et ta on

kaaskinnipeetav R.T.e esindaja ning tal oli enda õiguste kaitseks vajalik kaarti kasutada, samuti

VangS § 50 lg 1 Kodukorra p 1.11.3 täitmiseks. Vastustaja kaebaja väidetega ei nõustu.

6.3. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on

teavitatud menetluse algatamisest (tl 32), menetluse käik on protokollitud (tl 28 pöördel-30),

kaebajale

anti

võimalus

anda

omapoolseid

seletusi

ning

esitada

vastuväiteid

distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 28). Seega on kaebajale olnud tagatud ka piisav võimalus

olla ära kuulatud.

Vaidlust ei ole ka selles, et karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt.

Menetluse läbiviija on kogunud asjas täiendavaid tõendeid sh vaadati läbi videosalvestus (vt tl

31 menetlustoimingu protokoll). Samuti küsiti lisaütlusi kolmanda isiku üksuse juhi Kirsika

Hanimäe käest ettekande nr 2578 asjaolude täpsustamiseks, kus viimane kinnitas, et

kinnipeetav ei esitlenud ennast häälsõnumis esindajana, vaid pöördus direktori poole

konkreetselt teda puudutava probleemi lahendamiseks seoses kaebaja isiklike asjadega (tl 31

pöördel).

Kohtule on esitatud helisalvestis (Kissis Tallinna Vangla 22.01.2016 vastuse Lisa 2 mp3) H.M.i

häälsõnumiga, millelt on üheselt tuvastatav, et H.M. ei saatnud häälsõnumit kui R.T.e esindaja

vaid kui H.M. enda probleemi lahendamiseks.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja on tutvunud kinnipeetava isiku kohustustega vanglas ja

vangistusalaste õigusaktidega (k.a. Kodukord) ning teab, kust neid vajadusel saada. See nähtub

ka kaebaja poolt 10.06.2013 allkirjastatud teabelehest (tl 52).

6.4. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas

täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

VangS § 28 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud

mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni

kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kirjavahetus ja telefoni

kasutamine toimub kinnipeetava kulul.

Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra

ja seletuskirja kinnitamine“ (Kodukord) punkti 1.12.12 kohaselt on kinnipeetaval vanglas

keelatud kasutada helistamiseks teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardinumbrit.

Kodukorra seletuskirjas on nimetatud punkti osas märgitud, et kuna telefoni kasutamine toimub

kinnipeetava kulul, tekitab teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardi kasutamine helistamist

tegelikult mitteteostanud kinnipeetavale põhjendamatut kulu. Selline tegevus võib tekitada

võlasuhteid ja kinnipeetavate vahelisi intriige. Samuti ei ole vanglal võimalik teostada tõhusat

kontrolli kinnipeetava helistamiste üle, milleks kohustab vangistusseaduse § 29 lõige 21.

Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 51 lg 1 esimene lause sätestab, et kinnipeetav võib kasutada

talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse

poolt väljastatud telefonikaarti.

Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on antud seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide

nõuete

süülise

rikkumise

eest

kinnipeetavale

lubatud

kohaldada

distsiplinaarkaristusi, milleks on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise

keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45

ööpäevaks.

6.5. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole sisulist vaidlust selles, et kaebuse esitaja kasutas

R.T.ele kuuluvat telefonikaarti, saates häälsõnumi vangla direktori Kaimar Karuauk

meiliaadressile.

Eeltoodu on tõendamist leidnud eelkõige eelpool viidatud ettekandega nr 2578, samuti kaebaja

enda selgitustega ning asjas täiendavalt kogutud tõenditega (sh nn kinnipeetavate registri

väljavõttega R.T.e telefonikaardiga tehtud kõnedest telefoninumbrile 611 9912 – tl 53).

6.6. Käesolevas asjas on sisuline vaidlus selles, kas asjaolu, et kaebaja oli R.T.e esindaja

haldusmenetluses, muudab teise isiku kõnekaardi kastumise õiguspäraseks. Samuti vaidlevad

pooled selle üle, kas e-maili saatmine on võrdsustatav Kodukorras sätestatud helistamisega,

kuivõrd Kodukord sätestab üksnes helistamise keelu.

6.6.1. Kohus leiab, et põhjendamatud on kaebuse esitaja väited sellest nagu välistaks asjaolu,

et kaebaja oli R.T.e esindaja Kodukorra rikkumise. Kohus sellise kaebaja käsitlusega ei nõustu.

Kaebaja on kinnipeetav, kes on allutatud seaduses ja selle alusel antud alamates õigusaktides

toodud piirangutele (vt VangS § 41). Seega kehtivad tema suhtes ka esindusõiguslikus suhtes

olles kõik vangistusalased piirangud, mida tal tuleb teist isikut esindades arvestada. Ühestki

õigusaktist ei tulene erandit, mis võimaldaks asuda teistsugusele seisukohale. Sellist erandit ei

tulene muuhulgas ka TsÜS § 117, mis sätestab, et esindusõigus on õiguste kogum, mille piires

esindaja saab tegutseda esindatava nimel (lg 1) ja esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus)

või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus) (lg 2).

Käesoleval juhul oli kaebajale antud esindusõigus volituse alusel. See ei muuda fakti, et kaebaja

on kinnipeetav, kes peab alluma vanglas kehtestatud korrale sh järgima Kodukorras sätestatut.

Kaebaja seda ei teinud, millest tulenevalt oli põhjendatud kaebaja karistamine

distsiplinaarkorras.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et Kodukorra p 1.12.12. on vastuolus HMS § 13 lg 1 ja

tsiviilseadustiku üldosa seadusega. Kuigi haldusmenetluses võib üks kinnipeetav esindada teist

kinnipeetavat, ei tähenda see, et sellega peaksid kaasnema kinnipeetavast esindajale suuremad

õigused kui seda võimaldavad vangistusalased õigusaktid. Sellist regulatsiooni ega ka

põhimõtet ei tulene ühestki õigusaktist ning kaebaja teistsugune arusaam (tõlgendus) ei ole

kooskõlas seadusega.

Lisaks ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et kaebaja oleks üldse vaidlusaluse häälsõnumi

saatnud R.T.e esindajana. Kohtule esitatud häälsõnumi salvestusest nähtub selgelt, et kaebaja

tegi vastava kõne üksnes enda huvides ja enda õiguste kaitseks, mitte aga kui R.T.e esindaja.

Kõnes ei maini kaebaja kordagi R.T.t ega asjaolu, et pöördumine oleks tehtud tema nimel.

Eeltootust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja väited on tagantjärgi otsitud õigustamaks

enda poolselt Kodukorra rikkumist.

6.6.2. Kohus on seisukohal, et kaebaja väide, et kaebaja üldse ei helistanudki teise kinnipeetava

kõnekaardiga, vaid saatis e-maili, millest tulenevalt ei saa kaebajat karistada Kodukorra p

1.12.12 rikkumise eest, ei ole samuti õige.

Kohus märgib, et vastustaja on selgitanud, et selleks, et kasutada sõnumikeskuse teenust, tuleb

helistada telefoninumbrile 611 9912, mida antud juhul ka tehti. Kaebaja ei ole neid vastustaja

väiteid ümber lükanud. Olenemata teenuse sisust oli tegemist helistamisega eelnimetatud

telefoninumbrile. Järelikult kasutas kaebaja R.T.e kõnekaarti helistamiseks Elioni

Sõnumikeskuse numbrile jätmaks Tallinna Vangla direktori meiliaadressile teade.

Seega rikkus kaebaja Kodukorra p 1.12.12, mis keelab otsesõnu helistamise teise kinnipeetava

kõnekaardiga.

6.6.3. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega

õiguspäraselt tuvastatud ja kinnitust leidnud Kodukorra p 1.12.12. süüline rikkumine.

6.7. Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri (tl 6-8 pöördel) vastab kohtu

hinnangul õiguspärase kaalutlusõigusel põhineva haldusakti nõuetele (HMS § 54 ja § 56 lg 3).

Käskkiri sisaldab nii viiteid õiguslikele kui ka faktilistele asjaoludele ning asjakohaseid

kaalutlusi nii karistamise vajalikkuse kui ka karistuse valiku kohta. Kohus leiab, et karistus on

proportsionaalne.

Karistuse valiku juures on vastustaja arvestanud kohtu arvates õiguspäraselt varasemaid

kehtivat distsiplinaarkaristust, aga ka teo iseloomu ja võimalust mõjutada kinnipeetavat

õiguskuulekalt käituma. Vastustaja on analüüsinud, et noomitus ei oleks piisavalt motiveeriv

suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele, kuna kinnipeetaval on kehtiv

distsiplinaarkaristus (19.12.2014 noomitus), millest ta ei ole õigeid järeldusi teinud ja pani

toime uue distsiplinaarrikkumise. Ka raadio või muu elektriseadme keelamine ei oleks piisavalt

motiveeriv suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele, kuna kinnipeetaval on kehtiv

distsiplinaarkaristus (02.03.2015 – isikliku raadio kasutamise keelamine 20 päevaks), millest ta

ei ole õigeid järeldusi teinud ja pani toime uue distsiplinaarrikkumise. Pikaajalise kokkusaamise

keelamist ei ole vastustaja samuti sobivaks pidanud, kuna see ei ole piisavalt mõjuv. Kartserisse

paigutamist hindas vastustaja liialt rangeks arvestades rikkumise iseloomu. Vastustajal on

karistuse valikul, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige

paremini teenib, kaalutlusõigus, mida kohtu hinnangul on praegusel juhul õiguspäraselt

kasutatud. Vastustaja on karistuse valikut põhjendanud ning esitanud asjakohased kaalutlused,

ja ka kohtul ei ole põhjust pidada määratud karistust teo iseloomu ja varasemat karistatust

arvestades ülemääraseks.

6.8. Ka kaebaja muud väited põhjendamaks oma tegu ning seisukohad, millisesse olukorda

kaebaja oli sattunud (kaebajal puudusid hügieenivahendid ja kohtudokumendid), ei muuda

vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kui kaebaja leidis, et mõni vangla toiming oli

õigusvastane, siis tuli kaebajal see vaidlustada seaduses sätestatud korras, mitte aga panna

toime distsiplinaarsüütegu.

Lisaks on vastustaja põhjendatult välja toonud, et tegelikult oli kaebaja volitanud ennast

esindama M. L., kes kaebajal tekkinud probleemist samuti vangla direktorit kaebaja nimel

teavitas (Kissis Tallinna Vangla 22.01.2016 vastuse Lisa 4 mp3).

7. Kokkuvõtvalt nõustub kohus Tallinna Vanglaga ja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on

tõendamist leidnud, et H.M. pani 23.09.2015 toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda

karistada

distsiplinaarkorras.

Distsiplinaarmenetlus

on

läbi

viidud

kooskõlas

menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 23.10.2015 käskkiri nr 5-2/1372 on antud kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele

ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kuivõrd vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, on

õiguspärane ka selle suhtes tehtud Tallinna Vangla 25.11.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/30360-

2. Kohus nõustub lisaks eelpool märgitule ka vaidlustatud käskkirjas ning selle suhtes tehtud

vaideotsuses toodud põhjendustega ning Tallinna Vangla seisukohtadega, mis on esitatud

vastuseks käesolevale kaebusele ega pea vastavaid väited lähtudes HKMS § 165 lg 2 vajalikuks

täiendavalt üle korrata. Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

8. Vastavalt HKMS § 108 lg kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti

kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud, siis tuleb

menetluskulud jätta poolte enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik