3-16-795/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-795

Otsuse kuupäev

13. jaanuar 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Alexander Zavorotny kaebus Maksu- ja Tolliameti

11.02.2016.a maksuotsuse nr 12.2-3/032464-10

tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Alexander Zavorotny, esindaja vandeadvokaat

Küllike Namm

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Hiie Lekko

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates. Viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.02.2017.a.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Viru Maakohus tegi 25.07.2014.a otsuse kohtuasjas 1-14-5439 (vastustaja vastuse lisa 8),

milles ta tunnistas Alexander Zavorotny süüdi karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1, § 391 lg 2

p 2, § 376 lg 1, § 275 ja § 274 lg 1 järgi ning mõistis talle liitkaristuse 3 aastat ja 8 kuud

vangistust. Sellest kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse

osa, s.o 3 aastat ei pöörata täitmisele, kui Alexander Zavorotny ei pane viieaastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Otsus tehti kokkuleppemenetluses.

Kaebajat süüdistati KarS § 255 lg 1 järgi selles, et tema koos Aleksandr Reiteri, Artur

Sindikase ja Andrei Jeršoviga kuulus kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli varalise

kasu saamine. Ühendus toimetas suures koguses tubakatooteid üle Euroopa Liidu

tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, jättes selle deklareerimata (KarS § 391

lg 2 p 2) ning käitles suures koguses maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele

mittevastavas müügipakendis tubakatooteid (KarS § 376 lg 1). Kuritegelik ühendus oli loodud

enne 01.07.2011.a ja tegutses kuni 29.09.2013.a. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud

rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud.

Kaebaja roll kuritegelikus ühenduses oli selle juhtimine ja koordineerimine.

Kaebajat süüdistati KarS § 391 lg 2 p 2 järgi muuhulgas selles, et ajavahemikul 27.07.2011.a.

kell 15:00 kuni 28.07.2011.a. öösel toimetas kaebaja koos teiste eelnimetatud kuritegeliku

ühenduse liikmetega tollikontrollist kõrvale hoidudes ja selle deklareerimata jättes Venemaalt

Eestisse 240 000 Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigaretti. Sigaretipakkidel

puudusid Eesti Vabariigi maksumärgistus, eestikeelsed kirjed nikotiini ja tõrva sisalduse kohta

ning tervisohu üld- ja lisahoiatus. Kaebajat süüdistati ka mitmetes teistes sarnastes

episoodides. Kokku toimetas kaebaja ebaseaduslikult Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki

1 060 000 salasigaretti.

Kaebajat süüdistati KarS § 376 lg 1 järgi muuhulgas selles, et ajavahemikul 27.07.2011.a kell

15:00 kuni 28.07.2011.a omandas ta koos teiste isikute, sh eelnimetatud kuritegeliku

ühenduse liikmetega kauplemise eesmärgil Vene Föderatsiooni tuvastamata isikutelt kuni

240 000 Venemaa maksumärkidega sigaretti, millel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgistus,

eestikeelsed kirjed nikotiini ja tõrva sisalduse kohta ning tervisohu üld- ja lisahoiatus, ladustas

need Jeršovi juhtimisel olevasse mikrobussi, seejärel sõitsid Jeršov, Sindikas ja Minyaylo

Tallinn-Narva maantee kaudu Narva linna, kuid 28.07.2011.a kella 02:30 paiku peeti nad

kinni Tallinn-Narva maantee 195.kilomeetril.

Kohtuistungil kaebaja avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis

vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel

avaldas oma tõelist tahet. Kaebaja nõustus ka kokkuleppes ära toodud konfiskeerimisega ja

asitõendite suhtes võetavate meetmetega.

2. Aleksandr Reiter, Artur Sindikas, Andrei Jeršov, Konstantin Jolkin ja Vitaly Minyaylo

tunnistati süüdi Viru Maakohtu 02.10.2014.a otsusega kohtuasjas 1-14-5252 (vastustaja

vastuse lisa 9).

3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 11.02.2016.a maksuotsuse nr 12.2-3/032464-10 (tl 6-14,

edaspidi maksuotsus), millega ta kohustas Alexander Zavorotnyt, Aleksandr Reiterit, Artur

Sindikast, Andrei Jeršovi ja Vitaly Minyaylot tasuma impordimaksude võlgnevuse summas

28 196,14 eurot. Summa sisaldab tollimaksu 4 297,65 eurot, aktsiisimaksu 17 955,60 eurot ja

käibemaksu 5 942,89 eurot.

Maksuotsuses nimetatud isikute valduses oli 240 000 ebaseaduslikult Eesti Vabariigi

territooriumile toodud Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigaretti. Sigaretid avastati ja

võeti ära 28.07.2011.a sõidukist Ford Transit registreerimismärgiga 419BCG. Maksukohustus

tekkis Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigarettidelt tasumisele kuuluvate

impordimaksude osas. Maksuvõlg tekkis maksuotsuses nimetatud isikute poolt toime pandud

kuriteo tagajärjel ning isikud vastutavad maksuvõla eest solidaarselt.

Alexander Zavorotny esitas 14.03.2016.a MTA-le vaide. MTA jättis 24.03.2016.a vaide

rahuldamata (tl 41-47). Kaebaja sai vaideotsuse kätte 04.04.2016.a (vastustaja vastuse lisa

66).

4. 25.04.2016.a esitas Alexander Zavorotny Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-4), milles ta

palus maksuotsuse tühistada. Kaebaja põhjendas oma nõuet järgmiselt.

4.1. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele ei saa maksuotsuses tugineda, kuna

kriminaalmenetlus lõpetati kokkuleppemenetluse korras ja tõendid ei ole läbinud sisulist

kohtulikku kontrolli. Kokkuleppemenetlusega nõustumine ei tähenda, et isik tunnistab oma

süüd.

4.2. Tollivõlg on lõppenud nõukogu 12.10.1992.a määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega

kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTS) art 233 lg 1 punkti d alusel, kuna kaup

peeti ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeriti. Euroopa Kohtu 02.04.2009

kohtuotsuse nr C-459/07 punkti 29 põhjal on ÜTS art 233 lg 1 punkti d eesmärk vältida

tollimaksu võtmist juhul, kui kaup toodi küll ebaseaduslikult ühenduse territooriumile, kuid

seda ei olnud võimalik turustada ning see ei kujutanud seepärast ohtu ühenduse kaubale.

Sellise olukorraga ongi tegemist: sigaretid olid toodud ebaseaduslikult ühenduse

territooriumile, kuid nad olid territooriumil viibinud vähem kui 12 tundi, need olid

pakendites, millega nad oletatavalt territooriumile toodi ning need ei olnud veel jõudnud

esmasesse sihtpunkti, milleks oli garaaž Narva linnas. Isikud peeti kinni ja kaup läks

tolliametnike valdusesse enne, kui seda oli võimalik turustada, mistõttu ei kujutanud see ohtu

ühenduse kaubale. Kuna sigaretid konfiskeerimise järgselt hävitati, siis ei jõua need

tarbimisse ka tulevikus. Kaebaja ei ole aktsiisi maksmiseks kohustatud isik, kuna

konfiskeeritud sigarettide puhul ei olnud tegemist kaubaga, milline oleks olnud vabas

ringluses või tarbimises.

4.3. Kinnipeetud autos olid vaid Andrei Jeršov, Vitaly Minyaylo ja Artur Sindikas. ÜTS art

202 lg 2 ja 3 sõnastusest nähtub, et kui kaup imporditakse ühenduse tolliterritooriumile ilma

tolliasutust läbimata, tekib tollivõlg nimelt kaubad importinud isikul ja seda hetkel, kui

kaubad ebaseaduslikult sisse toodi. Seega oli sigarettidel seos vaid kaubikus olnud isikutega

4.4. Maksuotsus tugineb vaid ühe isiku, Andrei Jeršovi ütlustel. Need ei ühti teiste

maksuotsuses viidatud isikute antud ütlustega, teiste isikute ütluste arvestamata jätmist ei ole

maksuotsuses motiveeritud.

4.5. Tubakaaktsiisi nõudmine on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 23, mis

sätestab, et kedagi ei tohi kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt

seadusele on mõistetud süüdi või õigeks. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

(ATKEAS) eelnõu 168 SE II seletuskirjast tuleneb, et sellise aktsiisi nõudmise võimalus

loodi, kuna karistused seaduserikkujatele olid väikesed ja ei olnud seotud teenitud tulu ja

maksmata jäänud maksusummaga. Kaebaja leiab, et aktsiisi määramine konfiskeeritud

kaubale lisaks kriminaalkaristusele on topeltkaristamine. Tavapäraselt on isikutel, kes

vastavad maksud tasuvad, võimalik oma kaupa turustada ja sellelt tulu teenida. Olukorras, kus

isik peab maksma tarbimismakse kauba eest, mis on hävitatud, seatakse ta teiste

maksumaksjatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Lisaks konfiskeeriti punktis 1 nimetatud

kohtuotsusega kaebajale kuuluv vara: mootorpaat BMB-031 Progress 4 koos mootoriga

(väärtus 3 000 eurot), sularaha 205 eurot, 400 vene rubla ja 150 grivnat, sõiduauto BMW reg

nr 054 BKB (väärtus 11 000 eurot) ja rahasumma 23 000 eurot.

4.6. See on vastuolus ka Euroopa Liidu õigusega. Tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi

määramise kord on reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega, mis on jõustunud ja mille

ülevõtmise tähtaeg liikmesriikidele möödunud. Nõukogu direktiiv 2011/64/EL

tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (tubakadirektiiv) art 17 punkt

b sätestab, et aktsiisist vabastatakse või makstud aktsiis tagastatakse, kui tubakatoode

hävitatakse haldusjärelevalve all. Liikmesriigi kodanikele tuleneb sellest õigus nõuda

hävitatud tubakatoodetelt aktsiisvabastust võis siis alternatiivselt õigus nõuda makstud aktsiisi

tagastamist.

Eesti seadust on võimalik tõlgendada kooskõlaliselt EL õigusega. Alates 2008. aasta

seadusemuudatusest ATKEAS ei sätesta küll otseselt konfiskeeritud kaubalt aktsiisivabastust,

kuid samas ei teki ATKEAS kohaselt konfiskeeritud kaubalt ka aktsiisi tasumise kohustust.

ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib aktsiisi tasumise kohustus aktsiisikauba tarbimisse

lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel.

Tarbimisse lubamine on ATKEAS § 41 kohaselt ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning

tootmine või import ajutise aktsiisivabastuseta. Tarbimisse lubamine ei tähenda illegaalset

importi olukorras, kus kaup konfiskeeritakse ühenduse territooriumile sisenemise käigus või

vahetult pärast sisenemist. Hävitatud sigarettide puhul on asi veelgi selgem, kuna hävitatud

sigarette ei ole võimalik enam tarbida ja seega ei saa neid lugeda tarbimisse lubatuks.

ATKEAS § 27 tuleb tõlgendada selliselt, et selles esitatud aktsiisivabastuse kohaldamise

juhtude loetelu ei ole ammendav ja aktsiisist vabastatud kaupade hulka lisanduvad ka

konfiskeeritud sigaretid.

Alternatiivselt on otsekohaldatav tubakadirektiivist tulenev õigus konfiskeeritud kaubale

aktsiisivabastust nõuda või makstud aktsiis tagasi nõuda. Direktiivi ülevõtmiseks antud

tähtaeg on möödunud. Tegemist on avalik-õigusliku suhtega, mille kohustatud pooleks on

riik. Tubakadirektiivi art 17 punkt b on piisavalt täpne ja määratletud. Vaidlust ei saa olla

selles, et vaidlusalused sigaretid on haldusorgani järelevalve all hävitatud.

4.7. Impordikäibemaksu osas ei ole kaupa ühenduse territooriumile imporditud, mistõttu ei

ole kaebajal tekkinud ka käibemaksu tasumise kohustust. Ka käibemaksu võlg lõpeb ÜTS ar

233 alusel, kuna kaup peeti kinni ja konfiskeeriti.

5. Vastustaja palus oma 09.06.2016.a vastuses kaebusele (tl 80-82) jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja viitas ka vaideotsuses (tl 41-47) esitatud seisukohtadele. 21.12.2016.a esitas

vastustaja täiendava selgituse (tl 92-93).

5.1. Lubatavateks tõenditeks on kõik kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid ja

kriminaalasjades tehtud kohtuotsused. Kaebaja seisukoht ei põhine õigusaktidel. Vastustaja on

maksuotsuses viidanud kõikidelt maksuotsuse adressaatidelt ja ka tunnistajatelt saadud

ütlustele, mitte üksnes Andrei Jeršovi ütlustele. Kaebaja kuulumine kuritegelikku ühendusse,

kus igaühel oli sigarettide salakaubaveos oma roll, on tuvastatud Viru Maakohtu jõustunud

kohtuotsustega kriminaalasjades, mis on maksumenetluses samuti dokumentaalseteks

tõenditeks.

5.2. Maksustamine on toimunud ÜTS alusel, sh selle art 202 lg 3 alusel. Euroopa Kohus on

leidnud, et ÜTS art 202 lg 3 sõnastusest tuleneb, et ühenduse seadusandja on soovinud

võimalikult laialt määratleda isikute ringi, keda võib pidada tollivõla tasumise eest

vastutavaks isikuks imporditollimaksuga maksustatava kauba ebaseadusliku sissetoomise

korral. Praeguses asjas on tuvastatud, et kõik vaidlustatud maksuotsuse adressaadid, sh

kaebaja osalesid sigarettide ebaseaduslikus sissetoomises, mistõttu nad kõik on käsitletavad

võlgnikena.

Vastustaja tugines maksuotsuses ÜTS art 202 lg 3 kolmandale taandele ehk sellele, et kaebaja

on isik, kes kauba omandas või seda valdas ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadis

või oleks pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Kriminaalmenetluse

tõendite ning kohtuasjades 1-14-5439 ja 1-14-5252 tehtud otsusega on tuvastatud, et kõik

vaidlustatud maksuotsuse adressaadid, sh kaebaja, osalesid sigarettide ebaseaduslikus

sissetoomises. Seega oleks maksuhaldur saanud viidata ÜTS artikkel 202 lg 3 teisele taandele

ehk sellele, et kaebaja on isik, kes osales kauba ebaseaduslikus sissetoomises ja kes teadis või

oleks pidanud teadma, et selline sissetoomine on ebaseaduslik. Maksuotsuse õiguspärasust ei

mõjuta asjaolu, et selles ei ole viidatud ÜTS artikkel 202 lg 3 teisele taandele, sest vastuseks

küsimusele, kas maksuotsuse adressaadid olid võlgnikeks ÜTS art 202 lg 3 kohaselt tuleb

vastata jaatavalt. Lisaks on eksliku õigusliku aluse kasutamine küll haldusakti oluline puudus,

kuid see ei pruugi siiski vältimatult kaasa tuua akti tühistamist juhul, kui asjakohane

regulatsioon on olemas.

Kaebaja vastutab maksusumma tasumise eest maksukohustuslasena. Maksukorralduse

seaduse (MKS) § 41 on maksuotsuses kasutatud seetõttu, et toimus maksu määramine

mitmele isikule, kes vastavalt eelmärgitud sättele vastutavad maksusumma tasumise eest

solidaarselt.

5.3. Euroopa Liidu ega Eesti õigus ei näe ette aktsiisivabastust ebaseaduslikult imporditud

ning hiljem konfiskeeritud ja hävitatud tubakatoodetele. Maksuotsus on kooskõlas Euroopa

Kohtu (asi C-230/08) ja Eesti kohtupraktikaga (asjad 3-13-1919, 3-15-2311, 3-15-1864).

Tubakadirektiivi art 17 punkt b annab liikmesriigile õiguse määrata tingimused

aktsiisivabastusele, kui tubakatoode hävitatakse haldusjärelevalve all. Eestis ei ole kehtestatud

aktsiisivabastust praeguses asjas vaadeldavatele sigarettidele. Kuna tubakadirektiivi art 17 ei

näe ette kõikide liikmesriikide kohustust ükskõik milliste hävitatavate tubakatoodete aktsiisist

tingimusteta vabastamiseks, siis ei ole võimalik väita, et ATKEAS sätted oleksid vastuolus

tubakadirektiiviga.

Täidetud ei ole eeldused tubakadirektiivi otsekohaldamiseks. Kuna ükski ATKEAS säte ei ole

vastuolus tubakadirektiivi art 17, siis ei ole võimalik väita, et direktiiv oleks valesti

ühtlustatud. Direktiiv ei ole hävitatavate tubakatoodete maksuvabastuse osas selge ning

tingimusteta, vaid liikmesriikidele on jäetud pädevus otsustada aktsiisi tagasimaksete ja

vabastuste rakendamiseks vajalike tingimuste ja vorminõuete üle. Direktiivist ei tulene

liikmesriikide kodanikele õigust saada ebaseaduslikult imporditud ning hiljem konfiskeeritud

ning hävitatud tubakatoodetele aktsiisivabastust.

ATKEAS § 24 lg 1 ja 7 näevad ette aktsiisi tasumise kohustuse tekkimise. Kauba tarbimiseks

ringlusse lubamise all tuleb mõista mis tahes viisil, sealhulgas eeskirjade vastaselt importimist

juhul, kui kaubale ei kohaldata aktsiisi peatamise korda (Euroopa Kohtu lahend C-230/08).

Kaebajal tekkis aktsiisi tasumise kohustus samaaegselt koos tollivõla tekkimisega ning

aktsiisi tasumise kohustus ega tollivõlg ei ole lõppenud.

5.4. Käibemaksu osas loetakse impordiks ka juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine

ühenduse tolliseadustiku tähenduses, sellise olukorraga ongi praeguses asjas tegemist.

Kohtu seisukoht

6. Maksuotsusega pandi kaebajale tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu tasumise kohustus. Kaebaja

argumendid maksuotsuse vaidlustamisel seonduvad osaliselt kõigi nende maksudega, sh on

kõigi maksukohustustega seotud kaebaja põhiväide, et kaebaja tollivõlg on lõppenud. Lisaks

on kaebaja esitanud põhiliselt aktsiisimaksu kohta ka spetsiifilisi väiteid.

7. Tollimaksu võtmist reguleerib Euroopa Liidu õigus - nõukogu 12.10.1992.a määrus

(EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS).

Maksuotsuse kohaselt tekkis kaebajal aktsiisimaksu tasumise kohustus ATKEAS § 22 lg 1 p 2

ja § 24 lg 7 alusel. ATKEAS § 22 lg 1 p 2 kohaselt maksab aktsiisi võlgnik ühenduse

tolliseadustiku mõistes. ATKEAS § 24 lg 7 sätestab, et võlgnikul tekib maksukohustus

aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla

tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval.

Maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel.

Käibemaksu tasumise kohustuse alusena on maksuotsuses märgitud käibemaksuseaduse

(KMS) § 1 lg 1 p 2, mille kohaselt on käibemaksu objektiks kauba import Eestisse ja KMS §

6 lg 1 p 3, mille kohaselt on impordiks ka muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine

ÜTS tähenduses.

Eeltoodu tähendab, et aktsiisi- ja käibemaksu tasumise kohustuse tekkimise eelduseks on see,

et tekkinud on tollivõlg ÜTS mõttes.

8. ÜTS art 202 sätestab, et

- tollivõlg impordil tekib, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse

ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile, kusjuures ebaseaduslik tolliterritooriumile

toomine tähendab sissetoomist, millega rikutakse art 38-41 ja art 177 teise alapunkti

nõudeid (art 202 lg 1 punkt a);

- tollivõlg tekib hetkel, kui kaup ebaseaduslikult tolliterritooriumile tuuakse (art 202 lg 2);

- võlgnikud on (art 202 lg 3)

1) isik, kes kõnealuse kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi,

2) isikud, kes osalesid kauba ebaseaduslikus sissetoomises ja kes teadsid või oleksid

pidanud teadma, et selline sissetoomine on ebaseaduslik, ja

3) isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise

või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud

ebaseaduslikult.

9. Kohus leiab, et tollivõlg on tekkinud ja selle võlgnikuks on kaebaja. Eeskätt on see

tõendatud punktis 1 nimetatud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 245 lg 1 p 7 ja 8 alusel kuuluvad kokkuleppe

koosseisu nii kuriteo asjaolud kui ka kuriteo kvalifikatsioon. KrMS § 247 lg 2 kohaselt küsib

kohtunik enne kokkuleppe kinnitamist, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta

nõustub sellega. KrMS § 35 lg 2 ja § 34 lg 1 p 10 alusel on süüdistataval õigus

kokkuleppemenetluse kokkulepe sõlmida või sõlmimata jätta.

Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kokkuleppe sõlmimisega kriminaalmenetluses nõustus

kaebaja nii tema süüdimõistmisega kui ka talle süüks pandud tegude kirjeldusega. Punktis 1

nimetatud otsuses on aga ära toodud, et kaebaja koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega

omandas vaidlusalused sigaretid Vene Föderatsiooni tuvastamata isikutelt ning tõi need

tollikontrollist kõrvale hoidudes ja deklareerimata jättes Venemaalt Eestisse. Seega on

tegemist ebaseaduslikult Eestisse toodud kaubaga ning kaebaja puhul on täidetud nii ÜTS art

202 lg 3 teise kui kolmanda taande tingimused: kaebaja oli isik, kes kauba omandas ja isik,

kes osales kauba ebaseaduslikus sissetoomises. Punktis 1 toodud kohtuotsuse põhjal oli

kaebaja teadlik, et tegemist on ebaseaduslikult sisse toodud kaubaga. Seega on tekkinud

tollivõlg ja kaebaja on võlgnik ÜTS tähenduses.

10. Kaebaja väitel ei viibinud ta kauba kinnipidamise hetkel sõidukis, milles sigaretid asusid

ja seega ei saa teda pidada kauba valdajaks. See, et kaebaja oli kauba kinnipidamise hetkel

selle otseseks valdajaks, ei ole aga ainus alus tollivõla tekkimiseks.

Maksuotsuse punkti 7.1 kolmandas lõigus viitas vastustaja ÜTS art 202 lg 3 kolmandale

taandele ehk sellele, et isikud omandasid või valdasid kaupa ning teadsid või oleksid pidanud

teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Vastustaja ei ole seejuures eristanud, kas ta

peab kaebaja puhul silmas kauba omandamist või valdamist. Kohtumenetluses selgitas

vastustaja, et kaebaja puhul saanuks tugineda ka ÜTS art 202 lg 3 teisele taandele.

Kohtu hinnangul oleks maksuotsus selles küsimuses võinud olla selgem, sh oleks iga

maksuotsuse adressaadiks oleva isiku puhul võinud täpselt välja tuua, millise ÜTS art 202 lg

3 alapunkti alusel sellele isikule maksukohustus pannakse ning milles seisneb tegu, millega

isik selle koosseisu täidab. Samas ei ole see täpsustus praeguse asja lahendamisel määrava

tähendusega ja täpsustuse puudumine ei too kaasa maksuotsuse õigusvastasust. Maksuotsusest

tervikuna on arusaadav, et maksotsuse tegemise aluseks on punktis 1 toodud kohtuotsusega

tuvastatud asjaolud ehk see, et kaebaja omandas vaidlusalused sigaretid ja tõi need

ebaseaduslikult Eestisse. Nagu kohus eespool leidis, on sellega täidetud nii ÜTS art 202 lg 3

teise kui kolmanda taande tingimused.

Isegi kui maksuotsuses oleks viidatud valele õiguslikule alusele, ei tooks see kaasa

maksuotsuse tühistamist (Riigikohtu lahend 3-3-1-46-11 p 14).

11. Kaebaja väitel ei saa maksuotsus tugineda kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, kuna

kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses.

Kohtupraktika põhjal on tõendusteabe vahetamine maksu- ja kriminaalmenetluses reeglina

lubatud (Riigikohtu lahendi 3-3-1-9-15 p 15 ja selles viidatud kohtupraktika). Kaebaja ei viita

ühelegi konkreetsele põhjusele, mis muudaks kriminaalasjas kogutud tõendid

maksumenetluses lubamatuks, või selle aluseks olevale õigusaktile ning kohtule ei ole sellised

põhjused praeguses asjas äratuntavad.

Põhjuseks ei saa olla üksnes asjaolu, et kriminaalasi lahendati kokkuleppega. Kaebajal oli

õigus esitada oma vastuväited vastustaja väidete tõendatusele maksu- ja praeguses

kohtumenetluses. Kohus peab kaebaja ja teistele maksuotsuses nimetatud isikute nõustumist

kokkuleppega ja kokkuleppes fikseeritud asjaolusid pigem kaaluvamaks kohtueelses

menetluses esialgselt antud ütlustest, kuna kohtueelse menetluse ajal olid kaebaja ja menetleja

vastandlikel võistlevatel positsioonidel, kokkuleppe sõlmis kaebaja aga oma vabal tahtel.

Ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 65 lg 1 lubab kohtul asja lahendamisel

arvestada tõendina haldus- või süüteomenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi või

kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid, mis olid tõendiks

haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus.

Õige ei ole kaebaja väide, et maksuotsus tugineb üksnes Andrei Jeršovi ütlustele ning et

erinevate isikute ütluste vahel on vastuolud. Maksuotsuse aluseks olevad tõendid on ära

toodud maksuotsuse punktis 3. Tõendeid on kokku 29, nende hulgas on punktides 1 ja 2

nimetatud kohtuotsused ja kriminaalasjades sõlmitud kokkulepped. Maksuotsuses on

kirjeldatud Andrei Jeršovi, Vitaly Minyaylo, Artur Sindikase, kaebaja enda, Aleksandr Reiteri,

Vladimir Agafonovi, Jevgeni Agafonovi ja PPA ametnike ütlusi. Seda, et sigarettide

hankimist ja vedu korraldas kaebaja, kinnitasid lisaks Andrei Jeršovile ka Vladimir Agafonov

ja Jevgeni Agafonov. Ka teiste isikute ütlused ei ole vastuolus sündmuste kirjeldusega punktis

1 toodud kohtuotsuses. Erinevused seisnevad ainult selles, millises ulatuses tunnistasid isikud

kohtueelse menetluse käigus oma rolli ja teadlikkust tegelikult toimunust. Maksuotsuses on

kirjeldatud ka otsuse punktides 1 ja 2 toodud kohtuotsuste sisu ning on selge, et vastustaja on

otsuse tegemisel olulisel määral neile otsustele tuginenud.

12. Kaebaja väitel on tollivõlg lõppenud ÜTS art 233 lg 1 punkti d alusel, kuna kaup peeti

ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeriti. Kohus sellega ei nõustu.

ÜTS art 233 punkt d sätestab, et tollivõlg lõpeb, kui kaup, millega seoses on vastavalt art 202

tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse

samaaegselt või hiljem.

13. Kohtu hinnangul ei ole tollivõlg praegusel juhul ÜTS art 233 punkti d alusel lõppenud.

Euroopa Kohtu 02.04.2009.a otsuse nr C-459/07 resolutsioonis on öeldud, et ÜTS art 202 ja

art 233 esimese lõigu punkti d tuleb tõlgendada nii, et tollivõla lõppemiseks peab ühenduse

tolliterritooriumile ebaseaduslikult toodud kaupade kinnipidamine toimuma enne nende

kaupade väljumist esimesest tolliasutusest ühenduse tolliterritooriumil. Otsus on tehtud

praeguse asjaga väga sarnastel asjaoludel: tekkis kahtlus, et isikud toovad kahe reisibussiga

Kosovost Austriasse salakaubana sigarette, üks reisibuss peeti pärast selle Austriasse jõudmist

teel kinni, bussist leiti peidetud 150 sigaretiplokki, sigaretid peeti Austria tolli poolt kinni,

konfiskeeriti ja hävitati seejärel ametliku järelevalve all. Kohus leidis, et ebaseaduslik

toomine ühenduse territooriumile ÜTS art 202 mõttes toimub kaupade puhul, mis ületasid

ühenduse välismaismaapiiri väljaspool esimest tolliasutust, ilma et neid kaupu oleks sinna

toodud ja tollile esitatud, ning ÜTS art 233 lg 1 punkti d tuleb tõlgendada kitsalt ehk nii, et

tolliformaalsusi täitmata toodud kaupade kinnipidamine, mis toimub väljaspool esimest

tolliasutust sellel territooriumil ja leiab aset tegelikult juhuslikult, ei too kaasa tollivõla

lõppemist.

Kaebaja tsiteerib otsuse punkti 29 kontekstist väljarebituna. Selles punktis on küll öeldud, et

tollivõla lõppemise eesmärk on vältida tollimaksu võtmist juhul, kui kaup toodi küll

ebaseaduslikult ühenduse territooriumile, kuid seda ei olnud võimalik turustada, ning see ei

kujutanud seepärast ohtu ühenduse kaubale, kuid sama otsuse järgmistes punktides leidis

kohus, et kuna ebaseaduslikult sisse toodud kaupade olemasolu ühenduse tolliterritooriumil

toob iseenesest kaasa väga suure ohu, et need kaubad jõuavad lõpuks liikmesriikides vabasse

ringlusse, ning kui need kaubad on ükskord väljunud tsoonist, kus asub esimene tolliasutus

tolliterritooriumil, on ebatõenäoline, et toll avastab need pisteliste kontrollide käigus

juhuslikult, siis ei ole kaebaja viidatud argument asja lahendamisel määrav. Praegust asja

lahendavale kohtule ei saa olla siduv otsuse põhjendustes toodud argument, mille Euroopa

Kohus asja lõplikul lahendamisel kõrvale jättis ja mis on vastuolus otsuse resolutsiooniga.

14. Kokkuvõttes leiab kohus, et tollivõlg on tekkinud, see ei ole lõppenud ja tollivõla võlgnik

on kaebaja. Sellega on tekkinud ka aktsiisi- ja käibemaksu tasumise kohustus, kuna ATKEAS

§ 24 lg 7 ja KMS § 6 lg 1 p 3 järgi tekib kauba sisseveol tollivõla tekkimisel ka aktsiisi- ja

käibemaksu tasumise kohustus.

15. Kohus märgib, et isegi kui tollivõlg oleks lõppenud, ei omaks see mõju aktsiisi- või

käibemaksu tasumise kohustusele. Aktsiis ei ole tollimaks ning seda võetakse ATKEAS, mitte

ÜTS alusel. ÜTS omab aktsiisiga maksustamisega puutumust ainult sedavõrd, et ATKEAS §

24 lg 7 põhjal on aktsiisivõla tekkimise eelduseks tollivõla tekkimine ÜTS tähenduses. Seda,

et tollivõlg ja seega ka aktsiisi tasumise kohustus praegusel juhul tekkis, näitas kohus eespool.

ATKEAS ei sätesta aktsiisi tasumise kohustuse lõppemist tollivõla lõppemisel. Vastupidi,

ATKEAS § 24 lg 7 ütleb selge sõnaga, et maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba

konfiskeerimisel. Ka KMS ei näe ette maksuvõla lõppemist tollivõla lõppemise korral.

16. Kaebaja esitas nii aktsiisi- kui käibemaksu osas vastuväite, et tegemist on kaudse

tarbimismaksuga, mille objekt on kauba võõrandamine või teenuse osutamine ning ka

impordikäibemaksu tasumise kohustus tekib tavaliselt ühendusevälise kauba vabasse

ringlusesse lubamisel. Praegusel juhul kaup hävitati, seega puudub alus ka aktsiisi- ja

käibemaksu võtmiseks.

Kohus leiab, et eristada tuleb aktsiisi- ja käibemaksu kui tarbimismaksu võrreldes samade

maksude kui kauba sissetoomisel võetavate maksudega. Praegusel juhul on nii aktsiisi- kui

käibemaksu nõudmise aluseks kauba import. See tähendab, et kaebajat ei vabasta

maksukohustusest asjaolu, et kaup tarbimisse ei jõudnud.

Kaebaja tsiteerib Lasse Lehise raamatut „Eesti maksuseaduste kommentaarid 2015“, kuid ei

tee seda täielikult. Viidatud teose lk 407 on tõepoolest öeldud, et aktsiisidega maksustamisel

kehtivad kõik tarbimismaksu üldised põhimõtted, nagu neutraalsuse ja sihtkohamaa põhimõte

ning näiteks kui aktsiisikaup eksporditakse või tarvitamiseks kõlbmatu kaup hävitatakse, siis

tuleb rakendada maksuvabastust või aktsiis tagastada. Märkusena on aga lisatud, et praktikas

ei rakendu see põhimõte siiski täiel määral, sest aktsiiside administreerimise eeskirjad on üsna

jäigad ning näiteks kui kaup eksporditakse või hävitatakse pärast selle aktsiisilaost

väljastamist ja maksustamist, siis ei ole võimalik aktsiisi tagastamist taotleda.

17. Kaebaja väitel on aktsiisimaksu osas Eesti õigus vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Kaebaja viitab nõukogu direktiivi 2011/64/EL (tubakadirektiiv) art 17 punktile b, mis ütleb, et

aktsiisist vabastatakse või makstud aktsiis tagastatakse, kui tubakatoode hävitatakse

haldusjärelevalve all.

Kohtu hinnangul ei ole tubakadirektiivi art 17 puhul tegemist sättega, mille ülevõtmine Eesti

õigusesse on kohustuslik. Tubakadirektiiv preambuli lg 23 ütleb, et enamik liikmesriike

vabastavad teatud tubakatooted aktsiisist või tagastavad tootelt makstud aktsiisi sõltuvalt toote

kasutusotstarbest ning teatud kasutusotstarbest sõltuvad aktsiisivabastused või aktsiisi

tagasimaksed tuleb määratleda käesolevas direktiivis. Art 17 viimases lõigus on aga öeldud, et

liikmesriigid määravad kindlaks eelnimetatud aktsiisi tagasimaksete- ja vabastuste

rakendamiseks vajalikud tingimused ja vorminõuded. Eeltoodust koosmõjus tuleneb, et

tubakadirektiivi art 17 on toodud aktsiisist vabastamise või aktsiisi tagastamise alused, mida

liikmesriigid võivad kehtestada, kuid seda, kas või kuidas seda teha, otsustab liikmesriik omal

äranägemisel. Ka art 17 ingliskeelne tekst ütleb: „The following may be exempted from excise

duty or excise duty already paid on them may be refunded“, väljend „may be“ tähendab aga

võimalikkust, mitte kohustust.

Eesti õiguses on aktsiisist vabastamine kauba hävitamise korral ette nähtud peremehetu või

ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba puhul (ATKEAS § 27 lg 1 p 4) ja aktsiisikauba

puhul, mis on sellise isiku valduses, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks

(ATKEAS § 27 lg 1 p 41). Vaidlusalused sigaretid ei kuulu kummagi eeltoodud juhu alla. Eesti

õigus ei näe ette üldist tubakatoote aktsiisivabastust kauba hävitamise korral. Kuna sellise

sätte kehtestamine on jäetud Eesti seadusandja otsustada ja seadusandja ei ole seda üldiselt

kohaldatavana teinud, siis ei saa kaebaja nõuda tema aktsiisist vabastamist põhjusel, et

vaidlusalused sigaretid hävitati.

Kuna vaidlusalustelt sigarettidelt aktsiis nõudmine ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega,

siis ei käsitle kohus kaebaja väiteid kooskõlalise tõlgendamise võimaluste või tubakadirektiivi

otsekohaldamise kohta. Kohus siiski märgib, et eespool on ümber lükatud kaebaja väide, et

ATKEAS ei näe praegusel juhul ette aktsiisi tasumise kohustust (vt otsuse punkte 7-14).

18. Kaebaja väitel on temalt aktsiisi nõudmine vastuolus põhiseadusega, kuna kaebajat

karistati kriminaalkorras ja kriminaalmenetluses konfiskeeriti kaebaja vara.

Kohtu hinnangul ei ole maksude tasumise kohustus mingil moel käsitletav karistamisena ja

seega ei saa rikkuda ka PS § 23 sätestatud topeltkaristamise keeldu. Maksustamine on oma

olemuselt neutraalne isiku tegevusele antava era- või karistusõigusliku hinnangu suhtes ning

sõltub eeskätt tehingu tegelikust olemusest ja majanduslikust sisust. Maksustamine ei sõltu

sellest, kas isiku tegevuses oli süüteo tunnuseid, kas isik saavutas oma majandusliku

eesmärgi, kas eraõiguslike tehingute pooled teostasid tehingud korrektselt ja täitsid oma

kohustused jne. Äärmiselt ebaõiglase tulemuse ja ebavõrdse kohtlemiseni viiks vastupidi see,

kui makse peaksid tasuma ainult isikud, kelle tegevus on kooskõlas seadustega.

Eeltoodut ei muuda see, et ATKEAS muutmise seaduse eelnõu 168 SE II seletuskirjas on juttu

karistuspraktikast kriminaalasjades.

Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kriminaalmenetluses konfiskeeriti kaebaja ja kolmanda

isiku Nina Zavorotnaya vara. Punktis 1 toodud kohtuotsuse kohaselt konfiskeeriti mootorpaat,

sõiduauto ning sularaha summas 205 eurot, 400 vene rubla ja 150 grivnat KarS § 831 lg 1, §

832 lg 2 p 1, § 376 lg 3 ja § 391 lg 5 alusel ehk tegemist oli kuriteoga saadud vara ja süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemete konfiskeerimisega. 23 000 eurot

konfiskeeriti KarS § 84 alusel ehk põhjusel, et kuriteoga saadud vara, kuriteo toimepanemise

vahendi või kuriteo vahetu objekti äravõtmine ei olnud võimalik või otstarbekas ja see

asendati konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava rahasumma väljamõistmisega.

Süüteo toimepanemise objektiks olnud esemete konfiskeerimine ei oma mingit seost kaebaja

maksukohustustega. Ka kuriteoga saadud vara konfiskeerimine tähendab üksnes seda, et

kaebaja ebaseaduslik majandustegevus lõppes talle tulu toomata. See ei vabasta aga kaebajat

kohustusest tasuda tehtud tehingutelt tasumisele kuuluvad maksud.

19. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebuse väited ei ole aluseks vaidlustatud maksuotsuse

tühistamisel. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole kohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik