2-15-123570/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-123570

Tsiviilasi

PlusPlus Legal OÜ hagi Aleksandr Jerjomini vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. augusti 2016 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PlusPlus Legal OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): PlusPlus Legal OÜ (registrikood:

12752805); esindaja Triin Linholm

Vastustaja (kostja): Aleksandr Jerjomin (isikukood:

XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada

Viru

Maakohtu

31. augusti

2016

tagaseljaotsus ja saata PlusPlus Legal OÜ hagi Aleksandr

Jerjomini vastu võlgnevuse väljamõistmiseks maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. PlusPlus Legal OÜ apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. PlusPlus Legal OÜ (hageja) esitas 31. oktoobril 2015 Aleksandr Jerjomini (kostja) vastu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seoses makseettepaneku kostjale kättetoimetamise

ebaõnnestumisega lõpetas maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning asja lahendamine jätkus

hagimenetluse korras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti Aktsiaselts (võlausaldaja) ja kostja 9. aprillil 2010

liitumislepingu nr 10439222, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt

esitatud arvetele tasuma. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuseid nende eest tasumata.

Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 11. detsembril 2012 nõude kostja vastu hagejale.

Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas alates

kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse

esitamiseni, s.o alates 19. oktoobrist 2010 kuni 23. veebruarini 2016 ning tegutsedes heas usus,

ei esita viivisnõuet põhivõlast suuremas osas. Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõude 237

eurot 31 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 237 eurot 31 senti.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 388 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja tasu 288 eurot.

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud (tl 101). Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas hagi 31. augusti 2016 tagaseljaotsusega osaliselt, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 340 eurot 55 senti, jättis rahuldamata hageja nõude viivise summas 134

euro 7 sendi saamiseks, jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Maakohus leidis, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning

tuleb rahuldada osaliselt (TsMS § 407 lg 6).

Maakohus luges TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Hageja nõue põhivõlgnevuse 237 euro 31 sendi väljamõistmise osas on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg

1 alusel. Maakohus leidis, et lepinguline viivisemäär on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus

nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest

19. oktoober 2010 kuni 23.veebruar 2016 summas 103 eurot 24 senti.

Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis maakohus poolte menetluskulud poolte endi kanda (TsMS

§ 163 lg 1). Kuivõrd poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ei ole menetluskulude

rahaline kindlaksmääramine vajalik.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab

tagaseljaotsuse menetluskulude jaotuse osas, palub otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada

ja teha asjas uus otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse osas põhjendamatu ja hageja suhtes

ebaproportsionaalne, võttes arvesse nii hagi rahuldamise ulatust, kui ka asjaolu, et hagi osalise

rahuldamise puhul oleks õiglane jaotada menetluskulud võrdsetes osades. Kui kostjal

menetluskulusid ei olnud, siis poolte menetluskulude poolte endi kandma jätmine tähendab

sisuliselt, et kõik menetluskulud jäid hageja kanda;

2) on hagi rahuldatud 71,75% ulatuses. Hageja menetluskulu kohtumenetluses oli riigilõiv 100

eurot ja esindajatasu 288 eurot, seega tuleks hageja menetluskulu rahaliselt kindlaks määrata

summas 278 eurot 39 senti, millest riigilõiv on 71 eurot 75 senti ja esindajatasu 206 eurot 64

senti. Menetluskulude jaotuse osas on vaidlustatud kohtuotsuse puhul hageja jaoks sisuliselt

tegemist olukorraga, nagu oleks hageja nõue jäetud täies ulatuses rahuldamata.

5. Apellatsioonkaebus on kostjale kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul kaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

tühistada ja saata TsMS § 657 lg 2 alusel täies ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsust apellatsiooniastmes üksnes menetluskulude

jaotuse osas. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise tõttu

menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et käesolevas asjas

ei ole menetluskulude poolte endi kanda jätmine põhjendatud.

Menetluskulude jaotus sõltub eelkõige hagi rahuldamisest või rahuldamata jätmisest (TsMS

§ 162 jj). Menetluskulude jaotamise üldreegli kohaselt (TsMS § 162 lg 1) kannab

menetluskulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb hagi osalise

rahuldamise puhuks ette kolm alternatiivi menetluskulude jaotamiseks, s.o pooled kannavad

menetluskulud võrdsetes osades, või kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

8. Maakohus rahuldas hageja põhinõude täielikult ning viivise nõude osaliselt. Ringkonnakohus

peab vajalikuks märkida, et maakohtu tagaseljaotsuse resolutsioon p-s 3 ei ole põhi- ja

kõrvalnõuete rahuldamise ulatuses osas selge ning ei vasta sellisena TsMS § 442 lg-s 5

sätestatule. Nõude rahuldamise täpne ulatus ilmneb üksnes maakohtu põhjendustega tutvudes.

Rahuldades hageja põhinõude täielikult ning viivisenõude ca pooles ulatuses, on maakohus hagi

rahuldanud suuremas ulatuses, kui jättis selle rahuldamata. Arvestades nõude summat on nõue

rahuldatud ca 72% ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on hagi sellises ulatuses rahuldamise puhul põhjendatud jaotada

menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1 esimese lause

teine alternatiiv). Kui hagi rahuldatakse osaliselt, kui siiski suuremas ulatuses, kui hagi

rahuldamata jäänud osa, ei ole põhjendatud jätta riigilõiv täies ulatuses hagi esitanud poole enda

kanda.

9. TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb asi tagaseljaotsuse tühistamise tõttu saata täies ulatuses

läbivaatamiseks esimese astme kohtule, mistõttu ei saa ringkonnakohus teha ise

menetluskulude jaotuse osas uut otsustust ning määrata kindlaks menetluskulude rahalist

suurust.

Ringkonnakohus märgib, et mh ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

esmakordselt alles kõrgema astme kohtus kooskõlas mõistlikkuse ega menetlusökonoomia

põhimõtetega (vt selles osas ka Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p

22).

TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude

rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale,

millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja

menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui

menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata,

et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

Kuigi üldreegli kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamisega kaasnenud menetluskulud

jätta kostja kanda, kehtib menetluskulude vaidlustamise suhtes erinormina TsMS § 178, mille

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Ringkonnakohtu hinnangul kehtib nimetatud norm nii menetluskulude jaotuse, kui ka rahalise

suuruse vaidlustamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks