1-17-328/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2017, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-328 (17230100146)

Kohtunik

Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär

Raivo Seppo

Tõlk

Ines Üprus

Kriminaalasi K.I süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras)

Prokurör

Žanna Morozova

Süüdistatav K.I, isikukood: XXX; eluvõi

asukoht ja aadress:

XXXX, Harjumaa;

kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel:

vene keel; haridus: keskeriharidus;

töökoht või õppeasutus: puudub; karistatus:

kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend:

puudub, kahtlustatavana kinnipidamine 11.01.2017 kell 17:50

Kaitsja Karine Nersesjan (riigi õigusabi korras, süüdistatav kaitsjat istungile ei soovinud)

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS-i §-st 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, §-st 248 lg 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada K.I KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada

vangistusega 1 (üks) aasta.

2. Kars § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka K.I poolt eelvangistuses

2

viibitud aeg 11.01.2017–13.01.2017, s.o 3 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

3. KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18

(kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi:

- elada alalises elukohas aadressil XXXX;

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et K.I on kohustatud

käitumiskontrolli ajal:

- mitte tarvitama alkoholi;

- osalema sotsiaalprogrammis.

5. Katseaja alguseks lugeda 13.01.2017.

6. Vabastada isik kinnipidamiselt kohtusaalis.

7. Asitõendid

CD-plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide hulka.

8. Menetluskulud

• KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista

K.I-lt II astme kuriteos

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 352,50 (kolmsada

viiskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot;

• kaitsjatasu kohtueelses menetluses 96 (üheksakümmend kuus) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.I tuleb menetluskulud, s.o kokku 448,50

eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 37,37 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank,

EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule

tema poolt avaldatud meilivõi postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse

3

ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus

K.I süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema tekitas kahju teise inimese tervisele, kes on temaga lähisuhtes ja pani toime muu füüsilise valu tekitanud kehalise väärkohtlemise: 11.01.2017 kella 13.30 paiku, viibides aadressil Tallinn, XXXXasuvas korteris, lõi K.I ühel korral rusikaga vastu nägu oma elukaaslast XXXX, mille tagajärjel XXXXtundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi (vasakul silmalaol haav).

Samuti paiku lõi tema Tallinnas XXXXasuvas korteris kannatanut 11.01.2017 kella 17.00

XXXXkolm korda jalaga vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi (pea pindmised hulgivigastused).

Oma tegevusega K.I pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kokkuleppe sisu Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör nõuab süüdistatava K.I süüditunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta.

Kars § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka K.I poolt eelvangistuses viibitud aeg 11.01.2017–13.01.2017, s.o 3 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 11 kuud 27 päeva.

KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui K.I ei pane 18-kuulise

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi:

- elada kohtu määratud alalises elukohas;

4

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et K.I on kohustatud käitumiskontrolli ajal:

- mitte tarvitama alkoholi;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest.

Kannatanule on tekitatud moraalne ja füüsiline kahju, tsiviilhagi ei esitatud.

Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb KrMS § 179 kohaselt lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära (2017. aastal

705 eurot). KrMS § 2565

lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. K.I pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 352,50 eurot ning kaitsjatasu 96 eurot.

Süüdistatav taotleb tasuda menetluskulud, sh sundraha, ositi 12 kuu jooksul.

III Kohtu seisukoht

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.I

süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Julia Vernikova kohtunik