1-08-16984/41-08-16984/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

2009-03-12

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1(2) 1-08-16984 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-16984 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 9. märts 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi G.V süüdistuses K...

1(2) 1-08-16984

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-16984 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 9. märts 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi G.V süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 23. detsembri 2008.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.V Prokurör Maksim Kink Süüdistatav

G.V, ik xxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxx x-xx, ei tööta, varem 3 korda kohtu poolt

karistatud, neist viimati 04.11.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi 5 kuu vangistusega, vahi all alates 21.12.2008.a Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 23. detsembri 2008.a otsus G.V suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 12. märtsil 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 23. detsembri 2008.a otsusega mõisteti G.V lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega. KrMS § 238

2(2) lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

G.V mõisteti süüdi selles, et olles varem vähemalt kahel korral toime pannud varguse, püüdis 21. detsembril 2008.a Tallinnas L. S. varastada nelja pudelit konjakit Red Label kokku 675.60 krooni suuruses summas. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, kuna turvatöötajad pidasid ta pärast müügisaalist väljumist kinni. Seega paneb G.V vargusi toime süstemaatuliselt.

Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav G.V kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistusaja pikkuse osas, sest peab mõistetud karistust liiga karmiks. Taotlust motiveerib sellega, 6 kuud vangistust ühe kuriteoepisoodi eest on liiga karm karistus.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatav G.V ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on G.V-le karistust mõistes järginud

KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna

puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub

KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus

arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses

märkinud, et G.V on varem varavastaste süütegude toimepanemise eest kolm korda karistatud, seda nii tingimusliku kui reaalase vangistusega. Lühiajalist vangistust

on G.V juba kaks korda kandnud, kuid vaatamata sellele pani ta juba kuu aja

möödudes pärast vanglast vabanemist toime uue kuriteo. Lisaks kuritegude

toimepanemise eest mõistetud karistustele, on G.V karistatud korduvalt väärteokorras NPAS § 15¹ lg 1 alusel. Seega on tegemist narkosõltuvuses isikuga. Kõik

rahatrahvid ja kohtukulud on tasumata. Tal puudub töökoht. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et ühe kuriteoepisoodi eest mõistetud 6 kuuline vangistus on liiga range karistus.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 23. detsembri 2008.a otsus G.V suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer