1-09-3224/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-3224

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.märtsil 2009.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-3224 (09230103694) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi

J.M süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi. Prokuröri abi

№na Salome Barbo Süüdistatav J.M elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või

sünniaeg: xxx; kodakondsus: kodakondsuseta; haridus:

kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati:

27.10.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud.( tl 23-25)

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 05.03.2009.a. Kaitsja

Sergei Narusberg RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.M KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista J.M-ile 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning

2 karistuse kandmise alguseks lugeda 05.03.2009.a.

Tõkendina kohaldada J.M suhtes vahistamine. Vahistada J.M kohtusaalis.

Välja mõista J.M-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 5

lg.2 alusel

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „J.M, 1-09-3224 sundraha.“

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB

Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele Pank 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: fooliumkott ja CD- plaat- hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

J.M, isikuna keda on karistatud 27.10.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 4 kuulise vangistusega, uuesti

05.03.2009.a. kella 14:09 ajal Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 kaupluses Monton, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil meeste kudumi maksumusega 599 krooni ning

möödus kassast selle eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest peeti turvatöötaja poolt kinni.

Seega, pani toime vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku J.M

omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.M süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - kaupluse avaldus varguse kohta, millest nähtub, et 05.03.2009.a. kella 14:09 ajal Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 kauplusest „Monton“, varastati meeste kudum maksumusega 599 krooni. Kaup on rikkumata

ja tagastatud kauplusele ( tl 2); õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et

maksmata kauba summa oli 599 krooni ning kudumi kaubanduslik olukord on korras ja tagastatud kauplusele( tl 3); tunnistaja RA ütlused, et olles tööl 05.03.2009.a. kella 14.09 ajal

Tallinna Ülemiste kaubanduskeskuses (Suur-Sõjamäe 4) pidas turvakontrolliks kinni

meesterahva, kes väljus kauplusest „Monton“. Temale teadaolevalt on meesterahva varem

varastanud, siis hakkas kaupluses meesterahvast jälgima. Kaupluses „Monton“ vaatas

meesterahvas laual olevaid tooteid ning võttis mitu toodet ja sisenes proovikabiini. Kui

meesterahvas väljus kabiinist, siis tundus temale, et isik ei tagastanud kõiki tooteid. Ka ei

pöördunud mees kassase, vaid väljus kauplusest. Turvakontrolli käigus võttis meesterahvas

3

püksirihma vahelt fooliumkoti, mille sees oli kaupluse „Monton“ kaup ( meeste kudum

väärtusega 599 krooni), mille eest ei olnud tasutud. Meesterahval oli dokument J.M nimele ( tl 5-6); kahtlustatava J.M ütlused, millega tunnistab end

süüdi täielikult. Tema 05.03.2009.a. läks kauplusesse „Monton“, mis asub Tallinnas Suur-

Sõjamäe 4 selleks, et varastada endale kudum. Müügisaalis võttis mitu kudumit ning läks

proovikabiini. Proovikabiinis pani kudumi fooliumkotti, mis temal kaasas oli. Kott oli

püksirihma vahel. Väljus kabiinist, pani teised asjad ära ja väljus kauplusest kauba eest

tasumata. Möödudes kassast pidas turvatöötaja teda kinni ning toimetas kontrollruumi. Turvaruumis võttis kudumi fooliumkotist välja ja andis turvatöötajale. Varastas kudumi enda

jaoks, kahetseb puhtsüdamlikult tehtut ( tl 32-33); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millega on vaadeldud fooliumkotti ja CD- plaati ( tl 37-43) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav J.M on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. J.M on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. J.M´ le karistuse

mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada J.M

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et J.M

ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb

karistada reaalse vangistusega. J.M kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist

karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud J.M suhtes ka põhjusel,

kuna J.M ei oma sissetulekut ( t lk.26-27) ning lisaks kuuluvad J.M-ilt

väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse

kohaldamine J.M suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka ei ole J.M isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna J.M on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse

vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist

ultima ratio

(viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Ka ei ole J.M

suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku

karistusest vabastamist, kuna J.M ei ole teinud eelnevatest karistustest

vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest J.M tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti

osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema

lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub J.M suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama

toimepandud teo eest. J.M pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt ( t lk.20-22, 23-25). Kohus leiab, et J.M

suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt karistatud korduvalt

vangistustega ning uue kuriteo pani toime nädala möödudes peale karistuse kandmiselt vabanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. J.M-ilt kuulub välja mõistmisele

4 sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 787.70 krooni

Arvestades J.M varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Kohtunik