3-16-163/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-163

Haldusasi

Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

valmistada ja väljastada talle ortopeedilised

talvejalatsid

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lebedevi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lebedev

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla 21.11.2016. a seletus koos

lisaga.

2. Jätta Nikolai Lebedevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 18.05.2016. a otsus muutmata.

3. Jätta Nikolai

Lebedevi menetluskulud (riigilõiv 15 eurot)

apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.02.2017 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N. Lebedev esitas Tartu Vanglale 02.12.2015 taotluse, milles ta palus valmistada

ortopeedilised talvesaapad. N. Lebedev esitas 11.12.2015 avalduse, milles ta soovis teada,

millal ta saab talvesaapad või poolsaapad, kuna sokkidega väljas käimiseks on külm ning

avalduse, milles ta palus maha kanda isiklike asjade nimekirjast ortopeedilised talvesaapad.

2. Tartu Vangla jättis 29.12.2015. a vastusega nr 6-24/9237-2, 6-24/9474-2, 2-3/5079-2

rahuldamata kaebaja taotluse valmistada ja väljastada ortopeedilised saapad, kuna N.

Lebedevil on peale ortopeediliste jalanõude Flytex mahakandmist 03.11.2015 jätkuvalt kaks

paari ortopeedilisi nahast ja kõrge säärega saapaid, millistest ühed paiknevad kambris ja teised

isiklike asjade laos.

3. Tartu Vangla jättis 19.01.2016. a vaideotsusega nr 1-11/2-2 rahuldamata N. Lebedevi vaide,

leides, et N. Lebedevil on mustad ortopeedilised jalanõud, mis vastavad

ilmastikutingimustele, on kõlblikud kandmiseks kevad-sügis-talvisel hooajal, seega ei ole uute

jalanõude taotlemine eesmärgipärane.

4. N. Lebedev esitas 25.01.2016 Tartu Vanglale avalduse, milles ta palus väljastada isiklike

asjade loast kambrisse mustad proteessaapad. Tartu Vangla väljastas 02.02.2016 laost mustad

proteessaapad.

5. N. Lebedev esitas 24.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada

Tartu Vanglat valmistama ja väljastama talle ortopeedilised talvejalatsid. Kaebuse

põhjendused:

Kaebaja on raske puudega invaliid, mistõttu vajab ortopeedilisi või kõrge säärega

proteessaapaid. Kuna talvejalatsid puudusid, oli ta sunnitud mõnda aega ratastoolis sõitma

jalutusele sokkides. Kui ilmad läksid külmemaks, ei saanud kaebaja jalutuskäikudel käia,

kuna jalaköndid külmusid ja tekitasid suurt valu. Kaebajal on vangla laos õhukesed

proteessaapad, kuid need on näidustatud kevad-sügiseks perioodiks. Neid saapaid ei ole

võimalik kanda villaste sokkidega, kuna siis on saapad väikesed. Tartu Vangla on saabaste

valmistamisest keeldumisel asunud ekslikult seisukohale, et kaebajal on taotluse esitamise

hetkel kambris ortopeedilised jalatsid.

6. Tartu Halduskohus jättis 18.05.2016. a otsusega N. Lebedevi kaebuse rahuldamata ja

kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Tartu Vangla keeldus 10.12.2015. a vastusega nr 6-26/748-2 kaebaja 13.11.2015 esitatud

taotlusest ortopeediliste talvesaabaste valmistamiseks ja väljastamiseks põhjusel, et kaebajal

juba on kambris ühed saapad ning lisaks on tal isiklike asjade laos teine paar ortopeedilisi

saapaid (tl 32). 02.12.2015 ja 11.12.2015 esitatud taotluse ortopeediliste talvesaabaste

valmistamiseks ja väljastamiseks rahuldamisest keeldus vangla 29.12.2015. a vastusega

nr 624/9237-2, 6-24/9474-2, 2-3/5079-2 samuti põhjusel, et kaebajal on kambris

ortopeedilised saapad ja lisaks on tal isiklike asjade laos kevad-sügis saapad, mis on sobilikud

kandmiseks ka talvisel ajal (tl 9). Tartu Vangla on vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja

taotluste lahendamisel on keeldumisel ekslikult märgitud, et kaebajal oli kaks paari

ortopeedilisi saapaid (ühed saapad asusid kambris ja teised isiklike asjade laos), kuigi

tegelikult oli kaebajal üks paar ortopeedilisi saapaid, mis taotluse esitamise hetkel asusid

isiklike asjade laos. Vastustaja on eksimist tunnistanud, kuid seejuures selgitanud, et kaebajal

oli taotluse esitamise hetkel olemas üks paar isiklikke ortopeedilisi saapaid, mis on piisavaks

aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks Tartu Vangla kodukorra p 11.4.2 alusel. Kuna kaebajal

olid taotluse esitamise hetkel isiklike asjade laos ortopeedilised saapad, esines vanglal alus

jätta kaebaja taotlus ortopeediliste talvesaabaste valmistamiseks ja väljastamiseks

rahuldamata Tartu Vangla kodukorra p 11.4.2 alusel.

2) Vangla vastusele lisatud piltidelt nähtuvad proteessaapad sobivad kandmiseks ka talvisel

ajal. Jalanõude ninaosa on täidetud vahtplasti sarnase materjaliga, mistõttu ei saa külm õhk

koguneda jalanõu esiosasse. Kui kaebaja jalgadel on saabastega külm, on kaebajal võimalus

kanda saabaste sees villaseid sokke, mille olemasolu on kaebaja ka tunnistanud. Kaebaja ei

ole põhjendanud, milles saabaste väiksus väljendub. Saapad on isiklike asjade laos paiknenud

13.10.2014-02.02.2016. Kaebaja on saabaste väiksusele tuginenud alles 25.01.2016 kohtusse

saabunud kaebuses. Kuna kaebaja proteessaapad asusid siis veel laos, ei ole kaebaja väide, et

saapad on talle väikesed, tõsiseltvõetav, sest kaebaja ei olnud saapaid pikema aja vältel

kasutanud ega proovinud. Jalanõud ei saa jääda kaebajale väikeseks lähtuvalt jalanõu

pikkusest, sest kaebaja mõlemad jalalabad on amputeeritud pöialaba luude keskelt. Kohtule

esitatud piltidelt nähtub, et saapad on nööridega, mistõttu on kaebajal võimalik sobitada ka

jalanõu avarust endale vajalikul määral. Kuigi kaebaja isiklikud proteessaapad on poolsaapad,

on kaebaja enda 13.11.2015. a taotluses märkinud, et väljastatavad saapad võivad olla

poolsaapad. Seega on kaebaja möönnud, et poolsaapad on sobilikud kandmiseks ka talvisel

ajal.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. N. Lebedev esitas 12.06.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 18.05.2016. a otsus ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Kaebaja on raske puudega invaliid ja vajab ortopeedilisi jalatseid, kuna tal talvejalatsid

puuduvad ja ta on sõitnud külma ilmaga sokkide väel värske õhu kätte, kuid kui ilmad läksid

väga külmaks, ei saanud ta väljas käia. Olemas on kevad-sügiseks proteessaapad, kuid

nendega on külm, kuna neil puudub vooder ning villaste sokkidega olid need väikesed ja

kitsad. Ei nõustu kohtuotsusega, milles kohus nõustus vanglaga seoses Tartu Vangla

kodukorra p-ga 11.4.2.

8. Tartu Vangla esitas 01.07.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

Kaebajal olemasolevad jalanõud sobivad kandmiseks ka talvisel perioodil. Need on kõrge

sääreosaga, mille ülemine serv on pehmendusega. Seega ei ole jala hüppeliigese ja sääre

alumine osa kaitsmata ning ilmastikutingimustele paljastatud. Jalanõud on seestpoolt kaetud

nahast voodriga. Kuna tegemist on kaebajale kohandatud jalanõudega, ei saa külm õhk

koguneda jalanõu esiosasse. Jalanõu tald ei ole õhuke, mistõttu ei kandu maapinna jahedus

sedavõrd kergelt jalatsisse. Kuna kaebaja liigub puude tõttu ratastooliga, on tema jala

kokkupuuted maapinnaga minimaalsed. Fotodelt nähtub, et jalanõud on pealt paeltega, seega

on neid võimalik sobitada vastavalt jalale. Ainuüksi kaebaja viited puudele ei anna alust

kohtuotsuse tühistamiseks.

9. Tartu Vangla esitas 21.11.2016 täiendava seletuse, milles ta märkis, et Viru Vangla

andmetel telliti N. Lebedevile isiklikuks kasutamiseks musta värvi ortopeedilised jalanõud ja

need väljastati talle kambrisse 14.09.2011 ning enne 13.10.2014 on N. Lebedevil olnud need

saapad kambris 02.07.201222.03.2013, 20.06.-19.07.2013 ja 17.10.2013-13.10.2014. Veel

märkis vangla, et dokumendihaldusprogrammi andmetel ei ole N. Lebedev vanglale esitanud

pöördumisi seoses sellega, et tema mustad ortopeedilised saapad oleksid väikesed või kitsad,

kuid on esitanud vanglale 18.10.2013 taotluse, milles ta palus väljastada mustadele

proteessaabastele saapapaelad. Vangla arvates saab nimetatust järeldada, et 2013. a sügisel on

N. Lebedev pidanud musti saapaid kandmiskõlbulikeks ja jalutuskäikudel vajalikeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et N. Lebedevi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et tal puuduvad talvejalatsid, kuid olemas on kevad-

sügiseks proteessaapad, millel puudub vooder ning mis on villaste sokkidega väikesed ja

kitsad. Halduskohus leidis otsuses, et proteessaapad sobivad kandmiseks ka talvisel ajal.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lõike 4

alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

12. Vastustaja esitatud fotodelt (tl 35-37) nähtuvalt on kaebaja proteessaapad paksu tallaga,

tugevad, nahast ja nööridega, mille põhjal võib järeldada, et saapad on sobivad ka talvel

kandmiseks. Saabaste lagunemise märke fotodelt ei nähtu. Selgitamaks, kas kaebaja on

varasemalt eelnimetatud saapaid kandnud ja kas ta on vanglale teada andnud saabaste

mittesobivusest, kohustas ringkonnakohus vastustajat vastavad andmed kohtule esitama.

Vangla esitas täiendava seletuse 21.11.2016, mille ringkonnakohus võtab koos lisaga asja

materjalide juurde. Vastustaja andmetel on kaebaja saanud saapad Viru Vanglas 2011. a

septembris, need olid tal olemas Tartu Vanglasse saabumisel 02.07.2012 ja need olid kaebajal

kambris enne 13.10.2014 lattu panemist järgmistel ajavahemikel: 02.07.2012-22.03.2013,

20.06.-19.07.2013 ja 17.10.201313.10.2014. Seega on kaebaja kandnud saapaid ka talvisel

ajal (viidatud ajavahemikest 02.07.201222.03.2013 ja 17.10.201313.10.2014). Saabastega

seonduvalt on kaebaja esitanud vanglale üksnes 18.10.2013 taotluse saapapaelte

väljastamiseks. Eeltoodut arvestades ei ole kaebaja väited saabaste mittesobivuse kohta

talvisel ajal kandmiseks või saabaste väiksuse kohta tõsiseltvõetavad. Kuna saapad on

nööridega, on kaebajal võimalik nööre tugevamalt või lõdvemalt sidudes saapaid endale

parajaks kohandada olenevalt sellest, kas ta kannab villaseid sokke või mitte.

13. Tartu Vangla kodukorra p 11.4.2 kohaselt väljastatakse kinnipeetavale vaid hädavajalik

miinimum, mis on kuni kaks paari sokke, kuni kaks paari aluspükse ning kuni kaks paari

jalanõusid - ühed välisjalanõud ja ühed sisejalanõud. Juhul kui kinnipeetaval on olemas üks

paar sisejalanõusid või üks paar välisjalanõusid, siis teist paari sama liiki jalanõusid temale ei

väljastata. Kuna kaebajal olid taotluse esitamise ajal isiklike asjade laos ortopeedilised saapad

olemas, mis talle 25.01.2016. a taotluse alusel laost ka väljastati, siis on halduskohus

põhjendatult otsuses leidnud, et vastustajal esines alus jätta kaebaja taotlus talvesaabaste

valmistamiseks ja väljastamiseks lähtuvalt Tartu Vangla kodukorra p-s 11.4.2 sätestatust

rahuldamata.

14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus N. Lebedevi apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2016. a otsuse muutmata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu

Ringkonnakohus jätkas 16.06.2016. a määrusega (tl 67-67p) kaebajale halduskohtu poolt

antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 118 lg 3

sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid

tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna ringkonnakohus

jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv

15 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg-st 3 lähtuvalt Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel