2-16-105811/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Menetluse liik Kirjalik menetlus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2017, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number 2-16-105811 Tsiviilasi Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ hagi Osaühingu EVAIL OIL vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 3162,52 eurot Menetlusosalised ja nende esin- dajad Hageja: Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ (RK 11067332) Hageja seaduslik esindaja: Marko Tiiman (e-post: menet- lus@glimstedt.ee)

Kostja: Osaühing EVAIL OIL (RK 10186796) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Andrei Matvejev (e- post: andrei.matvejev@sillar.ee)

Istungi toimumise aeg Istungit pidamata

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi täies ulatuses.

2. Välja mõista kostja Osaühingult EVAIL OIL hageja Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ kasuks poolte vahel sõlmitud kliendilepingust tulenev põhivõlgnevus 2506 (kaks tuhat viissada kuus) eurot ja 40 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 414 (nelisa- da neliteist) eurot ja 35 senti ja võla sissenõudmisega seotud kulud 40 (nelikümmend) eurot. 3. Välja mõista kostja Osaühingult EVAIL OIL hageja Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ kasuks otsuse tegemise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivis alates otsuse tegemisest kuni põhinõude (2506,40 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätes- tatud määras. 4. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

5. Kätte toimetada otsus menetlusosalistele.

2-16-105811 2

Edasikaebamise õigus

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esi- tamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apel- latsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkae- buses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menet- lusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlu- sabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ esitas 17.03.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2880,43 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik Osaühing EVAIL OIL esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja lahendamiseks hagimenetluses.

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ esitas 16.05.2016 Viru Maakohtule hagiavalduse Osaühingult EVAIL OIL võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole seo- ses õigusvaidlusega TOTSA TOTAL OIL TRADING SA-ga. Poolte vahel jäi kirjalik kliendileping sõlmimata, kuid hageja edastas kostjale lepingu projekti ning pärast seda soovis kostja saada hage- jalt õigusteenust ning hageja on ka õigusvaidlusega tegelnud ja edastanud TOTSA TOTAL OIL TRADING SA-le e-kirju. Hageja leiab, et kostja oli teadlik hageja tüüptingimustest ning poolte va- hel oli sõlmitud käsundusleping, kuigi mitte kirjalikus vormis. Seega osutas hageja kostjale õigus- teenuseid lepingu alusel ning kostja peab tasuma saadud teenuse eest. Hageja palub välja mõista kostjalt teenuse eest põhivõlgnevus 2506,40 eurot või alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude tasumist, samuti viivist 414,35 eurot.

Hagiavaldusele on lisatud kiri TOTSA TOTAL OIL TRADING SA-le (t.l 23-24); arved õigustee- nuse eest (t.l 25-26) ja kliendileping (t.l 27-29).

Hageja märkis ka, et kostja ei ole esitanud õigeaegselt arvete suhtes vastuväiteid. Kliendilepingu kohaselt pidi hageja esitama vastuväiteid arvetele 7 päeva jooksul alates arvete kättesaamisest, kost- ja ei ole seda teinud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid pärast meeldetuletuskirja saamist. Esmakordselt esitas kostja vastuväited alles kohtumenetluse käigus, mis on igal juhul hea usu põ- himõttega vastuolus.

Hageja leiab, et tema tehtud tööde maht on põhjendatud. Kostjale edastatud arvetes on toodud tee- nuste spetsifikatsioon, millest nähtub osutatud teenuse sisu. Esimese arve kohaselt on hageja tegel- nud 5 tundi asja õigusliku analüüsiga ja 1 tund on hageja kulutanud kirja koostamisele; teise arve kohaselt on hageja kulutanud aega 5 tundi ja 55 minutit pretensiooni koostamisele ja sellele eelne- nule õiguslikule analüüsile, samuti 1 tund ja 5 minutit aega on hageja kulutanud e-kirjavahetusele

2-16-105811 3

kliendiga. Seega ei piirdunud hageja töö ainult kirjade koostamisega, vaid sellele eelnes pikk õigus- lik analüüs. Hageja esitas ka kirjavahetuse kliendiga (t.l 45-114), millest nähtub, et hageja suhtles pikalt kostjaga, et asja analüüsida ja selgitusi saada, mis võttis ka aega.

Kostja seisukoht

Kostja esitas 22.06.2016 vastuse hagiavaldusele, milles ei võtnud hagi õigeks ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistas, et poolte vahel oli sõlmitud kliendileping. Kostja aga vaidleb vastu osutatud õigusteenuse mahule. Kostja ei eita seda, et hageja tegeles vaidlusega TOTSA TOTAL OIL TRADING SA-ga, hageja edastas ka nõudekirjad. Kostja aga ei ole nõus sellega, et nõudekirja koostamine võiks võtta aega 4 tundi ja 15 minutit, koostatud kiri ei nõudnud mahukat juriidilist ana- lüüsi. Kostja on nõus maksma 1,5 tunni eest. Kostja ei ole nõus viivise nõudega, kuna kostja teatas kohe pärast arvete saamist, et ei ole summaga nõus, vaatamata sellele ei ole hageja kahe aasta jook- sul võtnud meetmeid kostjaga kokkuleppe leidmiseks ja lahendada asja kohtuväliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - Poolte vahel oli sõlmitud kliendileping (käsundusleping); - Hageja on kostjale õigusteenust nõuetekohaselt osutanud ning kostjal ei olnud tehtud töö suhtes pretensioone; - Hageja on esitanud kostjale kaks arvet osutatud teenuste eest kokku summaga ning kostja on need kätte saanud; - Hageja osutatud töö tunnihind 159 eurot ja 1 tund ja 5 minutit hinnaga 179 eurot.

Poolte vahel on vaidlus tehtud töö mahus ehk selleks kulunud ajas. Seega analüüsibki kohus, kas antud juhul oli hagejal põhjendatud nõuda tasu 13 tunni eest ning kas kostja võib kohtumenetluse käigus esitada vastuväiteid arvetele ja keelduda tasu maksmisest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vasta- valt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping õigusteenuse osutamiseks.

VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mit- tekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hü- vitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arva- tud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingu- pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades

2-16-105811 4

mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suu- remas osas või oluliste puudusteta täitnud.

Kostja lepinguline kohustus seisnes tasu maksmises ning tema võis keelduda tasu maksmisest juhul, kui hageja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole aga kohtumenetluse käigus tu- ginenud sellele, et hageja ei ole oma kohustusi (nõuetekohaselt) täitnud. Vastupidi poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning kostjal ei olnud pretensioone tehtud töö suhtes.

TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tugine- vad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõenda- miskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asja- olu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja märkis vastuses hagile, et tema on esitanud pretensioone arvete suhtes. Kostja ei ole aga sel- le väite kohta ühtegi tõendit lisanud. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja on arved kätte saa- nud (sellele kostja vastu ei vaidle) ning kostja ei ole mõistliku aja jooksul arvete suhtes pretensioo- ne esitanud. Kohtumenetluse käigus pretensioonide esitamine on aga ilmselgelt liiga hilja ja vastu- olus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et kostja ei saa sellele tugineda ega keelduda tasu maksmi- sest.

VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis kliendilepingust tulenevat kohustust täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kohustuse täitmist. Seega on hagiavaldus selles osas põhjendatud ja kuulub rahuldamise- le.

VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlg- nikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmise- ni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub ka- heksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivise- määr, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja palub välja mõista kostjalt viivis seadusega ette nähtud määras. Kostja leiab, et viivise nõue pole põhjendatud, kuna kostja on väidetavalt esitanud pretensioone arvete suhtes ja hageja ei proo- vinud kohtuväliselt kostjaga kokku leppida. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et kostja ei ole tõendanud pretensioonide esitamist. Samuti ei näe seadus ette võlausaldaja kohustust alati püüda võlgnikuga kohtuväliselt kokku leppida. Kui võlgnik ei täida oma kohustusi, võib võlausaldaja koh- tusse pöörduda ja kasutada kõiki lubatud õiguskaitsevahendeid, s.h nõuda viivist ning selleks ei ole võlausaldajal vaja anda võlgnikule kohtuväliselt täiendavat tähtaega vms. Seega leiab kohus, et vii- vise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VÕS § 113¹ lg 1 alusel kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla 40 euro- sissenõudmiskulude hüvitamist.

Hageja palus välja mõista kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot. Kostja ei ole nime- tatud nõudele vastu vaielnud. Kohus leiab, et nimetatud nõue tuleb rahuldada.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2506,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 414,35 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ja jooksva viivise alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni seadusega ettenähtud määras.

2-16-105811 5

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS §-st 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosa- liste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teist- misavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus teeb otsuse kostja kahjuks, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Antud asjas puuduvad hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Hageja ei ole esitanud me- netluskulude nimekirja ning kohus leiab ka, et antud juhul ei oleks see ka põhjendatud, kuna hageja on advokaadibüroo, kes ilmselgelt on võimeline ise oma õigusi kaitsma.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik