3-15-3027/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-3027

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla 11. septembri 2015. a

käskkirja nr 6-3/1134 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. jaanuari

2016. a otsus muutmata.

2. Võtta asja materjalide juurde Ida-Tallinna Keskhaigla 23. novembri 2015. a

vastus nr 12-11/3261-15 X.X.-i päringule.

3. Jätta X.X.-i apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 15 eurot

tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 13.

veebruar 2017).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 18. mai 2015. a käskkirjaga nr 6-2/810 määrati X.X. tööle finants- ja

majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates 19.

maist 2015 kuni 19. augustini 2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirja

kohaselt võis kinnipeetav töötada kuni kaks tundi päevas ja tõsta raskusi mitte üle 5 kg. Viru

Vangla 19. augusti 2015. a samasisulise käskkirjaga nr 6-2/1302 määrati X.X. tööle alates 19.

augustist 2015 kuni 19. novembrini 2015. Ka selle käskkirja kohaselt võis kinnipeetav töötada

kuni kaks tundi päevas ja tõsta raskusi mitte üle 5 kg. Lisaks oli käskkirjas märgitud, et töid saab

sooritada vasaku käega, parem käsi on abistajaks.

14., 20. ja 22. augustil 2015 ei allunud X.X. vanglateenistuse ametniku seaduslikule

korraldusele asuda koristama V8 osakonda.

X.X.-i karistati Viru Vangla 11. septembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1134 distsiplinaarkorras

vangistusseaduse (VangS) § 37 p 1 ja § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15

ööpäevaks (kokku 45 ööpäevaks) iga tema suhtes fikseeritud rikkumise eest.

X.X. esitas nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale vaide, mis jäeti Viru Vangla

29. oktoobri 2015. a vaideotsusega nr 6-12/288-2 rahuldamata.

2. X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud tööle määramise käskkirja

õigusvastasuse tuvastamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramise käskkirja tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt:

2.1. Kaebaja ei ole toime pannud distsiplinaarrikkumisi, kuna ta kasutas töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p-st 4 ja põhiseaduse §-st 28 tulenevat õigust tööle mitte

asuda. Kaebaja vajab operatsiooni. Vangla ei ole kaebajale võimaldanud väljasõitu Ida-Tallinna

Keskhaigla kirurgi vastuvõtule, et eemaldada käest plaat ja kruvid ning alustada taastusravi.

Vangla oleks pidanud enne kaebaja tööle määramist võtma ühendust kirurgiga, kes kaebajat

2013. a opereeris. Menetluse käigus on toetutud ainult vangla arsti ja meditsiiniõdede

seisukohtadele, kuid nad ei oma pädevust kaebaja tervislikule seisundile hinnangu andmiseks.

Kaebaja viibis 13. augustil 2015 kirurgi vastuvõtul, kes leidis, et kaebaja on võimeline töötama,

kuid see läheb vastuollu kaebaja haiguslooga.

2.2. Kaebajale ei selgitatud tema tööülesandeid. Tööle asumisega oleks kaasnenud oht

tervisekahjustuse tekkeks.

2.3. Kaebajale ei tõlgitud distsiplinaarmenetluse käigus dokumente talle arusaadavasse keelde,

milleks on vene keel. Seega ei saanud ta esitada oma seisukohti olemasolevatele materjalidele.

2.4. Määratud karistus on ilmselgelt ebaproportsionaalne.

3. Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a otsusega jäeti X.X.-i kaebus rahuldamata. Otsuse

kohaselt:

3.1. VangS § 37 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav reeglina töötama. Sama paragrahvi lõike kaks

punkt nelja kohaselt ei ole seda kohustust kinnipeetaval, kes ei ole võimeline töötama tervislikel

põhjustel. Meditsiiniosakonna 3. märtsi 2015. a tõendi kohaselt on arst tunnistanud kaebaja

võimeliseks sooritama osalise tööajaga töid, mis ei eelda üle 5 kg raskuste tõstmist. Tervisekaarti

kirurgi poolt 29. jaanuaril 2015 tehtud kanne nr 60 kinnitab, et tema küünarliigese liikuvus on

rahuldav ja implantaat seda ei sega. 23. juulil, 13. augustil ja 24. septembril 2015 tehtud kannetes

nr 87, 90 ja 99 ei ole kirurg oma seisukohta muutnud. Koristamist ei saa pidada selliseks tööks,

mida ei saaks teha isik, kel on terviseprobleeme. Isiku tööle määramisel on tema tervisliku

seisundiga arvestatud.

3.2. Korraldus asuda tööle ei olnud ilmselgelt tühine, mistõttu tuli seda täita.

3.3. Halduskohus leidis, et kaebaja keeldus kõigil kolmel korral õigusvastasel tööle asumast.

Määratud distsiplinaarkaristust võib proportsionaalseks pidada arvestades toimepandud

distsiplinaarsüüteo raskust. Distsiplinaarmenetluse jooksul järgiti kõiki menetlusnõudeid ning

nimetatud menetluse käik oli kaebajale arusaadav.

3.5. Halduskohus jättis kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot kaebaja enda

kanda.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. X.X.-i apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgnevalt:

4.1. Halduskohus on tõendeid vääralt hinnanud ning tuginenud ainult vastustaja seisukohtadele.

4.2. Kaebaja vajab taastusravi ja uut operatsiooni. Vangla meditsiiniosakonna arst on väitnud, et

tema operatsiooni ei teosta ning kaebaja tehku see ära pärast vabanemist. Kaebaja tervislikku

seisundit ei ole hinnanud ortopeedid ega kirurgid. Halduskohus ega vangla ei ole süvenenud

sellesse, et kaebaja puhul ei ole tegemist vana vigastusega, vaid kaebajal on küünarnuki ebaliiges

ja juba formeerunud kontraktuur ja osteoartroos, mis vajas ja vajab kirurgilist sekkumist ja

taastusravi käe normaalse liikumise taastamiseks.

4.3. Kaebaja keeldus tööst põhjendatult. Tegemist oli ilmselgelt tühise korraldusega, millega

kaebajat tööle sunniti.

4.4. Vangla ei viinud distsiplinaarmenetlust õiguspäraselt läbi. Halduskohus jättis asjas istungi

põhjendamatult korraldamata. Halduskohus ei ole asja lahendades olnud erapooletu.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta, leides, et halduskohtu

otsuse põhjendused on õiged. Vastuse kohaselt:

5.1. Halduskohtu otsus on õiguspärane ja kohus on asjas esitatud tõendeid õigesti hinnanud.

5.2. Kaebaja tervislikku seisundit on korduvalt hinnatud ning leitud, et kaebaja tööle määramine

olmeruumide koristajana ei eelda talt erilisi töövõtteid ega spetsiifiliste töövahendite kasutamist.

Kaebaja väide, et tal on uus diagnoos, on esitatud alles apellatsioonkaebuses ning see ei ole

eluliselt usutav.

5.3. Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud Ida-Tallinna Keskhaigla 23. novembri 2015. a

vastuse kaebaja päringule. Kuna see dokument eksisteeris juba halduskohtule kaebust esitades

ning kaebajal oli võimalik tõend ka juba varasemalt esitada, tuleb nimetatud dokument jätta

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 198 lg 3 alusel tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega pea

neid vajalikuks korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus hindas asjas tõendeid

ühekülgselt ja tugines vaid vastustaja esitatud tõenditele. Halduskohus on tõendeid hinnanud

nende kogumis ning jõudnud neist lähtudes õiguspärasele järeldusele, et distsiplinaarkaristuse

määramist kaebajale ei saa pidada õigusvastaseks. Kaebaja subjektiivne hinnang või arusaam

asjas esitatud materjalidest ei anna veel alust pidada kohtu tegevust erapoolikuks ja otsust

kallutatuks.

9. Esimeses astmes nõudis kaebaja asjas istungi korraldamist, millest halduskohus 23. detsembri

2015. a määrusega (tl 51 ja 51p) keeldus, märkides, et nähtuvalt kaebusest, vastustaja väidetest ja

toimikusse esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei ole vaidluse iseloom selline, mis tingiks asjas

istungi korraldamise. Ühtlasi andis halduskohus menetlusosalistele tähtaja täiendavate

menetlusdokumentide esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub, et praeguse vaidluse õiguspäraseks

lahendamiseks ei olnud esimeses kohtuastmes vaja istungi korraldamist, kuna asja materjalid

lubasid asja lahendamist ka kirjalikus menetluses.

10. Kaebaja väited, mis puudutavad korduva operatsiooni teostamata jätmist, ei ole käesoleva

vaidluse kontekstis asjakohased, kuna vaidluse esemeks on tööle asumisest keeldumised. Tööle

minemast keeldus kaebaja TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel, kuna kaebajal valutab käsi ning tal on seda

valus liigutada ning töötamisega seaks ta oma tervise ohtu. Ringkonnakohus märgib, et kui

kaebajal on etteheiteid seetõttu, et talle ei ole soovitud operatsiooni teostatud ning sellele ei ole

järgnenud soovitud taastusravi, tuleb kaebajal pöörduda vastava hagiga maakohtusse. Vangla

arsti sisuline tegevus on tervishoiuteenuse osutamine, mis ei allu halduskohtu kontrollile.

11. Kaebaja määrati tööle 18. mai 2015. a käskkirjaga nr 6-2/810 (tl 21) ning samasisulise 19.

augusti 2015. a käskkirjaga nr 6-2/1302 (tl 24). Esimesena mainitud tööle määramise käskkirjast

nähtub, et selles on lähtutud arsti ettekirjutusest, mille kohaselt võib kaebaja töötada päevas kuni

kaks tundi ning ei tohi tõsta raskusi üle 5 kg. Hilisemalt koostatud tööle määramise käskkirjas

sisaldub veel märge, et kaebaja saab töid sooritada vasaku käega, kasutades paremat kätt

abistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades tööle määramise käskkirjas toodud

piiranguid, ei saanud see kuidagi kahjustada kaebaja tervist ja anda alust tööst keeldumiseks ning

korraldust asuda tööle ei saa kuidagi pidada tühiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2

kontekstis. Pelgalt asjaolu, et kaebaja hinnangul oli tal õigus keelduda tööle asumisest, ei too

veel kaasa korralduse tühisust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007. a otsus asjas

nr 3-3-1-103-06, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika; 29. septembri 2015. a otsus nr 3-3-2-2-15, p

18).

12. Järeldusele, et kaebaja on töövõimeline, on jõutud 3. märtsi 2015. a tõendis (tl 22p). Vahetult

pärast seda, kui kaebaja keeldus tööle minemast, viidi kaebaja meditsiiniosakonda kontrolli.

Kaebaja kurtis valu paremas käes. Ühelgi korral ei leitud, et esineks alust kaebaja vabastamiseks

tööst (tl 42, 44 ja 46). Ka kaebaja tervisekaardi väljavõttest (tl 56–63) nähtub, et ei esine

meditsiinilist näidustus tööd mitte teha. Lisaks on tervisekaardi kohaselt kaebaja tervisele

hinnanguid andnud arstid olnud teadlikud sellest, et 2013. a on kaebaja parema käe küünarnukile

teostatud operatsioon. Nii enne konkreetset käskkirja kui ka pärast seda on kaebaja korduvalt

väitnud, et opereeritud käsi ei lase tal majandustöid teha. Samas ei ole kordagi leitud, et tööst

vabastamiseks esineks meditsiinilist näidustust. Vastupidi, käskkirjast nähtub, et kaebaja

tervislikku seisundit on tööle määramisel arvesse võetud ning tema tööaeg ja selle iseloom ei saa

olla kuidagi tema käe tervislikku seisundit halvemuse suunas mõjutavad faktorid. Lisaks on

kaebaja paremale käele andnud 13. augustil 2015 hinnangu ka kirurg, kes leidis, et ei esine

ühtegi näidustust operatsiooniks ning väidetavalt ei ole ka ühtegi põhjust, miks käsi peaks

valutama (tl 59p).

13. Kaebaja on koos apellatsioonkaebusega esitanud ringkonnakohtule Ida-Tallinna Keskhaigla

23. novembri 2015. a vastuse kaebaja päringule (tl 78). Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendi

asja materjalide juurde. Ringkonnakohus leiab, et seda tõendit ei saa kõrvale jätta tuginedes

HKMS § 198 lg-le 3, sest tõendil on asjas tähtsust ning see on vajalik asja õigemaks

lahendamiseks. Lisaks kinnitab esitatud tõend nii vangla kui halduskohtu lõppjärelduste õigsust.

Selles dokumendis mainitakse, et kaebajale paigaldatud implantaat otseselt elamist ei sega ning

absoluutset näidustust implantaadi eemaldamiseks ei ole. Ühtlasi lisatakse, et nad ei saa anda

hinnangut sellele, kas kaebajale on igasugune füüsiline töö vastunäidustatud või mitte, sest nad ei

tea, milles see töö seisneb. Nendest seisukohtadest järeldub, et kaebaja saab ilmselt teha töid, mis

on igapäevaelus tavapärased. Kahtlemata ei ole kaebaja majandustööle määramine eelnevalt

nimetatud piiranguga selline, mida kaebaja teha ei saaks. Seega ei lähe vangla arstide seisukohad

vastuollu Ida-Tallinna Keskhaigla kirjas märgituga. Eelnevalt esitatu valguses ei ole põhjendatud

ka kaebaja väide, et hinnangu tema võimelisusele tööd teha saaks anda ainult operatsiooni

teostanud kirurg või siis ortopeed. Ühtlasi ei ole alust kaebaja väitel, et tema käe olukord on

muutunud ning tegemist on uue diagnoosiga. Nii kaebaja haigusloos (tl 55 ja 55p) kui ka

eelnevalt nimetatud Ida-Tallinna Keskhaigla vastuses kaebaja päringule on kirjeldatud kaebaja

käe tervislikku seisundit ja selle diagnoosi sellisena, mille osas kaebaja väidab muutusi toimunud

olevat.

14. Ringkonnakohus ei leia, et distsiplinaarkaristuste määramise käskkirja tühistamiseks annaks

alust see, et menetlusse ei kaasatud tõlki. HMS § 21 lg 1 kohaselt kaasatakse menetlusosalise

taotlusel asja menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse.

Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse ajal palunud tõlgi kaasamist.

Distsiplinaarmenetluse protokolli keeldus kaebaja allkirjastamast ning nõudis selle esitamist

venekeelsena. Alles vaideotsuse kättesaamisel märkis kaebaja, et soovib vaideotsuse tõlkimist

vene keelde või siis tõlgi kaasamist (tl 19 ja 19p). Samas esitas kaebaja distsiplinaarmenetluse

käigus oma seletused toimunud intsidentide koha eesti keeles. Lisaks on kaebaja sooritanud 12.

septembril 2015 riigikeele eksami A2 tasemel ning sai tulemuseks 95% (vt Viru Vangla 29.

oktoobri 2015. a vaideotsus nr 6-12/288-2, tl 19 ja 19p). Sellest järeldub, et kaebajale pidi

tegelikult menetluse käik olema selge. Ka praeguses halduskohtumenetluses on kaebaja oma

seisukohad esitanud eesti keeles.

15. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 15 eurot (tl 82) jääb kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene