3-16-2690/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja numbrid 3-16-2690 Määruse kuupäev 12. jaanuar 2017 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla tegevuse (ilma isiklike elektriseadmeteta isikute diskrimineerimine) peale

RESOLUTSIOON

Tagastada Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-2690.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav X esitas 28. detsembril 2016 Tartu Halduskohtule Tartu Vangla tegevuse peale kaebuse, märkides, et Tartu Vangla diskrimineerib ilma isiklike elektriseadmeteta isikuid ning see on kestnud 1,6 aastat. Peale kella 22.00 saavad ainult isikud, kellel on isiklik tehnika, kuulata raadiot, vaadata televiisorit ja keeta vett.

2. X taotleb Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, diskrimineerimise lõpetamist, Euroopa Kohtult eelotsust, põhiseaduspärasuse kontrolli ning riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebuste esitamise eesmärgiks on X märkinud otsese ja preventiivse huvi, hilisema kahjunõude esitamise soovi ning otsuse saatmise ÜRO-le ja Euroopa Inimõiguste Kohtule.

3. 6. jaanuaril 2017 saabus Tartu Halduskohtusse Xi kiri, milles ta märgib, et 2016. a oli kaebuste esitamise eelsoojendus ning et 2017. a arvutused näitavad umbes 3000 uut kohtuasja (tlk. 4).

4. 9. jaanuaril 2017 saabus Tartu Halduskohtusse Xi kiri, milles ta märgib, et loodamas on MTÜ Pritsib Tinti, mis hakkab tööle kõigis kolmes vanglas ning terves kohtuja õigussüsteemis (tlk. 5).

5. Tartu Vanglalt haldusasjas nr 3-16-2599 9. jaanuaril 2017. a saadud vastuse kohaselt paigutati X karistust kandma Tallinna Vanglasse. X viibis Tartu Vanglas 14. detsembrist 2016 kuni 28. detsembrini 2016 seoses kohtuistungitega Tartu Maakohtus. X sõidab Tartu Vanglasse 11. jaanuaril 2017 seoses kohtuistungitega Tartu Maakohtus. Eeldatavasti sõidab ta Tallinna Vanglasse tagasi 23. jaanuaril 2017.

2

KOHTU SEISUKOHT

6. Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 44 lg 1). Isik võib muul eesmärgil halduskohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Halduskohtumenetluse seadustik ega ka vangistusseadus kinnipeetavale muul eesmärgil kaebuse esitamise õigust ette ei näe.

7. Esitatud kaebuses taotleb X vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHK 3- 3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamisvõi kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamisel või kui kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10).

8. Arvestades kaebaja enda poolt esitatud materjale ja kohtuinfosüsteemi andmeid, on kohus seisukohal, et kaebajal ei ole käesolevas asjas esitatud tuvastamiskaebuse esitamine enda õiguse kaitseks vajalik ega põhjendatud.

9. Kaebaja on tuvastuskaebuse osas märkinud, et tal on hilisema kahju hüvitamise soov. Kohus peab võimalikku hilisemat mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõuet praegusel juhul ilmselgelt perspektiivituteks. Seetõttu on kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks samuti ilmselgelt perspektiivitu. Kohtu hinnangul ei saa isiklike elektriseadmete puudumisest tingitud erinevused võrreldes isikutega, kellel need on olemas, tekitada selliseid kannatusi ja üleelamisi, mis tingiksid rahaliselt hüvitatava kahju tekkimise RVastS § 9 lg alusel. Kaebajale mittevaralise kahju tekkimine vangla eelnimetatud tegevuse ja ebamugavustega ei saa pidada kaebuses esitatud asjaoludel usutavaks. Rahalise hüvitise väljamõistmise üheks eelduseks on ka tegevuse või kohtlemise kestvus (vt RKHKo 10.10.2013, 3-3-1-38-13, p 21). Kui ka väidetavad ebamugavused esinesid, pidi ta ebamugavusi taluma lühikest aega, kuna ta viibis Tartu Vanglas lühiajaliselt, 14. detsembrist 2016 kuni 28. detsembrini 2016.

10. Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3-3-1- 48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuigi kaebaja on märkinud ka tuvastusnõude osas preventiivset huvi, kohus seda praegusel juhul ei näe. Täitmiskava kohaselt kannab kaebaja karistust Tallinna Vanglas. Asjaolu, et kaebajat võidakse aeg-ajalt veelkord Tartu Vanglasse tuua, ei muuda preventiivset huvi reaalseks.

11. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja enda poolt Tartu Halduskohtusse saadetud 2 kirja, samuti siiani saadetud kaebuste alusel saab järeldada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks ja tahteks ei ole enda õiguste kaitse, vaid ta on kaebused esitanud pahatahtlikul eesmärgil. Kaebaja on väga lühikese perioodi jooksul esitanud halduskohtusse kümneid kaebusi, näiteks Tartu Halduskohtusse ajavahemikul 12.12.2016 kuni 28.12.2016 17 kaebust ning Tallinna Halduskohtusse ajavahemikul 12.12.2016 kuni 12.01.2017 54 kaebust. Kaebuste põhjendused on seejuures napisõnalised. Nendest võib järeldada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on suure

3

hulga kaebuste esitamisega koormata kohtusüsteemi. Sellist tegevust aga ei saa käsitada menetlusõiguste heauskse kasutamisena (HKMS § 28 lg 1).

12. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebused haldusasjades nr 3-16-2690 HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastava sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

/allkirjastatud digitaalselt! Eda Muts kohtunik