4-16-5270/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-16-5270 12. jaanuaril 2017.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

Z.V, ik XXX, EV kodanik, elukoht: XXXX, töökoht: XXXX OÜ, 7 kehtivat kriminaalkaristust, 5 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 15.06.2016 koostatud nr AB1242081 (2317,16,006143) 15.06.2016 väärteoprotokollile

kell 09:46 Tallinnas, Sõpruse pst 233 liikudes Sõpruse pst 241 suunas juhtis Z.V mootorsõidukit Audi 100 Avant reg.nr XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus Z.V LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil karistuseks LS § 201 lg 2 kohtuvälise menetleja esindaja taotles Z.V-le järgi 12 päeva aresti, mille pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isiku Z.V ütluste kohaselt 15.06.2016 juhtis sõiduautot, kuna oli teel

tööle ja magas sisse. Ühistranspordiga ei oleks ta õigeks ajaks jõudnud. Kahetseb juhtunud kogu südamest. Auto oli Audi 100 Avant (reg.nr XXXX).

- Tunnistaja Raiko Kiik ütluste kohaselt 15.06.2016 täites teenistusülesandeid koos

patrullpolitseinik Mait Viesega teostas liiklusjärelevalvet Sõpruse pst 233 juures. Kell 09:46 märkas Sõpruse pst 233 juures suunaga Sõpruse pst 241 suunas politsei sõiduki ees liikumas mootorsõidukit, mille liikumistrajektoor oli ebakindel. Peatas sõiduki koheselt sinise- ja punase vilkuriga ning kontrollimisel osutus sõidukiks Audi 100 reg.nr XXXX ja juhiks Z.V

ik.XXX. Selgus, et antud isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseõigus, samuti ta oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati Z.V sõiduki

juhtimiselt 15.06.2016, sest ta juhtis sõidukit Audi 100 reg.nr XXXX omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti kõrvaldati Z.V sõiduki juhtimiselt 01.12.2015.

- Isikusamasuse tuvastamise protokollist (15.06.2016) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati

Z.V isikusamasus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Z.V juhtimisõigus puudub.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Z.V 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 5

kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 12.01.2016 LS § 201 lg 2 järgi arestiga.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Z.V süü

rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki

2

juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Z.V käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Z.V käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei

ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest

karistusregistri andmetest nähtuvalt on Z.V varem korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras, s.h. erinevate liiklusalaste süütegude eest. Z.V on varasemalt kolm korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2 ja LS § 741 lg 2). Sellise käitumisega on Z.V näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on Z.V väärteokorras karistatud arestidega ja rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi

süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades Z.V süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt

väärteokorras karistatud, s.h mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, on põhjendatud teda

toimepandud väärteo eest karistada arestiga. Z.V puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et Z.V-le tuleb LS § 201 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest

sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses, arvestades kergendavat asjaolu. Kohus mõistab Z.V-le LS § 201 lg 2 järgi karistusena aresti 12 päeva, millise asendab üldkasuliku tööga.

Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemine mõjutab Z.V käituma edaspidi seaduskuulekalt. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Z.V LS § 201 lg 2 järgi ning põhikaristuseks mõista arest 12 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 12 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata Z.V üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt