2-16-119519/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-119519

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-119519 Tsiviilasi Korteriühistu XXXX hagi XXXXi vastu võlgnevuse 1483,78 euro, viivise 337,60 euro ja lisanduva viivise saamiseks Tsiviilasja hind 2200,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Korteriühistu XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX, e-post XXXX) Hageja lepinguline esindaja Riho XXXX (OÜ Ratio Legis, epost XXXX) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX/, e-post XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista XXXXilt Korteriühistu XXXX kasuks võlgnevus (põhinõue) 1483,78 eurot ja seisuga 23. november 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 337,60 eurot.

3. Välja mõista XXXXilt Korteriühistu XXXX kasuks viivis 0,07% põhinõudelt (1483,78 eurolt) päevas alates 24. novembrist 2016 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud XXXXi kanda, välja arvatud hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud.

2-16-119519

2. Jätta Korteriühistu XXXX hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud tema enda kanda.

3. Välja mõista XXXXilt Korteriühistu XXXX kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. Hagiavalduse kohaselt on XXXX (kostja) Korteriühistu XXXX (hageja) liige. Kostja on vaatamata hageja korduvatele palvetele jätnud tasumata perioodil 01.02.2015-30.09.2016 talle esitatud kommunaalarvete eest kogusummas 1483,78 eurot.

Kohtu selgitused

2. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

3. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 49,08 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200,92 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 630 eurot (s.o 5 tundi 15 minutit x käibemaksuga tunnihind 120 eurot).

4. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

2-16-119519

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 630 eurot (käibemaksuga) selgelt põhjendamatu. Arvestades hageja esindaja tegelikku töö mahtu, asja keerukust ning sh ka käesoleva otsuse punktis 5 märgitut on kohtu hinnangul antud tsiviilasja käigus hagejale osutatud õigusabiteenuse toimingute (s.o õigusabikulu 22.11.2016 materjalide tutvumise, 22.11.2016 hagiavalduse ja 13.12.2016 menetlusdokumendi koostamise ning sh täiendavalt hageja 25.11.2016 puuduste kõrvaldamise dokumendi koostamise ja esitamise) ajakulu põhjendatud kokku 4 tunni ulatuses. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 4 tunni eest kokku 400 eurot (s.o 4 tundi x tunnihind 100 eurot), millele lisandub käibemaks 20%, seega kokku 480 eurot.

5. Täiendavalt juhib kohus tähelepanu, et hageja on tasunud (25.11.2016) kohtule hagi tagamise taotlustelt riigilõivu 50 eurot. Kohus on hageja hagi tagamise taotluse jätnud 28.11.2016 määrusega rahuldamata. TsMS § 169 lg 3 sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kohtu poolt rahuldamata jäetud hagi tagamise taotluse koostamisest tekkinud menetluskulude (sh nii riigilõivu kui ka õigusabikulude) väljamõistmine vastaspoolelt. Kohus on seetõttu seisukohal, et hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda.

6. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik