4-16-8887/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2017, Tallinn, Liivalaia kohtumaja, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-16-8887

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi E.D väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi

Vaidlustatud otsus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 14.11.2016 otsus väärteoasjas nr 2316,16,011579

Kaebuse esitaja E.D , isikukood: XXX;

elukoht: XXXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: XXXXOÜ

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus

RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS-i §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas:

1. E.D kaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.11.2016 otsus väärteoasjas nr 2316,16,011579 osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine E.D

suhtes kohaldamata ning võimaldada E.D kohtuvälise menetleja

poolt määratud rahatrahvi 860 euro tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul, kohustades teda igakuiselt tasuma vähemalt 215 (kakssada viisteist) eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele.

Edasikaebamise kord

2

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud

Väärteoasjas nr 2316,16,01157914.11.2016 tehtud otsusega karistati E.D

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot, ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5

kuuks selle eest, et tema 23.10.2016 kella 16.55 ajal Harju maakonnas Tallinnas aadressil

Tõnismägi 2 juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg. Harju Maakohtusse saabus E.D kaebus kohtuvälise menetleja 14.11.2016 otsuse

tühistamiseks väärteoasjas nr 2316,16,011579 osaliselt, s.o lisakaristuse tühistamiseks ja põhikaristuse vähendamiseks. Juhul, kui põhikaristust ei vähendata, taotleb isik rahatrahvi ositi tasumise võimalust 4 kuu jooksul. Kaebuse kohaselt kahetseb E.D juhtunut, mida kohtuväline menetleja on otsuses ka märkinud, samuti puuduvad raskendavad asjaolud, kuid

kohtuväline menetleja on sellegipoolest karistanud teda 860 euro suuruse rahatrahviga ning

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. E.D on kaebusest nähtuvalt varasemalt olnud seaduskuulekas kodanik, liiklusreegleid pole rikkunud. Seekord oli peojärgsete jääknähtude mõõtmiseks tavaliselt autos hoitav alkomeeter koju jäänud. Sõiduki juhtimisõigust vajab isik tööl käimiseks. Lühikese kasvu tõttu (140 cm) on E.D

probleeme puusaliigese ja seljaga. Kasvu tõttu on tema jaoks tööl käimine

ühistranspordiga raske, kuna võimatu on käe otsas kanda kotte toidu või töövahenditega. E.D töötasu juuksurina on 450-500 eurot kuus, mistõttu pole temal võimalik tasuda määratud rahatrahvi summas 860 eurot.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata, kuid ei vaidle vastu rahatrahvi ositi määramise võimalusele. Arvestades LS § 224 lg 2 sätestatud alkoholipiirmäära, on isiku süü

keskmise raskusega. Isik on teo toime pannud kavatsetult. Teostati kaks mõõtmist – selle ajavahemiku vältel alkoholisisaldus väljahingatavas õhus suurenes, mistõttu on alust arvata, et menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt tarbis ta alkoholi 23.10.2016 varahommikul, ei ole

usaldusväärsed. Alkoholi kogus kaebaja organismis oli niivõrd suur, et isik pidi seda ka ise

tajuma ning olema oma seisundist teadlik. Sellist terviseseisundit ei saa pidada ekslikult jääknähtude esinemiseks. Selline käitumine näitab hoolimatut suhtumist liikluskorda. Kui juht

ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd oma suhtumiselt on ta teistele liiklejatele ohtlik. Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, nimelt määratud karistuse osas.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

3

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude kohta.

E.D poolt 23.10.2016 kella 16.55 ajal Harju maakonnas Tallinnas Tõnismägi 2

juures mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg, on tõendatud: - väärteoprotokollis antud menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt isik tunnistab oma süüd; - tunnistaja Agnes Pihlaku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt oli tema 23.10.2016

abipolitseinikuna tööl koos patrullpolitseinikuga, kui märkas punast värvi sõiduautot Peugeot (registreerimisnumber XXXX), mille juht tegi rahutuid ja närvilisi liigutusi;

kontrollides isikut kell 16.55 Tallinnas Tõnismägi 2 juures selgus, et sõidukit juhtis E.D, kellel mõõdeti indikaatorvahendiga alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,98 mg/l; - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 23.10.2016 kella 16.56 ajal

Harjumaal Tallinnas Tõnismägi 2 juures on E.D

mõõdetud indikaatorvahendiga alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,98 mg/l;

- tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos fikseeritud näiduga paberikandjal,

millest nähtub, et 23.10.2016 kell 17.25 kuni 17.30 on E.D mõõdetud tõendusliku alkomeetriga nr Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036 (järgmine hooldus

novembris 2016) väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,57 mg/l ning arvestades laiendmääramatust (+/- 0,05 mg/l), on lõplikuks mõõtetulemuseks 0,52 mg/l.

Seega on täidetud LS § 224 lõike 2 objektiivne teokoosseis.

KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik on teo toime pannud kavatsetult, kuna teostati kaks mõõtmist ajavahemikul kell 17.25 kuni 17.30 – selle vältel alkoholisisaldus väljahingatavas

õhus suurenes, mistõttu on kohtuvälisel menetlejal alust arvata, et menetlusaluse isiku väärteoprotokollis antud ütlused, mille kohaselt tarbis ta alkoholi 23.10.2016 varahommikul, ei ole usaldusväärsed. Alkoholi kogus kaebaja organismis oli niivõrd suur, et isik pidi seda ka ise tajuma ning olema oma seisundist teadlik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et E.D

pidi enne autorooli istumist olema teadlik oma seisundist. Seda kinnitab indikaatorvahendi protokoll, millest nähtub, et isikul esinesid mitmed joobeseisundile viitavad tunnused: rahutus, nutmine, värisemine, koordinatsiooni kerged häired, silma suured pupillid

ning silmade punetus. Ka tunnistaja ütlustest nähtub, et ta märkas sõidukit, mille juht tegi

rahutuid ja närvilisi liigutusi. Olles teadlik oma seisundist, asus E.D sellest

hoolimata mootorsõidukit juhtima, mistõttu on ta väärteo toime pannud tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab E.D LS § 224 lg 2 järgi.

KARISTUS

Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).

4

LS § 224 lõike 2 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

E.D süü raskusastme hindamisel tuleb arvestada, et tegu leidis aset pühapäeva

õhtupoolikul, mil liiklus on suhteliselt hõre, teo toimepanemise tulemusena kellegi elule,

tervisele, varale ega looduskeskkonnale reaalset kahju ei tekitatud ning isik ei ole teisi

liiklusseaduse nõudeid rikkunud. Samas aga, arvestades isikul tuvastatud alkoholisisalduse piirmäära ületamise astet - E.D tuvastati alkoholisisaldust väljahingatavas õhus 0,52 mg/l, tuleb E.D süüd pidada keskmisest pisut raskemaks. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et määratud rahatrahvi suurus on LS § 224 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Karistuse määramisel, sh ka lisakaristuse määramise üle otsustamisel tuleb arvestada üldja eripreventsiooniga. Põhija lisakaristus kokku ei tohi ületada süü suurust.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja

süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest

ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi

juhusesüüteoga). Isegi korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et E.D kehtivad karistused puuduvad. Kaebuse kohaselt on ta varasemalt olnud seaduskuulekas kodanik, sealhulgas pole eelnevalt rikkunud liiklusreegleid. E.D on kirjutanud, et vajab sõiduki juhtimisõigust tööl käimiseks. Lühikese kasvu tõttu (140 cm) on temal probleeme puusaliigese ja seljaga. Kasvu tõttu on tema jaoks tööl käimine ühistranspordiga raske, kuna võimatu on käe otsas kanda kotte toidu või töövahenditega.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et liiklusalaste süütegude toimepanemine ei ole

E.D puhul süsteemne, vaid pigem juhuslikku laadi, ta on tegu ka kahetsenud. Arvestades lisaks sellele ka kaebuses väljatoodud põhjuseid, miks E.D vajab tööl

käimiseks mootorsõidukit, on ebatõenäoline, et E.D jätkab uute süütegude toimepanemist. Kuna põhikaristuse suurus 860 eurot ületab isiku töötasu juuksurina (450-500 eurot) kahekordselt, siis kohtu hinnangul on see piisav isiku mõjutamiseks edaspidi hoiduma

uute tegude toimepanemisest ning eripreventiivsed eesmärgid on saavutatavad juba põhikaristuse määramisega.

Kohus nõustub E.D-ga, et sissetuleku suuruse tõttu pole temal võimalik korraga

tasuda määratud rahatrahvi summas 860 eurot, mistõttu leiab, et on alust võimaldada temal KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumist 4 kuu jooksul ositi.

Seega tühistab kohus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.11.2016 otsuse väärteoasjas nr 2316,16,011579 lisakaristuse kohaldamise osas ning määrab rahatrahvi 860 euro tasumine ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades E.D igakuiselt tasuma vähemalt 215 eurot. Muus osas jätta otsus muutmata.

5

Julia Vernikova kohtunik