1-14-3490/91 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(7)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuaril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-14-3490 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu

, tõlk Riina Palmi Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.01.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu R.P, isikukood XXX, xxx Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras :

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata R.P vangistusest .

Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani R.P-le taotlus ja määrata tema poolt

72 eurot osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60

12 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista R.P-lt kriminaalmenetluse kulud:

72 eurot kaitsjatasu

kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

R.P tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr

EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „R.P 1 2800049900 -

14-3490 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(7)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.10.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava R.P lid

tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

R.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.05.2014 otsusega lühimenetluse korras KarS § 121, § 199 lg 2 p 8, § 215 lg 2 p 1,2, § 328 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõistis kohus talle KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.05.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aastat 2 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõistis kohus R.P-le 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning mõistis R.P-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alus

05.12.2013, lõpp 04.12.2017. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.10.2016.

Viru Maakohus jättis 19.10.2016 määrusega nr Viru Vangla taotluse läbi vaatamata, 1-14-3490 kuna leidis, et VangS innipeetava tingimisi en § 76 lg 4 kohaselt k ne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõust sätestanud oma määruses materjalide umisest, kui kohus ei ole

uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Viru Maakohus arvestas asjaolu, et eelmine kohtumäärus kinnipeetava R.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamise seega ei olnud

kohta jõustus 05.04.2016, määruse tegemise hetkeks möödunud VangS § 76 lg 4 sätestatud üheaastast tähtaega.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 22.11.2016 määrusega Viru Maakohtu 19.10.2016 määruse, kuna leidis, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele VangS § 76 lg 3, mille kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 761 lg 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 2 p s 2 või § -

761 lg-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Viru Vangla esitas

05.10.2016 maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks. Nimetatud kuupäevaks oli kaebuse esitaja karistusest ära kandnud 2 aastat ja 10 kuud, mis on enam kui kaks kolmandikku kantavast karistusajast. Seega, on kaebaja ära kandnud nõutava karistusaja, mis on VangS § 76 lg st 3 tuleneva tähtaja eelduseks. Varasem kohtumäärus -

kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamise kohta jõustus

05.04.2016. Seega esitas Viru Vangla 05.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täpselt kuus kuud peale nimetatud määruse jõustumist – mis on maksimaalne tähtaeg VangS § 76 lg 3 tulenevalt, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Viru Vangla taotlus R.P tingimi otsustamiseks saadeti uuesti arutamiseks si enne tähtaega vabastamise Viru Maakohtu samale kohtukoosseisusule.

Kinnipidamisasutusest R.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on vanglas olles osalenud l tööhõives

majandustöödel läbinud koristajana ja sotsiaalprogrammid xxx. Enne vangistust elas R.P oma onu juures xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga Kinnipeetava onu on toimepandud . kuriteos üks kannatanutest, kuid vangistuses on suhted taastunud, mistõttu on nõus pakkuma onu

elukohta R.P-le samal aadressil.

Süüdimõistetul on määratlemata kodakondsus, tema elamisluba kehtib kuni 18.07.2018. xxx eeluurimise all olles. Põhihariduse on omandanud 01.09.2013. asus õppima erialale, mis jäi pooleli. Vangistuses ei ole erialaõpingutele asunud. xxx

3(7)

Enda sõnul vabaduses eriala õpinguid. Vangistuses on xxx omandanud xxx taseme. Enne

vangistust oli R.P hõivatud õppimisega ning oli onu täielikul ülalpidamisel. Vaatamata sellele pani isik toime varavastase kuriteo oma onu suhtes. Kutseoskused ja pikaajaline töökogemus puudub. Täitmata nõudeid on 2261,73 euro ulatuses, mis raskendab majanduslikku toimetulekut. Vabanemisel töökoht puudub, onu ja õde on nõus kinnipeetavat nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama.

ja kaks onu. Emal on Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde

alkoholiprobleemid, kuid pojaga suhtlevad sageli. Sõprusringkonda kuulusid varasemalt kriminaalkorras karistatud isikud. Valdavalt on kuriteod pandud toime grupis. Vangistuses on diagnoositud mitmete psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine ja selle tagajärjel on tekkinud psüühika ja käitumishäired. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta -

jooksul on 56%,

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 59%. Arvestades

R.P , ei toeta Viru ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Vangla R.P

tingimisi enne tähtaega vabastamist III üksuse järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja R.P

märgib kirjalikus arvamuses, et on sündinud XXX Tallinnas. Tema perekonda kuuluvad kaks onu. Emal on olnud aastaid probleeme ema, õde, alkoholi tarvitamisega ning kinnipeetava kasvatamisega tegelesid vanaema ja onud. Peale vanaema surma asus R.P elama onu juurde. Teine onu viibib alates 2012. vanglas, kus kannab karistust narkokuriteo toimepanemise eest. Käesoleval ajal jätkab R.P suhtlemist onu, ema ja õega telefoni teel. Omavahelised suhted on väidetavalt head ning onu õde

ja

on nõus teda vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Vabaduses kuulusid kinnipeetava suhtlusringi probleemse käitumisega noored, kelle seltsis tahtis R.P olla liider. Iseloomult on

süüdimõistetu väga emotsionaalne, armastab tähelepanu ja tema jaoks on oluline eakaaslaste heakskiidu saavutamine. Tema vaba aeg ei olnud sisustatud ning ta lihtsalt hulkus oma sõpradega ringi. On esinenud olukordi, kus kinnipeetav on olnud vägivaldne teiste isikute suhtes. Enne vangistust elas R.P onu juures aadressil xxxTegemist on 2- toalise korteriga, kus kinnipeetaval oli omaette tuba. Korter on rahuldavas seisukorras ning kuulub onule isel saab asuda elama samale , kes käesoleval ajal elab seal üksi. Vabanem süüdimõistetu

aadressile. xxx erialal. Iseloomult hindas kool teda Enne vangistust õppis R.P

väga emotsionaalseks, impulsiivseks ning ka kergesti solvuvaks. Puudumiste tõttu arvati kinnipeetav xxx

R.P välja. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel õppimiskoht ja töökoht. on kriminaalkorras karistatud 2- Olles arvel l korral, väärteokorras karistatud korduvalt.

kriminaalhoolduses, jätkas uute süütegude toimepanemist, s.h varastas ka kodust onu asju.

Ajavahemikul 02.07.2013 - 05.11.2013 järgis kontrollnõudeid ja lisakohustusi õigeaegselt, kuid alates 19.11.2013 hakkas kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma ning jättis temale määratud sotsiaalprogrammi pooleli. Olles vabaduses ei pooldanud kinnipeetav ka tervisliku eluviisi, ta suitsetas kanepit ning tarvitas ka alkohoolseid jooke.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla nõustub poolt 07.09.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata, ega toeta samuti nagu vangla R.P ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu.

R.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.05.2014 otsusega lühimenetluse korras KarS § 121, § 199 lg 2 p 8, § 215 lg 2 p 1,2, § 328 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 9 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1 aasta 10 kuuni.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.05.2013 otsusega

4(7)

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 2 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaeg on 05.12.2013 ja lõpp 04.12.2017. R.P ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu

24.05.2013 kohtuotsusega antud võimalust suuremat osa karistusest vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi isikuja varavastaseid kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt katseajal uue kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste raskeim rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamiseja narkootikumide

tarvitamisega (vangistuses on diagnoositud mitmete psühhoaktiivsete ainete kiritarvitamine), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kuna R.P kannab KarS § 65 lg

2 alusel mõistetud liitkaristust mh KarS § 118 p 1 järgi ettenähtud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest, ei kuulu tema puhul kohaldamisele KarS §-i 761

- lg s 2 sätestatud

kohustusliku vabastamise nõue. Varasemalt mõistetud šokivangistus ning tingimisi määratud karistus ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist.

Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses.

Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on R.P poolt üldise uue mittevägivaldse kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 56 % ja 59 %. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on R.P ohtlik avalikkusele ja ametnikele (risk ühiskonnas).

Harju Maakohtu 24.05.2013 kohtuotsusega mõisteti R.P-le karistus KarSi § 118 sätestatud alammäärale lähedases määras. (KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra). Seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega, vähemalt sellises mahus, ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks formaalsed alused (KarS § 761 lg 1 p 2 mõttes) on käesolevas asjas täidetud.

Samas arvestades käesolevas seisukohas toodud asjaolusid, ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. aristuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi K

ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R.P puhul käesoleval ajal selliseid veenvaid asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta R.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Süüdimõistetu R.P selgitas, et ta soovib elada edasi seadusekuulekalt ega hakka uusi kuritegusid toime panema.

Kaitsja arvates on isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Isikul on läbitud 2 sotsiaalprogrammi, ja ta oli hõivatud vanglas majandustöödel. See aitab isikule hakata vabaduses korralikult käituma. Teda toetava tema lähedused. See ka vvägenda uue kuriteo toimepanemise riski. Arvestada tuleb, et isik on vangistuses alates detsembrist 2013 ehk karistuse suurem osa on ära kantud ja on alust arvata, et karistuse eesmärgid on saavutatud. Sellele osutab kas asjaolu, et isiku käitumine vanglas on hea.

5(7)

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega , leiab, et R.P

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 761 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama sätte lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s

76 sätestatut.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetul on põhi Õpinguid jätkas kuid jättis need haridus, mille omandas xxx. xxxerialal,

pooleli. Vangistuses ei ole erialaõpingutele asunud. Enne vangistust oli R.P hõivatud õppimisega ning oli onu täielikul ülalpidamisel.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu Käesolevat l on 2 kehtivat kriminaalkaristust.

karistust kannab kehalise väärkohtlemise, varguse, asja omavolilise kasutamise, põgenemise ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Varem on teda karistatud tervisekahju tekitamise, avaliku korra raske rikkumise ja asja omavolilise kasutamise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivald võimuesindaja suhtes, ajendiks majandusliku kasu saamine, soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja grupi Kuriteod on toime pandud alaealisena. mõju.

Kehtivaid väärteokaristusi on 2, mõlemad KarS § 218 lg 1 alusel (vatavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu).

Kohus leiab, et isiku varasem karistus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole sellest järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud süüdimõistetut väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd

kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetav on omandanud vangistuses olles põhihariduse, osalenud sotsiaalprogrammides xxx ning omandanud riigikeele xxxtaseme. Nimetatud tööhõives, asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju.

Kinnipeetav omab Elamisloakaarti, mis kehtib kuni 18.07.2018.

Vabanemise korral on

aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise süüdimõistetul võimalik asuda elama korteriga, mis on rahuldavas seisukorras ning kuulub kinnipeetava onule, kes käesoleval ajal elab seal üksi. puudub vabanedes nii õppimis kui töökoht, kuid onu ja õde R.P -

on nõus teda toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Käesoleval ajal jätkab R.P suhtlemist onu, ema ja õega telefoni teel. Nimetatut tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad

6(7)

teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, ar süüdimõistetu vestades poolt

toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul R.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt kohus on –

veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt iseloomustab R.P ja . kuritegusid vägivalla kasutamine, soodustegusriks on alkoholi grupi mõju Vähetähtis pole seegi, et süüdimõistetul on täitmata nõudeid on 2 mis võivad 261,73 euro ulatuses, suurendada uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine va - nglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3 1-1-91-

06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Kinnipeetavat ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele.

Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. isiku tingimisi ennetähtaegse Kohus on seisukohal, et

vabasta . R.P varasemat misega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.12 , äraka .2017 ndmiseni on peaaegu 11 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks märloda, et isiku käitumist vabaduses iseloomustas ilmekalt fakt, et ta pani toime mitmepisoodilisi isikuvastaseid kuritegusid, egk kuriteo püsivaks komponendiks on vägivalt, ka varasemalt on ta süüdi tunnistatud just isikuvastase esimese asme kuriteo toimepanemise eest. Seega ei ole kohtul veendumust, et uue samalaadse kuriteo toimepanemise risk oleks niivõrd ebaoluline, et kohus saaks otsustada isiku vabastamine enne tähtaega. Soovi korral võib isik alustada seadusekuulekat elu ka pärast karistuse ärakandmist.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi

(elukoha olemasolu toetus , lähedaste ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

7(7)

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu R.P-le Harju Maakohtu 19.05.2014 vangistuse kandmisest otsusega mõistetud tingimisi e

nnetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik