1-13-11129/112 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuaril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-11129 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid

htaega Janos Aedmäe tingimisi enne tä vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.01.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Janos Aedmäe, isikukood 39512230017, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Nikolai Rõzov RESOLUTSIOON

Kohus 76 : , juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras

Jätta Janos Aedmäe tingimisi enne tähtaega vabastamata vangistusest .

Rahuldada vandeadvokaat

Nikolai Rõžovi taotlus ja määrata tema poolt Janos Aedmäele

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 72 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista Janos Aedmäelt kriminaalmenetluse kulud: 72

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

Janos Aedmäe kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse l tasuda

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr

EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606 või Danske Bank AS Eesti

filiaal nr EE403300333416110002. Maksekorraldusele 2800049900 märkida viitenumber , ning selgitus „Janos Aedmäe kriminaalmenetluse kulud“. 1-13-11129

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil 15 isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(6)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.12.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava tingimisi lid Janos Aedmäe enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Pärnu Janos Aedmäe Kars § 200 lg 2 p 7, järgi süüdi Maakohtu 27.01.2014 otsusega tunnistati 8, 9 ja karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 2 alusel mõisteti KarS § 74, § 75 alusel jäeti mõistetud karistus tigimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud vangistust ei

pöörata täitmisele kui Janos Aedmäe 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi. Pärnu

Maakohtu 03.03.2015 määrusega pöörati Janos Aedmäele mõistetud karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu rikkus katseaja tingimusi. Karistuse kandmise algus 23 4.2015 ja lõpp 23 .0 .08.2018.

Tingimisi ennetähtae nemise võimaluse avanemine 23.12 gse vaba .2016.

Kinnipidamisasutusest kohta koostatud iseloomus Janos Aedmäe tusest nähtub, et kinnipeetaval

puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on vanglas olles osalenud

tööhõives majandustöödel koristajana, lõpetanud põhikooli, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, osalenud joogas ja

AN nõustamisel, läbinud toiduvalmistamise kursused, osalenud kunstiteraapias ja alustanud õpinguid 10. klassis. Janos Aedmäel võimalik asuda elama aadressile Vabanemise korral on xxx.

Tegemist on 2-korruselise eramuga, kus elavad kinnipeetava isa, tema elukaaslane ja süüdimõistetu vend. Eramu on heas korras, Janos Aedmäe

l on kasutada tuba, mida jagab noorema vennaga. Isik on vanglas imisega ei ole probleeme esinenud. näidanud tahet õppida ja koolis kä

Vanglas on lõpetanud põhikooli ning alustanud õpinguid 10 klassis, vabanedes soovib jätkata

haridusteed. Enne vangistust t xxx xxx T l öötas töölepingu alusel. öösuhte õpetas karistuse

täitmisele pööramisel. Isik on veel töötanud suvevaheajal karjakuna ja teinud Soomes ehitusel

lammutusja koristustöid. Kuriteod on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Täitmata nõuded seisuga 02.11.2016 on summas 8180,44 eurot. Toimetulekuoskustes on vajakajäämisi, varem kulutas suure osa rahast alkoholile. Vanglas on töötanud majandustöödel ja

on motiveeritud töötama vabanemisel. Pere on majanduslikult toimetulev ja valmis tagama Janos

Aedmäe esmavajaduste rahuldamise. Kinnipeetavat ja tema nooremat venda kasvatas isa.

Bioloogiline ema elab ja töötab xxx, kontaktid pojaga on harvad, emal on uus perekond. Isa ja õega toimuvad telefonivestlused, võrreldes varasemaga on omavahelised suhted paranenud. Janos

Aedmäe käitumismustrit mõjutas suhtlemine endast vanemate kriminaalkorras karistatud isikutega,

kelle poolt oli mõjutatav. ,. Vägival

dse kuriteo pani toime alkoholijoobes, alkoholi tarvitab varasest noorusest alates Kinnipeetaval on d Isikul ei ole kujunenud . iagnoositud alkoholi sõltuvus.

välja kriminaalseid hoiakuid, kuid suhtlemine kriminaalkorras karistatutega näitab soosivat

suhtumist kriminaalsusesse. Seadustest on ta üle astunud peamiselt tagajärgedele mõtlematust käitumisest ning sõltuvusprobleemidest. Katseajal rikkus neljal korral talle määratud kohustusi.

Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 40%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue

kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla toetab vabastamist tingimisi Janos Aedmäe ennetähtaega.

Kriminaalhooldaja märgib kirjalikus arvamuses, et Janos Aedmäed ja t

ema nooremat venda kasvatas isa. Vangistuse kandmise ajal ei ole toimuvad kinnipeetava suhted lähedastega katkenud, telefonivestlused, isa on poega karistuse kandmise ajal ka rahaliselt toetanud ja isa sõnul on suhted pojaga viimasel ajal paranenud. Telefonivestlused on toimunud ka õega. Viimase sõnul olid venna käitumisprobleemid tingitud alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetava bioloogiline ema elab ja töötab Soomes, kontaktid pojaga on harvad, emal on uus perekond. Janos Aedmäe hälbiv käitumine algas puberteedieas, põhikooli lõpetas kinnipeetav vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal ja jätkas

õpinguid 10.klassis. Janos Aedmäe suhtlusringkonda kuulusid isikud kellega koos tarvitati

alkoholi, mitmed neist olid ka kriminaalkorras karistatud. Janos Aedmäe töötas Saaremaa

Lihatööstuses, kus töösuhe lõppes karistuse täitmise pööramisel. Isik on töötanud lühiajaliselt le

3(6)

karjakuna ja teinud Soomes lammutuse astega probleeme ei ole ja koristustöid. Suh tes töökaasl esinenud Vabanemisel on

, Janos Aedmäe oli motiveeritud töötama. süüdimõistetul võimalik asuda

elama aadressile xxx. Tegemist on 2-korruselise eramuga, kus elavad kinnipeetava isa, tema elukaaslane ja kinnipeetava vend. Eramu on heas korras, Janos Aedmäel on kasutada tuba, mida

jagab noorema vennaga. Pere on majanduslikult toimetulev ja valmis tagama Janos Aedmäe

esmavajaduste rahuldamise. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik registreeruda Eesti

Töötukassas töötuna, esitada taotlus töötu abiraha saamiseks ja kasutada töötukassa poolt

võimaldatavaid teenuseid. Võib oletada, et Janos Aedmäe käitumismustreid mõjutasid tema

suhtlusringkond ja alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitanult ei kontrollinud ta oma käitumist, isik

on korduvalt karistatud AS

§ 71 rikkumise eest. Kuriteo toimepanemise ajal oli Janos Aedmäe

samuti

alkoholijoobes. Kriminaalhooldusele määratuna täitis süüdimõistetu käitumiskontrolli nõudeid rikkus neljal korral talle määratud kohustusi. , kuid

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et Viru Vangla poolt 02.11.2017 koostatud nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuröril d ennetähtaegsele vabastamisele vastuväiteid ei esine. nimetatu

Kinnipeetav J. Aedmäe vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste

puudumine, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele,

AN nõustamisel, kunstiteraapias ning toiduvalmistuse kursusel osalemine, majandustöödel koristajana töötamine,

Eluviisitreeningu järeltegevuse läbimine, põhikooli lõpetamine jm - viitavad sellele, et ta on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabanedes on J. Aedmäel kindel elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur,

et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada

seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg krimina

alhooldusametniku järelevalve all.

J. Aedmäe viibib vangistuses esimest korda. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata laitmatuks. Süüdlase iseloomustamiseks esitatud materjale kogumis

hinnates võib väita, et seni kantud karistusajaga on karistus J. Aedmäe suhtes oma eesmärgi

täitnud. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Katseajal saaks J. Aedmäe kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 23.08.2018.

Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju

odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada

süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti.

Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks

kohustuste valiku kohta. Ühtlasi teeb prokurör kohtule ettepaneku määrata käitumiskontrolli

pikkuseks äkandmata karistuse osa – kuni 23.08.2018. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Janos Aedmäe vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Süüdimõistetu

Janos Aedmäe selgitas, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Ta soovib loobuda akoholi tarvitamisest. Tema pere toetab teda.

Kaitsja selgitas kohtuistungil, et kõik alused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Isikul on toetav pere. Isik on motiveeritud loobuda alkoholi tarvitamisesrt. Kõik see maandan uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning

arvestad , leiab, et

es prokuröri kirjalikku seisukohta Janos Aedmäe tuleb jätta tingimisi enne

4(6)

tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 761 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast,

kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama sätte lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.

KarS § 761 lg 4 kohaselt, kui kohus on käesoleva seadustiku § 76 lõike 7 alusel pööranud süüdlase

kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet.

Kuna käesoleval juhumil on tegemist isikuga, kes on karistatud esimese astme tajhtliku kuriteo

toime panemise eest ( rööbimine kvalifitseeritavate tunnustega), ei kohaldu isikule automaatse vabastamise reeglistik, vaid kohtul on kaalutlusõigus, lähtudes KarS § 76-1 lg 1 p 2 ja 76 lg 2 sätetesrt nende koostoimes.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise

ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu põhiharidus Enne vangistust töötas l on , mille omandas kinnipidamisasutuses. xxx

töölepingu alusel. Töösuhte lõpetas karistuse täitmisele pööramisel. Isik on veel töötanud

suvevaheajal karjakuna ja teinud Soomes ehitusel lammutus- Vanglas olles on ja koristustöid. osalenud majandustöödel. garanteeritud töökoht puudub. Vabanemise korral

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab esimest korda. , grupis, Käesolevat karistust kannab röövi eest, sissetungimisega

ähvardades relvataolise esemega. Varem on teda karistatud asja omavolilise kasutamise eest vägivalda kasutades.

Kehtivaid väärteokaristusi on 20: KarS § 218 lg 1 alusel 4. korral (vatavastane süütegu

väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu), AS § 71 alusel 11. korral lkohoolse joogi (a

tarbimine alaealise poolt), NPALS § 151

alusel 1. korral (narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses , KarS § 262 alusel 2. ) korral (avaliku korra rikkumine),

ÜTS § 547

lg 1 alusel 1. korral

(piletita sõit ühistranspordis) ja TubS § 47 alusel 1. korral (tubakatoote tarvitamine alaealise poolt).

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta

pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud süüdimõistetut väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et

isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd

kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeeta

v on osalenud vanglas tööhõives ning lõpetanud

põhikooli, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, osalenud joogas ja AN nõustamisel,

läbinud toiduvalmistamise kursused, osalenud kunstiteraapias ja alustanud õpinguid 10. klassis.

5(6) Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju.

Kinnipeetav omab Isikutunnistust, mis kehtib kuni 14.05.2018.

Vabanemise korral on Janos Aedmäel võimalik asuda elama aadressile xxx Tegemist on 2- .

korruselise eramuga, kus elavad kinnipeetava isa, tema elukaaslane ja süüdimõistetu xxx vend.

Eramu on heas korras, Janos Aedmäel on kasutada tuba, mida jagab noorema vennaga. Isa on

v vabanemise korral majanduslikult toetama. Nimetatut tuleb arvestada kui almis süüdimõistetut

asjaolusid, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades

süüdimõistetu Janos Aedmäe poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub

alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks

ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd

kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt kohus on –

veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid

omakasu eesmärgil. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt iseloomustab Janos

Aedmäe kuritegusid vägivalla kasutamine ja materiaalse kasu saamine, soodustegusriks on

alkoholi tarvitamine, mõjutatavus ja tegutsemine grupis. Uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks on seegi, et süüdimõistetul on täitmata nõuded seisuga 02.11.2016 summas 8180,44 eurot.

Ilmekas on asjaolu, et kriminaalhoolduse kestel oli isik rikkunud just alkoholi ja muu keelatud aine tarvitamise keelduneljal korral. Isikut ei aidanud ja alkoholivastave ravi, millele ta andis oma

nõusoleku. Kriminaalhooldus oli lõpetatud ja karistus täitmisele pööratud just selle probleemi tõttu.

Kohus ei leia, et nimetatud risk, uute kuritegude toimepanemine seoses aine ( alkoholi või

narkootikumide) tarvitamisega, oleks praeguseks ajaks oluliselt vähendatud. Kohus jääb seisukohale, et isiku puhul on varavastaste kuritegude vägivalla komponendiga toimepanemise risk on endiselt aktuaalne.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-

1-1-91- l puuduvad 06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (Janos Aedmäe kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Süüdimõistetut ei saa vabastada vaid tema

vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus on seisukohal, et

isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. uda Janos Aedmäe varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei su väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 23 , äraka .08.2018 ndmiseni on veidi rohkem kui 1 aasta ja 8 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et

karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud

vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

6(6)

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine

erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi

(elukoha olemasolu toetus , lähedaste ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta

talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui

vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Janos

Aedmäe Pärnu kohtuotsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu temale Maakohtu 27.01.2014

03.03.2015

määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik