1-09-1538/62 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-1538

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. detsembri 2016 määrus Mart Uuetoa

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise

kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Mart Uuetoa (isikukood 36506210264),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 20. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 11.05.2009 otsusega tunnistati M. Uuetoa süüdi KarS § 113 järgi, mille eest

mõisteti talle karistuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses

viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 16.08.2008. Kohtuotsus jõustus

Riigikohtu 13.01.2010 määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.08.2008 ja lõpeb 16.02.2019.

2. Tartu Vangla esitas 16. novembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid M. Uuetoa vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Tartu Maakohus jättis oma 20. detsembri 2016 määrusega M. Uuetoa vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

4. M. Uuetoad on kriminaalkorras karistatud viiel korral (4 karistust kustunud). Varasemalt on

M. Uuetoa süüdi mõistetud tervisevastaste süütegude eest, s.o kehaline väärkohtlemine ja

ähvardamine. Neljal korral on M. Uuetoale kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks

reaalne vangistus. Käesoleva kuriteo – tapmise - pani toime paar päeva pärast viimase karistuse

kandmiselt vabanemist.

5. Kohtu hinnangul on M. Uuetoa poolt toimepandud kuriteo asjaolud äärmiselt rasked.

Isikuvastane kuritegu on toime pandud M. Uuetoa ema suhtes. M. Uuetoa on kannatanu suhtes

kasutanud äärmist jõhkrust ja kuriteo toimepanemise ajal oli M. Uuetoa alkoholijoobes. Lisaks tuleb

kohtu hinnangul arvestada, et enne eluvastase kuriteo toimepanemist on M. Uuetoad korduvalt

karistatud ema suhtes toimepandud vägivallategude eest. Vägivaldsuse aste on muutunud ajas üha

raskemaks. Karistuseks mõisteti M. Uuetoale 10 aastat 6 kuud vangistust, mille eest on ära kandnud

ligikaudu 8 aastat 4 kuud. Hinnates kuriteo asjaolusid ja M. Uuetoa varasemat elukäiku, ei ole

senini ärakantud karistus proportsionaalne toimepandud kuriteoga.

6. Kohus luges positiivseks sotsiaalprogrammides osalemise, toidukäitleja toiduhügieeni

koolituse ja vabanemiseelset nõustamise ja osalemise tööhõives majandusabitöödel. M. Uuetoal

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, vabanemisel on olemas elukoht – MTÜ Lootuse Külas,

kus tal on võimalik osaleda 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis.

Võttes arvesse, et M. Uuetoa on ka varasemalt üritanud alkoholi tarvitamisest loobuda (on olnud

alkoholiravil Wismari haiglas ja ravi tulemusena oli kaine ligikaudu 5 aastat), kuid alustas uuesti

tarvitamist, leidis kohus, et lõplik harjumusest loobumine saab M. Uuetoa jaoks olema äärmiselt

keeruline. Üksnes õe toetus ei pruugi olla piisav selleks, et M. Uuetoal oleks tagatud moraalne

toetus. Seega ei ole kohtul kujunenud veendumust, et M. Uuetoa puhul oleksid tagasilanguse

võimalused minimaalsed.

7. Kohus on seisukohal, et M. Uuetoa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse

kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et M.

Uuetoa tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo

toimepanemise asjaolud ja tema isik. Kohus, võttes arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja

mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et M. Uuetoa tingimisi ennetähtaegne vabastamine

ligikaudu 2 aastat 2 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Tartu Maakohtu 20. detsembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M.

Uuetoa, kes taotleb enne tähtaega vabastamise otsuse uuesti arutlusele võtmist.

9. Kaebaja väitel ei olnud tegemist tahtliku tapmisega ning puuduvad tunnistajad, kes

kinnitaksid, et M. Uuetoa suhtumine oleks vägivaldne või agressiivne. M. Uuetoa kahetseb oma

ema surma. Samuti ei õigusta M. Uuetoa sõltuvust – alkoholiprobleemid on tulnud kodust. M.

Uuetoa on vangistuses loobunud suitsetamisest.

10.

25.05.2009 ristiti M. Uuetoa Tallinna vanglas kristlikku usku ning ta on huvitatud

teoloogilistest õpingutest. Samas on M. Uuetoa isiklik moraal ja väärtushinnangud jäänud kohtu

tähelepanuta.

11. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel valis M. Uuetoa teadlikult MTÜ Lootuse küla, mille

programm on kristlikel alustel. Varasem elustiil ja keskkond on välistatud, sest kaebaja hinnangul

on ainuõigeks elukeskkonnaks kristlik kogudus. Kaebaja väitel ei ole ta õde ainuke lähivõrgustikus

olev tugi ning M. Uuetoa ei ole ühiskonnale kuidagi ohtlik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu 20.

detsembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Maakohus on määruses

kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, mistõttu märgib ringkonnakohus vastusena

määruskaebusele vaid järgmist.

13. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis

järgides KarS § 76 lg-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus

on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset,

mistõttu ei ole maakohus M. Uuetoa ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. Maakohus on toonud

2

2

õigesti välja, et M. Uuetoa ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige

M. Uuetoa varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Maakohus on

määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on M. Uuetoa puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta

jätta ennetähtaegselt vabastamata.

14. Kaebaja toob välja, et tegemist ei olnud tahtliku tapmisega, M. Uuetoa ei ole agressiivne või

vägivaldne, ta ei ole ohtlik ühiskonnale. Ringkonnakohus selgitab, et tingimisi ennetähtaegsest

vangistusest vabastamise otsustamisel ei hinnata ümber kohtu poolt isikule mõistetud karistust,

samuti isiku süüd. Ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse materiaalseid tegureid tulenevalt KarS

§ 76 lg-st 4. Maakohus on neid hinnanud ning toonud välja positiivsed tegurid

(sotsiaalprogrammides osalemine, toidukäitleja koolitus, vabanemiseelne nõustamine, tööhõives

osalemine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, võimalik elukoht MTÜ Lootuse külas) ning

toonud esile, et M. Uuetoa varasem käitumine on negatiivne (käitumismustrid ei ole ajas muutunud,

on toime pannud kuritegusid korduvalt) ja kuriteo toimepanemise asjaolud rasked (isikuvastane

kuritegu – oma ema tapmine). M. Uuetoad on karistatud korduvalt, vähem oluline ei ole märkida, et

käesoleva kuriteo pani toime vaid paar päeva pärast eelmiselt karistuselt vabanemist, nagu tõi välja

ka maakohus. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Uue kuriteo

toimepanemise riski hindab kohus kõrgelt, 2 aasta jooksul on tõenäosus 34%. Samuti on oluline

välja tuua, et vangla ning prokuratuur ei toeta M. Uuetoa ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

15. Kaebaja hinnangul ei ole kohus ja vangla piisavalt arvesse võtnud, et M. Uuetoa on ristitud

kristlikku usku ning on huvitatud teoloogilistest õpingutest. Minimaalselt tähelepanu on pööratud

M. Uutoa isikliku moraali ja väärtushinnangute muutumisele. Ta soovib ennetähtaegsel vabanemisel

minna MTÜ Lootuse külasse, kuna selle programm on kristlikel alustel ja see välistab varasema

elustiili ja keskkonna.

Nähtuvalt vangla iseloomustavast materjalist on kinnipeetav läbinud leerikooli ja piiblikooli ning

soovib saada diakoniks. Selline suhtumine ja eesmärkide seadmine on küll positiivne, kuid kohtu

hinnangul ei ole raske kuriteo eest karistuse kandmine käesolevaks hetkeks täitnud oma eesmärki,

mistõttu oleks M. Uuetoa vangistusest ennetähtaegne vabastamine ennatlik. MTÜ Lootuse Küla on

küll abiks resotsialiseerumisel, kuid tegemist on vaid ajutise lahendusega, mistõttu ei ole kohus

veendunud, et alkoholisõltuvusega isik, kes on juba Wismari haiglas viibinud, kuid asunud pärast

ravi uuesti alkoholi tarvitama, suudab täita ühiskonnas kehtestatud reegleid ning muuta oma

varasemaid käitumismustreid. Seetõttu tuleb M. Uuetoal jätkata vangistuses oma karistuse

kandmist.

16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

3

3