2-16-119362/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

10. jaanuar 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-16-119362;

OÜ Aktiva Finants versus Arvi Nurmes;

hagi võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 386,27 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress

A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150)

Hageja esindaja

Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo; jurist@julianus.ee)

Kostja

Arvi Nurmes (isikukood xxx; aadress xxx, xxx, xxx)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434 ja 405, tegi kohus otsustused:

Otsustused

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Arvi Nurmeselt Elisa Eesti AS-iga 15.02.2010

sõlmitud liitumislepingu nr 660605, 12.07.2012 liitumislepingu lisa nr 1878495 alusel

põhivõlgnevus 185,68 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 40,17 eurot OÜ Aktiva

Finants kasuks; välja mõista Arvi Nurmeselt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis

põhivõlgnevuselt (185,68 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates

11.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude

ulatuses.

1.1 Jätta Osaühing Aktiva Finants hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes

rahuldamata.

Muud otsustused

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 60% kostja kanda ja 40% hageja kanda;

2.2 välja mõista Arvi Nurmeselt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 120 eurot;

2.3 välja mõista Arvi Nurmeselt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 120

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,

kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt (TsMS § 175 lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud

hagihinnast tulenevat riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 100 eurot

põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud

õiguslike küsimuste keerukust;

3.2 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot;

3.3 hagimaterjalid on kostja lähikondsele kätte toimetatud 20.12.2016. Kohus on kohustanud

kostjat hagile vastama, kostja hagile vastanud ei ole;

3.4 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha;

3.5 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega;

3.6 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses;

3.7 TsMS § 448 lg 41 kohaselt TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata

otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse

kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib

kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse

täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti

kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui

menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud

soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta

on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud;

3.8 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-125-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud;

3.9 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit;

3.10

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

kohtunik