3-16-1147/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1147

Haldusasi

Osaühing KRUNK kaebus Sillamäe Linnavalitsuse

9. augusti 2012. a korralduse nr 545-k tühistamise tõttu

tekkinud kahju hüvitamiseks summas 224 804 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. augusti 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing KRUNK ja Sillamäe linna määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja osaühing KRUNK

Vastustaja Sillamäe linn

Esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 3. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 1 ja

lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt.

2. Rahuldada osaühing KRUNK määruskaebus.

3. Jätta rahuldamata Sillamäe linna määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sillamäe Linnavalitsus andis 9. augusti 2012. a korraldusega nr 545-k osaühingule

KRUNK ehitusloa kaubandushoone ehitamiseks Sillamäel aadressil Viru pst 14. Tartu

Halduskohus tühistas 24. oktoobri 2014. a otsusega asjas nr 3-12-1936 nimetatud korralduse.

Kohtuotsus jõustus 24. novembril 2014 edasi kaebamata. 30. septembril 2015 esitas osaühing

KRUNK taotluse Sillamäe linnalt kahjuhüvitise saamiseks.

2. Osaühing KRUNK esitas 6. juunil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

hüvitada talle Sillamäe linna tekitatud kahju summas 224 804,47 eurot. Kaebuse kohaselt:

2.1. Ehitusloa tühistamine muutis kasutuks ehitusloa saamiseks ning selle realiseerimiseks

tehtud kulutused. Lisaks märkis kaebaja, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kahju realiseerus

ning kaebaja sai sellest teada pärast 24. novembrit 2014, mil jõustus 24. oktoobri 2014. a

kohtuotsus haldusasjas nr 3-12-1936, millega Tartu Halduskohus rahuldas osaühing Vaarao

kaebuse ja tühistas Sillamäe Linnavalitsuse 9. augusti 2012. a korralduse nr 545-k „Ehitusloa

andmine“.

2.2. Kaebaja esitas puudusteta taotluse kahju hüvitamiseks 7. märtsil 2016. Vastustaja oleks

pidanud kaebaja taotluse lahendama hiljemalt 9. maiks 2016, kuid ei teinud seda. Kaebaja

esitas kaebuse 6. juunil 2016, seega tähtaegselt.

2.3. Kui halduskohus peaks leidma, et kaebus ei ole tähtaegne, taotleb kaebaja tähtaja

ennistamist. Kaebetähtaja ennistamise võiks tingida regulatsiooni, mis puudutab

kaebetähtaegu, ebaselgus. Kaebaja ja vastustaja pidasid läbirääkimisi kuni 6. juunini 2016,

mil kaebaja saatis vastustajale teate kompromissläbirääkimiste kohta. Riigikohus on leidnud,

et läbirääkimiste pidamine omab kaalu kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel (Riigikohtu

halduskolleegiumi 19. aprilli 2006. a määrus nr 3-3-1-26-06, p 13). Arvestades faktiliste

asjaolude paljusust, tõendamiseseme kohta kohtueelses menetluses esitatud dokumentaalsete

tõendite hulka ja mahtu, õigusliku olukorra keerukust ning vastustaja mitmekordseid teateid

vastamistähtaegade pikendamisest ning kinnitusi läbirääkimiste oleku ja taotluse kohtuvälise

lahendamise otstarbekuse ja mõistlikkuse kohta, on asjas esinenud olulised ja kestvad

takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul.

3. Tartu Halduskohtu 8. augusti 2016. a määrusega loeti osaühingu KRUNK kaebus esitatuks

seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega, kuid kaebuse esitamise tähtaeg ennistati.

Määruse kohaselt:

3.1. Kaebaja edastas kohtuvälise kahju hüvitamise taotluse vastustajale 30. septembril 2015,

kuid pöördus kohtusse alles 6. juunil 2016. Kaebus on esitatud riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 18 lg 2 rikkumisega.

3.2. Halduskohus leidis, et esineb halduskohtmenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg-s 1

toodud alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Vastustaja leidis 21. oktoobri 2015. a

kirjas

nr 7-6/7008-1, et nõudel on puudused ja määras tähtaja nende kõrvaldamiseks ning pikendas

seejärel selle peale 2. novembril 2015 saadetud kirjale vastamise tähtaega kuni 4. jaanuarini

2016. 5. jaanuari 2016. a kirjas nr 7-6/7095 leidis vastustaja, et osa nõudest ei ole

põhjendatud, kuid luges samas üles veel rea dokumente, mida ta vajab nõude ülejäänud osa

lahendamiseks, paludes need esitada 7. märtsiks 2016. Selle peale saadud kirjale vastamise

tähtaega pikendas ta kuni 9. maini 2016 ning palus nimetatud kuupäeval koostatud kirjaga nr

7-6/654-3 esitada nädala jooksul veel täiendavaid dokumente. Sellest järeldub, et vastustaja ei

pidanud taotlust täiendavate dokumentideta nõuetekohaseks ega selle lõplikule lahendamisele

asumist võimalikuks. Kaebaja ja vastustaja pidasid alates 13. novembrist 2015, mil kaebaja

vastavasisulise ettepaneku esitas, kompromissläbirääkimisi. Need lõppesid 6. juunil 2016, mil

kaebaja teatas, et need on lõppenud tulemuste puudumise tõttu. Kõik eelnevalt kirjeldatu

andis alust arvata, et saavutatakse kohtuväline lahendus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Sillamäe linn esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 3. augusti 2016. a

määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt:

4.1. Kaebaja pidi teadma või teada saama väidetavast kahjust ja selle põhjustajast 1. oktoobril

2012. Kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja vastustajale 30. septembril 2015. Kuivõrd

Sillamäe Linnavalitsus töötab kuni kella 17.00-ni, jõudis kahju hüvitamise taotlus vastustajani

1. oktoobril 2015, mil oli möödunud kolm aastat hetkest, mil vastustaja oli teada saanud või

pidi olema teada saanud väidetavast kahjust ja selle väidetavast põhjustajast.

4.2. Osaühing KRUNK oli Sillamäe linnale esitanud kahju hüvitamise taotluse summas

881 629,34 eurot. Summa suurusest tulenevalt tahtis vastustaja asja korralikult menetleda

ning küsis korduvalt nimetatud osaühingult täiendavaid dokumente ja teavet. Viimast korda

palus vastustaja kaebajalt täiendavaid dokumente 31. mail 2016 saadetud kirjas nr 7-6/1323-3.

See näitab, et kahju hüvitamise taotlus ei olnud jätkuvalt nõuetekohane.

4.3. 6. juunil 2016 edastatud kirja tuleb käsitleda loobumisena kohtuvälisest kahju hüvitamise

nõudest. Seega ei saa kuuluda kohaldamisele RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4.

Vastupidine tõlgendus tähendaks seda, et isik saab kahju hüvitamisega kohtusse pöörduda ka

siis, kui on möödas kolmeaastane tähtaeg.

5. Osaühing KRUNK esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

3. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus luges osaühingu

KRUNK 6. juuni 2016. a hüvitamiskaebuse esitatuks seaduses ette nähtud kaebetähtaja

rikkumisega. Määruskaebuse kohaselt:

5.1. Kaebaja huvid võivad saada kahjustatud seeläbi, et hüvitamiskaebuse mittetähtaegseks

lugemise osas määruse vaidlustamata jätmisel ei pruugi ringkonnakohtul olla menetluslikult

võimalik tuvastada kaebuse tähtaegsust. Seda isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma,

et halduskohus eksis. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kui

aga ringkonnakohus leiab, et kaebus on mittetähtaegne, tuleb halduskohtu määrus jätta

muutmata.

5.2. Oluline on asjas tuvastada, millal kaebaja esitas haldusorganile nõuetekohase taotluse

kahju hüvitamiseks. Halduskohus jättis selle tuvastamata, mistõttu jõudis ta määruses valele

järeldusele, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja leiab, et 30. septembri 2015. a

taotlus muutus nõuetekohaseks 7. märtsil 2016. Ka vastustaja ise ei pidanud taotlust

nõuetekohaseks ning küsis korduvalt täiendavaid dokumente, viimati 9. mail 2016. Kui

taotluses on puudusi, hakkab RVastS § 18 lg-s 1 nimetatud kahekuuline tähtaeg kulgema

alates puuduste kõrvaldamisest.

5.3. Nii kaebuse tähtaegseks lugemise kui kaebetähtaja ennistamise puhul on oluline ka see

asjaolu, et vastustaja ja kaebaja leppisid 13. novembril 2015 läbirääkimiste ajaks kokku, et

taotluse lahendamise menetlus peatatakse.

6. Sillamäe linna vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt:

6.1. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles

leiti, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja pidi väidetavast kahjust ja selle

põhjustajast teada saama 1. oktoobril 2012, mil tal ei olnud võimalik enam ehitustöid teostada

ning ehitamine seiskus. HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud kolmeaastane kaebetähtaeg lõppes

1. oktoobril 2015, kuid kaebus halduskohtule esitati alles 6. juunil 2016.

6.2. Vastustaja küsis kaebajalt korduvalt täiendavaid dokumente, kuna tal oli vaja täiendavat

informatsiooni kahju hüvitamise taotluse osas seisukoha võtmiseks. Vastustaja ei nõustu

kaebaja väitega, et viimane kõrvaldas kahju hüvitamise nõudes esinenud puudused 7. märtsiks

2016. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja esitas vastuseks vastustaja 16. mai 2016. a kirjale

palutud dokumentide asemel fotod kiirköitjatest. Teisalt on vastustaja ka pärast 7. märtsi 2016

küsinud kaebajalt täiendavaid dokumente.

6.3. Vastustaja leiab, et kaebaja 6. juuni 2016. a kiri, milles teatati, et loobutakse vastustajaga

kompromissläbirääkimiste pidamisest, on käsitatav loobumisena kohtuvälisest kahju

hüvitamise nõudest.

6.4. Kui ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et nõuetekohane kahju hüvitamise taotlus

vastustajale esitati 7. märtsil 2016, omab tähtsust Riigikohtu halduskolleegiumi 11. mai

2016. a määruses nr 3-3-1-18-16 esitatu.

6.5. Kui kaebaja soovib, et kohtumäärus jääks muutmata, ei ole selle tarbeks vaja

määruskaebust esitada.

7. Osaühingu KRUNK vastuses Sillamäe linna määruskaebusele leitakse järgnevat:

7.1. Kaebaja on seisukohal, et taotlus ei saanud muutuda nõuetekohaseks enne 7. märtsi 2016.

Vastustaja on mitmel korral põhjendamatult pikendanud vastamise tähtaegu ja menetlusega

viivitanud. Vastustaja pahatahtlikust käitumisest annab märku seegi, et juba enne kahju

hüvitamise taotluse esitamist vastustajale oli viimasel 18. veebruaril 2015 sõlmitud

Advokaadibüroo VARUL AS-ga kliendileping vastustaja esindamiseks kohtueelses ja

kohtumenetluses seoses kahju hüvitamise nõudega, mis tuleneb tühistatud ehitusloast.

Kaebaja uuris vastustajalt korduvalt, millal taotlus lahendatakse. Kohtueelne menetlus ei tohi

kesta ülemäära kaua ning kohtusse pöördumise õigus peab olema igal juhul tagatud. Kuna

kohtueelses menetluses lahendini ei jõutud, siis võiks mutatis mutandis kohaldada HKMS §

47 lg 3 ls 2, st kaebuse võib esitada kahe aasta jooksul kohtueelses menetluses nõude

esitamisest arvates.

7.2. Kaebaja ei loobunud 6. juuni 2016. a kirjaga kahju hüvitamise taotlusest. Kaebaja tahe ei

ole suunatud 30. septembril 2015 esitatud taotluse tagasivõtmisele. Vastustaja ei ole ka

menetluse lõppemist kirjalikult fikseerinud.

7.3. Kaebaja on seisukohal, et kahju tekkis talle siis, kui jõustus kohtuotsus, millega

ehitusluba tühistati, st 24. novembril 2014, mitte siis, kui halduskohus kohaldas 1. oktoobril

2012 esialgset õiguskaitset. Ka HKMS § 254 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise nõudeid

esialgse õiguskaitse määruse täitmisest ei tulene, kui täitmine oli õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Sillamäe linna määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Ringkonnakohus on seisukohal, et osaühing KRUNK esitatud kahju hüvitamise kaebus on

tähtaegne, mistõttu tuleb Tartu Halduskohtu 3. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 1

tühistada.

9. Osaühing KRUNK on maininud, et talle tekitatud kahju seisneb selles, et Viru pst 14

kinnistule uue turuhoone rajamiseks, sh ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa saamiseks,

tehtud kulutused on talle väljastatud ehitusloa tühistamise tõttu osutunud tarbetuteks. Kahju

tekkimise põhjustas vastustaja käitumine ehitusloa menetluse läbiviimisel. Vastustaja väljastas

kaebajale ehitusloa, mis andis õiguse hoone, mis oli detailplaneeringus sätestatust suurem,

ehitamiseks. Menetluse käigus rikuti mitmeid olulisi haldusmenetluse põhimõtteid.

10. 9. augusti 2012. a korralduse nr 545-k, millega väljastati kaebajale ehitusluba,

vaidlustamiseks pöördus halduskohtusse osaühing Vaarao, kes esitas halduskohtule ka

esialgse õiguskaitse taotluse, mis rahuldati 1. oktoobril 2012. Nimetatud korraldus tühistati

aga Tartu Halduskohtu 24. oktoobri 2014. a otsusega, mis jõustus 24. novembril 2014.

11. Kahjuna RVastS § 7 lg 1 mõttes tuleb mõista kulutusi, mida isik tegi, usaldades talle

väljastatud soodustavat haldusakti ehk ehitusluba. Kuna ehitusluba tühistati kohtumenetluses,

ei saanud isik lõpuni realiseerida talle ehitusloast tulenevat õigust, mistõttu pöördus isik talle

tekitatud kahju hüvitamiseks esmalt haldusorgani enda poole, kes oli õigusvastase ja hiljem

tühistatud haldusakti väljastanud ning edutu kohtueelse menetluse järgselt halduskohtusse.

12. RVastS § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates

päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.

13. Halduskohtule esitatud kaebuses leidis kaebaja, et kaebus on tähtaegne, kuna kahjust

teadasaamiseks tuleb lugeda halduskohtu otsust, millega ehitusluba tühistati, jõustumist.

Vastustaja leidis seevastu, et kaebaja pidi kahjust ja selle põhjustanud isikust hiljemalt siis

teada saama, kui asjas kohaldati esialgset õiguskaitset. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus

selle seisukohaga.

14. Esialgset õiguskaitset rakendatakse kaebaja õiguste kaitseks, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS §

249 lg 1). Tegemist ei ole pöördumatu meetmega, st selle kohaldamine ei tähenda, et kaebuse

lahendus oleks juba ette teada. Kaebuse sisulisel lahendamisel võidakse jõuda ka tulemuseni,

mis ei lange kokku esialgse õiguskaitse määruses kajastatuga. Seega ei saa kaebetähtaja

kulgemist hakata lugema esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Siinkohal mainib

ringkonnakohus, et sellest tulenevalt ei oma tähtsust ka vastustaja määruskaebuses esitatud

väide kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaegsuse kohta haldusorganile. Nimelt märkis

vastustaja, et kahju hüvitamise taotlus jõudis vastustajani 30. septembril 2015 kell 23.56.

Kuivõrd Sillamäe Linnavalitsus töötab kella 17.00-ni, jõudis see vastustajani alles 1. oktoobril

2015, mil vastustaja hinnangul möödus kolm aastat kahju hüvitamise taotluse esitamiseks.

Seda tähtaega hakkas vastustaja lugema aga esialgse õiguskaitse kohaldamisest.

15. Tulenevalt eelnevast tuleb kaebus lugeda tähtaegselt esitatuks, kuna üleval viidatud

halduskohtu otsus jõustus 24. novembril 2014. Kaebus halduskohtule käesolevas asjas esitati

6. juunil 2016. Kuna vastustaja ei lahendanud talle esitatud kahju hüvitamise taotlust

sisuliselt, ilmselt seetõttu, et vastustaja hinnangul ei olnud esitatud taotlus veel nõuetekohane,

mistõttu küsiti täiendavaid dokumente näiteks nii 5. jaanuaril 2016 (I kd, tl 200p ja 201) kui

ka 9. mail 2016 (I kd, tl 214 ja 214p), pöördus kaebaja halduskohtusse, et mitte mööda lasta

kaebuse esitamise tähtaega. Sedagi tegi kaebaja enne RVastS § 18 lg-s 2 nimetatud tähtaja

saabumist, mistõttu on kaebus ka sel alusel tähtaegne.

16. Kaebuse tähtaegseks lugemine toob ühtlasi kaasa Tartu Halduskohtu 3. augusti 2016. a

määruse resolutsiooni p 1 tühistamise ning osaühing KRUNK määruskaebuse rahuldamise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene