1-16-9232/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated1-16-9232/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-9232 Kohtukoosseis Andres Parmas, Urmas Reinola ja Orvi Tali Kriminaalasi K.E 424
süüdistus KarS § 199 lg 1 ja § järgi Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30 novembri 2016. a otsus, . lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav
K.E (ik: XXX elukoht X , viibib ); XX
vahi all Tallinna Vanglas; varem kriminaalkorras
karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 31. detsembril 2015 ja 11. juulil 2016; vahistatud alates 21. oktoobrist 2016 Prokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis
RESOLUTSIOON
Jätta K.E kaitsja vandeadvokaa vanemabi Marina Leisi apellatsioon kui di ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest
teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2
1. K.E-le esitati -27. süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi selles, et ajavahemikus 26.
detsembrini 2015 võttis ta Tallinnas X asuvast korterist ebaseadusliku omastamise XX eesmärgil ära kokku 887,99 euro väärtuse süüdistus RS-le kuuluvaid asju s. Veel esitati talle KarS § järgi 424 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et 11. juulil 2016 juhtis ta Saku- . Tõdva tee 1. kilomeetril tahtlikult mootorsõidukit, olles joobeseisundis
2. Harju Maakohtu 30. novembri 2016. a otsusega tunnistati K.E talle ette heidetavate kuritegude toimepanemises süüdi. Teda karistati KarS § 199 lg 1 järgi kuue kuu vangistusega. KarS § 424 järgi karistati teda samuti kuue kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K.E-le liitkaristuseks üheksa kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes K.E-le lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele varasema karistuse ärakandmata osa, s.o üksteist kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust, mõistes K.E-le liitkaristuseks ühe aasta viis kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamise
jättis maakohus muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ära kandmiseni.
Karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg (sh K.E kinnipidamise aeg 31.
detsember 2015 ja 11. juuli 2015, s.o 2 päeva ja karistuse kandmise algusajaks loeti 21. oktoober 2016. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ja m RS õistis K.E-lt kannatanu
kasuks välja 174,99 eurot. Samuti mõistis maakohus süüdistatavalt menetluskuluna ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 264 eurot.
3.1. Maakohus leidis, et K.E süü talle inkrimineeritud kuritegudes on täies ulatuses tõendamist leidnud tema süü tunnistamise ning kohtuistungil uuritud kriminaalasja materjalide põhjal. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. Toime pandud teod vastavad süüdistuses märgitud õiguslikule kvalifikatsioonile. K.E on kohtuistungil nõustunud tema vastu esitatud tsiviilhagiga. Kuna süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab
kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu
kasuks välja mõistmisele.
3.2. esmalt, et tema karistamine kergema K.E-le karistust mõistes märkis maakohus sanktsiooni alternatiiviga, s.o rahalise karistusega on kummagi kuriteo puhul välistatud, seda
põhjusel, et ta ei õpi ega tööta. Varasematest rahatrahvidest on ta tasunud vaid ühe väikse rahatrahvi. Toimepandud vargus ise viitab süüdistatava legaalsete sissetulekute ebapiisavusele. Süüdimõistmisega seonduvad K.E-le veel täiendavad kulud menetluskulude ja tsiviilhagi näol. K.E on kalduvus tarvitada alkohoolseid jooke. Seega ei oleks tema karistamine
rahalise karistusega võimalik, sest K.E ei ole maksevõimeline. Samuti on K.E vaatamata varasematele karistustele jätkanud õigusvastaste tegude toimepanemist, mis näitab,
et ta kergemaliigilistest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Maakohtu hinnangul on K.E
süü toimepandud varguses sedavõrd väike, et see ei õigusta karistuseks pikaajalise vangistuse mõistmist. Arvestades ka kergendava asjaoluna esinevat puhtsüdamlikku kahetsust jääb mõistetav vangistus sanktsiooni alammäära lähedale. Mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et K.E on selle teo eest kohtu all juba teist korda, mistõttu tuleb ka selle kuriteo puhul karistada teda vangistusega, arvestades süü suurust, teo asjaolusid ning üldja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtu seisukohal tuleb kuritegude kogumi
eest K.E-le 9 kuud mõista KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks vangistust. Kuivõrd asi
lahendati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe
3
kolmandiku võrra, mõistes karistuseks vangistuse Kuna K.E on ära kandmata ka 6 kuud. varem mõistetud kriminaalkaristus ning arutataval juhul on ta kuriteod toime pannud katseajal,
siis tuleb see KarS § 65 lg 2 sätete kohaselt liita varasem ära kandmata karistus praeguse otsusega mõistetud karistusele.
3.3. Maakohtu
hinnangul ei ole võimalik asendada K.E-le mõistetavat karistust üldkasuliku tööga, sest eelmise karistusega andis kohus talle võimaluse näidata, et ta on teinud vajalikud järeldused, kuid selle asemel pani K.E katseajal toime mitmed uued kuriteod.
Puudub ka süüdimõistetu nõusolek üldkasuliku töö täitmiseks, mille tõttu ei saa vangistust
asendada Lisaks osutas maakohus asjaolule, et 17. juunil 2016 üldkasuliku tööga. sõlmis prokuratuur kokkuleppe, mille kohaselt taotles tema karistamist K.E-ga prokurör KarS §
199 lg 1 järgi vangistusega, mida suurendatakse eelmise kandmata karistuse võrra ning asendatakse üldkasuliku tööga. 12. 2016 määratud kohtuistungile K.E juulil ei ilmunud, kriminaalasi tagastati prokuratuurile, sest p peeti rokurör loobus kokkuleppest, kuna K.E 11. juulil 2016 kinni seoses uue kuriteo toimepanemisega. Seega, olles sõlminud prokuröriga
kokkuleppe ühes kriminaalasjas, kui kuritegu oli katseajal toimepandud ja saanud leebema karistuse vangistus asen endiselt teha vastavaid – dati üldklasuliku tööga, ei suutnud K.E järeldusi ja selle asemel, et seaduskuulekalt käituda, pani ta vahetult enne kohtuistungi päeva uue kuriteo. Olles kahtlustatavana kinnipidamiselt vabastatud 11. juulil 2016 kell 16.25 (tal oli
veel võimalus ilmuda kohtuistungile 12. enam prokuröri juulil 2016), ei ilmunud K.E juurde, tulemust ei andnud ka sundtoomine, mistõttu prokuröri taotluse alusel Harju Maakohtu 8. septembri 2016. a määrusega anti luba K.E vahistamiseks ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Seega omalt poolt tegi ei K.E kõik selleks, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga oleks võimalik.
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K.E kaitsja vandeadvokaadi vanemabi
Marina Leis, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas. Ta taotleb mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja märgib, et K.E on avaldanud nõusolekut teha üldkasulikku tööd ja andnud selleks ka oma nõusoleku. K.E on kaitsja hinnangul mõistnud oma käitumist, teinud õiged järeldused ja asunud paranemise teele.
RINGKONNAKOHTU
PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga ga,
leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks s Riigikohus on aab lugeda
apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole
õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja
üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat
muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71
4
7. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda
alljärgnevatel põhjustel. asendamiseks üldkasuliku Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse
tööga on perspektiivitu. Kaitsja ei vaidlusta K.E-le arutatavas asjas kuritegude eest
mõistetud üksikkaristusi ega liitkaristust, vaid soovib üksnes mõistetud lõpliku karistuse asendamist üldkasuliku tööga. M on üksikasjalikult selgitanud, miks ei ole karistuse aakohus
üldkasuliku tööga asendamine arutataval juhul võimalik. Neile asjaoludele ei ole ringkonnakohtul midagi lisada. Samuti ei ole apellatsioonis ühtki maakohtu seisukohta kahtluse
alla seatud, saati veel kummutatud. Asjaolul, et süüdistatav on arutatava kriminaalasja
varasemas staadiumis, varguse osas sõlmitud kokkuleppes, väljendanud nõusolekut üldkasulikku tööd teha, ei tähenda, nagu oleks maakohus olnud kohustatud asja lühimenetluses
arutamisel, kus lisaks algsele varguse süüdistusele kuulus menetlusesemesse veel ka mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, sellest nõusolekust juhinduma ja mõistetud karistuse
obligatoorselt üldkasuliku tööga asendama. Ka süüdistatava nõusoleku olemasolul on maakohtul diskretsiooniõigus, otsustada mõistetud karistuse täitmisega seonduv (s.t karistuse
asendamine, osaline või täielik tingimisi täitmisele pööramata jätmine). Maakohus on
asjakohaselt selgitanud, et võrreldes olukorraga, kus K.E-le mõistetava karistuse
asendamist oleks võinud kaaluda, on asjaolud kardinaalselt muutunud, mistõttu ei ole
vangistuse üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega täielikult.
8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt
põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alus § jätab el ja juhindudes KrMS 326 lg-st 3
kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.