3-15-3015/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-3015

Haldusasi

Terve Pere Apteek OÜ kaebus Ravimiameti

03.11.2015. a ettekirjutuse nr JUR-4.2/15/24 ja

03.12.2015. a ettekirjutuse nr JUR-4.2/15/29

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.06.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Terve Pere Apteek OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Terve Pere Apteek OÜ

Esindajad v.adv. Ants Nõmper, adv. Maret Kruus

Vastustaja Ravimiamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.06.2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 09.02.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ravimiamet kohustas 03.11.2015 ettekirjutusega nr JUR-4.2/15/24 Terve Pere

Apteek OÜd tegutsemiskohas Tallinna Linnaapteek Solarise haruapteek eemaldama

müügist kogu dekoratiivkosmeetika hiljemalt ettekirjutuse kättesaamisele järgneval

päeval. Ettekirjutuse kohaselt tuvastas Ravimiamet 30.10.2015 läbi viidud

inspektsiooni käigus, et apteegis on müügil dekoratiivkosmeetika, nagu puudrid,

põsepunad, huulepulgad ja läiked, lauvärvid ja kosmeetilised pliiatsid

(inspekteerimisakt nr IN-2-12/15/180), millega Terve Pere Apteek OÜ rikkus

ravimiseaduse (RavS) § 31 lg-st 5 tulenevat piirangut.

2. Ravimiamet kohustas 03.12.2015 ettekirjutusega nr JUR-4.2/15/29 Terve Pere

Apteek OÜd tegutsemiskohas Apotheka Viru Keskuse Apteek eemaldama müügist kogu

dekoratiivkosmeetika (s.h juuksevärvid) hiljemalt ettekirjutuse kättesaamisele järgneval

päeval. Ettekirjutuse kohaselt tuvastas Ravimiamet 19.11.2015 läbi viidud inspektsiooni

käigus, et apteegis on müügil dekoratiivkosmeetika, nagu puudrid, põsepunad, huulepulgad ja

läiked, lauvärvid, kosmeetilised pliiatsid ja ka mõned juuksevärvid (inspekteerimisakt

nr IN212/15/196), millega Terve Pere Apteek OÜ rikkus RavS § 31 lg-st 5 tulenevat

piirangut.

3. Terve Pere Apteek OÜ esitas 02.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta

palus tühistada Ravimiameti 03.11.2015. a ettekirjutus nr JUR-4.2/15/24. Kaebuse

põhjendused:

Ettekirjutus ei ole selge ega üheselt mõistetav. Jääb arusaamatuks, mida mõtleb Ravimiamet

dekoratiivkosmeetika all. Mõistet „kosmeetikatoode“ tuleb defineerida Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu 30.11.2009. a määruse nr 1223/2009 art 2 lg 1 p a järgi. Ettekirjutusest ei nähtu,

milles seisneb ravimite müügi või valmistamise takistamine, mis oleks RavS § 31 lg 5

kohaselt piiranguks toodete müümisel. Ettekirjutuses ei ole näidatud seost faktiliste asjaolude

ja RavS § 31 lg 5 vahel. Ravimiamet on rikkunud uurimiskohustust, kuna pole välja

selgitanud vaidlusaluste kosmeetikatoodete omadusi. Rikutud on menetluse avalikkuse

põhimõtet, kuna inspekteerimisakt nr IN-2-12/15/180 on kaebajale edastatud alles pärast

ettekirjutuse tegemist. Kuna ettekirjutuse täitmiseks oli aega 1 ööpäev ja kaebajale saadetud

märgukirjas ei olnud tähtaega antud märgukirjale vastamiseks, siis on rikutud

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-st 1 tulenevalt ärakuulamise põhimõtet ja hea

halduse tava. RavS § 31 lg 5 ega muu õigusakt ei välista kosmeetikatoodete müüki

apteekides. Ravimiameti tõlgendus ei vasta Euroopa riikide tõlgendusele ja praktikale.

Kosmeetikatoodete müük apteegis ei riiva kellegi õigusi.

4. Terve Pere Apteek OÜ esitas 18.12.2015 taotluse kaebuse muutmiseks, milles ta palus

täiendavalt tühistada Ravimiameti 03.12.2015. a ettekirjutus nr JUR-4.2/15/29 ning kohaldada

esialgset õiguskaitset ja peatada Ravimiameti 03.11.2015. a ja 03.12.2015. a ettekirjutuste

kehtivus. Kaebaja põhjendused:

Rikutud on määratletuse põhimõtet ja ettekirjutus on põhjendamata. Ravimiamet on rikkunud

uurimispõhimõtet (HMS § 6), kuna ei ole välja selgitanud vaidlusaluste kosmeetikatoodete

omadusi, vaid on piirdunud nende nimetamisega „dekoratiivkosmeetikaks“. Ravimiamet ei

ole pööranud tähelepanu, kas minimaalse suurusega BioNike toodete stend takistab ravimite

müüki või valmistamist, nagu sätestab piiranguna RavS § 31 lg 5. Ravimiamet on rikkunud ka

HMS § 40 lg-st 1 tulenevalt ärakuulamise põhimõtet ja hea halduse tava, kuna ootamata ära

kaebaja seisukohti tegi talle juba 03.12.2015 ettekirjutuse. Ettekirjutus piirab kaebaja

ettevõtlusvabadust (PS § 31).

5. Terve Pere Apteek OÜ esitas 09.06.2016 täiendava seisukoha, milles ta leidis, et kaebuse

läbivaatamata jätmise aluseid ei esine ning kaebusega on võimalik saavutada selle eesmärk

tühistada ettekirjutused, millega keelatakse kaebajal õigusvastaselt teostada

ettevõtlusvabadust.

6. Tartu Halduskohus jättis 22.12.2015. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus jättis 30.06.2016. a otsusega rahuldamata Ravimiameti taotluse jätta

Terve Pere Apteek OÜ kaebus läbi vaatamata ning jättis Terve Pere Apteek OÜ kaebuse

täielikult rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Dekoratiivkosmeetika müük apteegis ei ole seaduslik ega täida apteegiteenuse osutamise

eesmärki. Apteegi müügisaalis kosmeetikastendil olnud tooted on kosmeetikatooted ning neil

ei ole midagi ühist meditsiini- ja hügieeniotstarbeliste toodetega, samuti ei ole nimetatud

tooted toidulisandid ega loodustooted, mis tähendab, et RavS-i järgi ei ole

dekoratiivkosmeetika müük apteegis lubatud. Sotsiaalministri 23.02.2007. a määruse nr 21

„Nõuded kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele“ lisas 1 on loetletud kosmeetikatoodete

põhirühmad. Kuna dekoratiivkosmeetika tooted ei ole meditsiini- ega hügieeniotstarbega

tooted ja nende müügikoht ei ole apteegis, siis puudus vastustajal vajadus analüüsida, kuidas

need takistavad ravimite müüki või valmistamist apteegis või miks on nende müük apteegis

keelatud. Ettekirjutustes välja toodud kosmeetikavahendid ei ole tooted apteekides

müümiseks. Seega rikkus kaebaja RavS § 31 lg-t 5. Vastustaja 12.10.2015. a märgukirjas nr

IN-2-1/2896 juhiti tähelepanu, et dekoratiivkosmeetika müümine on vastuolus RavS § 31 lg-

ga 5. Seega sai kaebaja teada, et Ravimiamet ei aktsepteeri dekoratiivkosmeetika müüki

apteekides. Käesoleval juhul ei rakendu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 6, kus on sätestatud märgukirjale

vastamise tähtaeg. Samas oleks saanud kaebaja oma arvamuse Ravimiametile esitada, mida ta

aga ei teinud ei enne 03.11.2015. a ettekirjutuse tegemist ega ka pärast. Kaebaja suhtes ei ole

rikutud HMS § 40 lgs 1 sätestatud ärakuulamise põhimõtet.

2) Ettekirjutus tuli täita selle kättesaamisele järgnevast päevast. Ettekirjutuse täitmise aeg võis

olla kohene ja kiire, kuid mitte võimatu. Vastustaja poolt esitatud fotolt nähtuvalt on

kosmeetikavahendid ühel stendil, mille eemaldamine müügisaalist ei saa olla aeganõudev ega

raske. Mõlema ettekirjutuse juurde kuulus inspekteerimisakt, kus on lahti kirjutatud

üksikasjalikult kogu inspekteerimise käik ja tulemus. Kuna ka mõlemas ettekirjutuses on

viidatud inspekteerimisaktile, on see ettekirjutuse lahutamatu osa ning need on omavahel

koostoimes, mistõttu ei pidanud ettekirjutustes inspekteerimisaktis kirjeldatut dubleerima.

Kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud menetluse avalikkuse põhimõtet (HMS § 7), ei ole

põhjendatud. Kuna ettekirjutused on põhjendatud ning isegi kui esineb haldusaktides

mõningate menetlus- või vorminõuete rikkumist, ei ole see saanud viia vastustajat valele

otsustusele. Ettekirjutused koos inspekteerimisaktiga on piisavalt motiveeritud, arusaadavad,

selged ja üheselt mõistetavad, seega vastavad HMS § 55 lg 1, § 56 lg 2 ja § 54 nõuetele.

Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Kaebaja viidatud Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus nr 1223/2009, mis puudutab kosmeetikatoote definitsiooni, ei ole

asjakohane, kuna selles ei ole kirjet apteegis lubatava müüdava kauba kohta.

3) Ravimiamet ei ole rikkunud kaebaja suhtes uurimispõhimõtet ega hea halduse tava

põhimõtet. Juba 12.10.2015. a märgukirjas on vastustaja tähelepanu juhtinud sellele, et

dekoratiivkosmeetika müük apteegis ei ole kooskõlas RavS § 31 lg-ga 5. Vastutaja on piisava

tähelepanuga viinud läbi menetlused, olles välja selgitanud kõik olulised asjaolud. Isegi kui

Ravimiamet on asja menetlemisel rikkunud uurimispõhimõtet, ei saanud see viia valele

otsusele, kuna müügil olevad puudrid, põsepunad, huuleläiked ja -pulgad, lauvärvid,

kosmeetilised pliiatsid ja juuksevärvid ei oma meditsiini- või hügieeniotstarvet. Kaebaja

väide, et vaidlusaluste kosmeetikatoodete müük apteegis ei riiva kellegi õigusi, on iseenesest

õige, kuid Ravimiamet on lähtunud RavS-ist, kuna Ravimiametil on õigus ravimite

käitlemisnõuete rikkumise korral panna ravimite käitlejale ettekirjutusega ravimite

käitlemisnõuete rikkumise kõrvaldamise kohustus. Piiratud ei ole ettevõtlustegevust, vaid on

tehtud kohustuseks eemaldada apteegi müügisaalist dekoratiivkosmeetika. Ettekirjutusega ei

ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna Ravimiamet on tuvastanud ravimite

käitlemisnõuete rikkumise ja pannud ravimite käitlejale käitlemisnõuete rikkumise

kõrvaldamise kohustuse, mitte ei ole piiranud ettevõtlust. Menetlusnormide eiramist kaebaja

suhtes ei ole täheldatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. Terve Pere Apteek OÜ esitas 27.07.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada

Tartu Halduskohtu 30.06.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohus ei ole selgitanud, mida ta peab RavS § 31 lg-s 5 nimetatud meditsiini- ja

hügieeniotstarbelisteks toodeteks. Kohus on jätnud analüüsimata ettekirjutusega keelatud

toodete olemuse ja seosed RavS § 31 lg-ga 5. Ettekirjutustes keelatud BioNike tooted on

kosmeetikatoodeteks, mis on samaaegselt ka meditsiini- ja hügieeniotstarbelised tooted RavS

§ 31 lg 5 mõttes, kuid kohus ei ole seda kaebaja põhiväidet analüüsinud. Seetõttu on kohus

jõudnud valele järeldusele, et ettekirjutustes etteheidetavate BioNike toodete müük peaks

olema apteekides keelatud. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või

kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKPJKo 28.04.2000, nr 3-4-1-6-00). Seega

riivavad ettekirjutused kaebaja ettevõtlusvabadust.

2) Arusaamatuks jääb kohtu viide sotsiaalministri 23.02.2007. a määrusele nr 21, kuna see on

kehtetu alates 2012. a lõpust ja kohus ei ole seostanud määrust oma põhjendustega. Küll

kinnitab viidatud määrus, et osad kosmeetikatooted saavad olla samaaegselt ka meditsiini- ja

hügieeniotstarbelisteks toodeteks, mille müük apteekides on RavS § 31 lg 5 kohaselt lubatud.

RavS § 31 lg 5 eesmärk on tagada apteekide töö nii, et apteegikülastajatele oleks hõlpsalt

kättesaadavad apteegis müüdavad ravimid ja muud tooted, ilma et apteegi olemusega

mitteseotud kaubad takistaksid apteegikülastajate mugavat võimalust jõuda enda jaoks

vajalike ravimite ja apteegikaupadeni. BioNike apteegikosmeetikastend sellist takistust

apteegikülastajatele ei loo ning sellega on nõustunud ka kohus.

3) Kohus on ebaõigesti leidnud, et ettekirjutuste formaalne õigusvastasus ei saanud mõjutada

asja otsustamist. Ettekirjutustes ega inspekteerimisaktides ei ole välja toodud keelatud

BioNike toodete olemust ega nende seoseid RavS § 31 lg-ga 5, mis on põhjendamiskohustuse

rikkumine. Riigikohtu praktikale tuginedes tuleks ettekirjutused põhjenduste puudumise tõttu

tühistada, arvestades, et kohtumenetluse käigus põhjenduste puudumist asendada ei saa

(Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-57-0, p 18). Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid,

arvestades, et ei ole välja selgitanud Ravimiameti inspekteerimisaktide sisu.

4) Ravimiamet pidanuks andma kaebajale 30 päeva märgukirjale vastamiseks. Ei nõustu

kohtu väitega, et kaebajale pidanuks piisama ühest päevast, et vastata Ravimiameti

inspekteerimisaktile nr IN-2-12/15/196. Kaebaja ei saanud ette näha, et tema vastust ära ei

oodata ning kaks päeva pärast inspekteerimisakti esitamist tehakse talle ettekirjutus. Ei nõustu

kohtu seisukohaga, et 03.12.2015. a ettekirjutus oleks olnud sama, olenemata sellest, kas

kaebaja sai seisukohad esitada või mitte. Kohtul ei ole võimalik tagantjärele seda tõsikindlalt

väita.

5) Ettekirjutustes on rikutud ka määratletuse põhimõtet, kuna ei selgu, mida on silmas peetud

„kogu dekoratiivkosmeetika“ all, mis tuleks müügist eemaldada. Riigikohtu praktikast

tulenevalt on haldusorganil kohustus määratleda täpselt, mida ja mille alusel ta keelab ning

motiveerida seda haldusaktis (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-54-02, p 14).

9. Ravimiamet esitas 30.08.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse põhjendused:

1) Kohus on otsuses selgitanud, et tegemist on dekoratiivkosmeetika toodetega, millel ei ole

midagi ühist meditsiini- ja hügieeniotstarbeliste toodetega, samuti ei ole nimetatud tooted

toidulisandid ega loodustooted RavS § 31 lg 5 mõistes. Üksnes asjaolu, et mõni toode on

loodud erivajadustega tarbijatele, ei muuda toodet meditsiini- ega hügieeniotstarbeliseks.

BioNike dekoratiivkosmeetika kasutamise põhieesmärgiks on enesekaunistamine, seega ei

oma asjas tähtsust, kas BioNike dekoratiivkosmeetika müük apteegis takistab ravimite müüki

ja valmistamist või mitte. Ei rikuta kaebaja ettevõtlusvabadust, kuna rahva tervise kaitse

tagamiseks sätestatud nõuded on kehtestatud seadusega, mille täitmist ettekirjutusega

nõutakse.

2) Isegi kui vaidluse all olevad ettekirjutused oleksid rohkem motiveeritud, ei muudaks see

fakti, et BioNike toodete puhul on tegemist dekoratiivkosmeetikaga, mitte meditsiini- ega

hügieeniotstarbeliste toodetega ning nende müük apteegis oleks jätkuvalt RavS § 31 lg 5

alusel keelatud. Asjaolu, et puudrid, põsepunad, huulepulgad ja -läiked, lauvärvid,

kosmeetilised pliiatsid, juuksevärvid jms ei teeni kasutamisel meditsiinilist ega

hügieenieesmärki, ei vaja täiendavat selgitamist ega põhjendamist. Kaebaja on talle kuuluvas

internetiapteegis kasutanud nimetust „dekoratiivkosmeetika“, mille alajaotuse alusel

turustatakse peitepulki, jumestuskreeme, puudreid, lauvärve ja palju teisi

dekoratiivkosmeetika tooteid. Eeltoodust nähtub, et kaebajale oli ettekirjutuse saamisel selge,

mida tähendab mõiste „dekoratiivkosmeetika“, kuivõrd kaebaja kasutab vastavat mõistet oma

majandustegevuses.

3) Kohus ei ole tuginenud sotsiaalministri 23.02.2007. a määrusele nr 21, vaid on

kosmeetikatoote tähenduse selgitamiseks sellele üksnes viidanud. Sisult vastab kehtetu

määruse kosmeetikatoote mõiste kehtivale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr

1223/2009 art 2 lg 1 p-s a esitatud kosmeetikatoote definitsioonile. Seega ei oleks saanud

kohus jõuda teistsugusele järeldusele, kui oleks viidanud tõlgenduse andmisel kehtivale

õigusakti sättele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

11. Käesolevas asjas vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas ravimiseaduse (RavS) § 31 lg 5

(09.06.2014 jõustunud redaktsioonis) lubab üldapteegis vaidlustatud ettekirjutustes keelatud

BioNike kosmeetikatoodete müüki. Ettekirjutustega kohustati kaebajat eemaldama oma

kahest tegutsemiskohast müügist kogu dekoratiivkosmeetika, mida viimane turustas BioNike

kaubamärgi all. Nimelt eksponeeris kaebaja Viimsi vallas Haabneeme alevikus Sõpruse tee 15

asuva haruapteegi müügisaalis BioNike kosmeetikastendi puudrite, põsepunade, huulepulkade

ja läigete, lauvärvide, kosmeetiliste pliiatsite ja muu sarnasega (vt Ravimiameti 30.10.2015. a

inspekteerimisakt, tl 14p). Kaebaja Tallinnas Viru Keskuses asuvas apteegis oli aga BioNike

kosmeetikastend puudrite, põsepunade, huulepulkade ja –läigete, lauvärvide, kosmeetiliste

pliiatsite ja juuksevärvidega (vt Ravimiameti 19.11.2015. a inspekteerimisakt, tl 28p).

12. RavS § 31 lg 5 sätestab: „Üldapteegis võib lisaks ravimitele müüa ja valmistada ainult

meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, kaasa arvatud toidulisandeid ja loodustooteid,

tingimusel, et nende müük ja valmistamine ei takista ravimite müüki ega valmistamist.

Üldapteegi tegevusloa omaja peab nimetatud toodete valmistamise alustamisest teavitama

Ravimiametit. Veterinaarapteegis võib müüa ainult veterinaarravimeid ning loomade hooldus-

ja muid loomapidamisel kasutatavaid tooteid“ (RT I, 06.06.2014, 14,

jõust. 09.06.2014).

13. Kehtiva ravimiseaduse eelnõu (360 SE) seletuskirjas selgitati RavS § 31 lg 5 osas, et sätte

eesmärgiks on välistada apteegi muutumist pudupoeks, kus ravimitele jääb muu kauba kõrval üha

vähem ruumi ja tähelepanu ning tõdeti, et varasema seaduse sõnastus tekitas praktikas mitmeid

vaidlusi. Nimelt sätestas varasema ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56) § 9 lg 5 järgmist: „Apteegis

võib müüa lisaks ravimitele teisi meditsiiniotstarbelisi tooteid (hügieeni-, desinfektsiooni-,

haigepõetusvahendeid jmt.) tingimusel, et nende müük ei takista ravimite müüki.“ Tänu

meditsiiniotstarbeliste toodete näitlikustamiseks esitatud avatud loetelule võis varasema

ravimiseaduse kehtivuse ajal seetõttu hea tahtmise korral meditsiiniotstarbeliste toodete alla

paigutada ka mis tahes muid seaduses täpsustamata tooteid. Seadusi omavahel kõrvutades on

ilmne, et seadusandja on kehtivas seaduses soovinud oma varasemat viga vältida, piirdudes

kinnise loeteluga ning lisades selle ette sõna „ainult“.

14. RavS § 31 lõiget 5 koosmõjus seaduseelnõu seletuskirjaga hinnates nõustub

ringkonnakohus seetõttu poolte seisukohaga selles, et sättes sisalduva piirangu eesmärgiks on

tagada apteekide töö selliselt, et apteegikülastajal oleks hõlpsasti kättesaadavad apteegis

müüdavad ravimid ja muud ainult meditsiini- ja hügieeniotstarbelised tooted, ilma, et apteegi

olemusega mitteseotud kaubad takistaksid apteegikülastajate mugavat võimalust jõuda enda

jaoks vajalike ravimite ja apteegikaupadeni. Seega tuleb RavS § 31 lõiget 5 tõlgendada

kitsendavalt ning neid tooteid välistavalt, mille nimetusi või otstarbeid seaduses selgelt kirjas

ei ole. Ringkonnakohus märgib, et RavS § 31 lõike 5 kohaselt võib üldapteegis müüa lisaks

ravimitele, toidulisanditele ja loodustoodetele AINULT meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi

tooteid. Seega on sätte kohaselt müügist välistatud kõik muude otstarvetega tooted, sh tooted,

millel on inimese välimust muutev või dekoreeriv eesmärk. Ringkonnakohus ei välista, et

mõnda meditsiini- või hügieeniotstarbelist toodet võib tarbijal olla võimalik kasutada ka

mõnel muul eesmärgil, mida tootja ei ole ette näinud. Ka sellisel juhul liigitub taoline toode

RavS § 31 lõike 5 mõttes siiski meditsiini- või hügieeniotstarbelise toote alla, kuna kauba

tootjal ega turustajal pole võimalik tagada, et toodet ka ettenähtud eesmärgil kasutatakse.

Teistsugune on olukord siis, kui tootja ise on tootele ette näinud ka mõne muu otstarbe, mis ei

ole meditsiini- või hügieeniotstarve, näiteks enese jumestamise otstarbe. Selliseid tooteid

RavS § 31 lõikes 5 sätestatud piirangu kohaselt üldapteegis müüa ei tohi.

15. Kaebaja on olnud käesolevas haldusasjas läbivalt seisukohal, et BioNike tooted on nii

meditsiini- kui ka hügieeniotstarbelised (09.06.2016. a seisukoha p-d 2.6.5 ja 2.1.2 seisukoha

leheküljel 8) ning pidanud BioNike toodete vastava mõju kindlakstegemist haldusasja

lahendamise seisukohalt oluliseks. Ringkonnakohus märgib esmalt, et oma väidet toodete

hügieeniotstarbelise mõju kohta on kaebaja tõendanud vaid viitega Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse nr 1223/2009 art 2 lg 1 ps a toodud kosmeetikatoote mõistele, millest

lähtudes saab pidada kõiki kosmeetikatooteid hügieeniotstarbelisteks. BioNike

kosmeetikatoodete meditsiiniotstarve ilmneb kaebaja arvates sellest, et need tooted on ette

nähtud allergikutele ja tundliku nahaga inimestele, kuna need ei sisalda tootja kinnituse

kohaselt (tl 12) säilitus- ja lõhnaaineid ega gluteeni ning on nikli suhtes testitud.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kriteeriume aluseks võttes võiksid üldapteegis

turustatavate kaupade alla kuuluda praktiliselt kõik kosmeetikatooted, millisel viisil

üldapteegi sortimendi laiendamine ei saanud kindlasti olla seadusandja eesmärk.

16. Samas ei oma ringkonnakohtu hinnangul kaebaja väide toodete meditsiini- ja

hügieeniotstarbelisuse kohta käesoleva haldusasja raames ka tähtsust, kuna kaebaja ei vaidle

selle üle, et BioNike vaidlusaluste kosmeetikatoodete otstarbeks on välimuse muutmine.

Kaebaja on seda ise korduvalt kinnitanud (vt apellatsioonkaebuse p 2.2.4, p 2.2.5 koos

joonisega, p 2.2.8) ning see ilmneb selgelt ka kaebaja kosmeetikastendi kajastavalt fotolt

(tl 44). Ühtlasi peab ringkonnakohus üldiselt teadaolevaks seda, et jumestuskreemid,

peitepulgad, puudrid, kulmupliiatsid jmt on toodetud esmajoones inimeste ilustamise

eesmärgil. Ostjal puuduks selliste kaupade järgi vajadus, kui ta ei sooviks enda välimust

muuta/ilustada. Asjaolu, et BioNike tooted ei sisalda säilitus- ja lõhnaaineid, gluteeni ega

muid allergeene, lisab neile potentsiaalse jumestaja silmis väärtust, kuid ei muuda fakti, et

allergiku jaoks, kes end jumestada ei soovi, on vastavad tooted kasutud. Nimetatu põhjal

nõustub ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtu seisukohaga selles, et BioNike toodete

näol on tegemist esmajoones enese jumestamiseks ehk ilustamiseks mõeldud

dekoratiivkosmeetikaga1. Seega tunnistab kaebaja ise, et tootja on BioNike toodetele

olenemata nende võimalikust kaasnevast meditsiini- või hügieeniotstarbelisusest ette näinud

ka otstarbe, mida RavS § 31 lõige 5 ei loetle. Kaebaja poolne RavS § 31 lg 5 laiendav

tõlgendus, mille järgi lubab ravimiseadus üldapteegis turustada kõiki kosmeetikatooteid

olenemata nende muudest otstarvetest ka juhul, kui nendega haakub kasvõi mingisugune

meditsiini- või hügieeniotstarve, tooks kaasa olukorra, mida seadusandja soovis kehtiva

ravimiseaduse vastuvõtmisega vältida. Kuna nimetatud tõlgendus on vastuolus

ringkonnakohtu poolt RavS § 31 lõikele 5 eelnevalt (p-s 14) antud tõlgendusega, on õige

vastustaja seisukoht, et BioNike toodete müük üldapteegis on RavS § 31 lõike 5 järgi

keelatud.

17. Eeltoodust lähtudes ei pidanud halduskohus asja lahendamisel eraldi välja selgitama,

millised on meditsiini- ja hügieeniotstarbelised tooted, vaid kontrollima ainult seda, kas

BioNike toodetel võib lisaks väidetavale meditsiini- ja hügieeniotstarbele esineda mõni

täiendav seaduses nimetamata otstarve. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et toodete

domineerivaks otstarbeks oli iluotstarve ehk tooted liigitusid ühegi kahtluseta

dekoratiivkosmeetika alla. Sellest piisas RavS § 31 lg 5 alusel toodete müügi keelamiseks

üldapteegis, mistõttu on Ravimiameti ettekirjutused materiaalselt õiguspärased.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et antud asjaoludel ei pidanud

halduskohus enam täiendavalt kontrollima, kas toodete müük takistab ravimite müüki ja

valmistamist. Selline kontrollikohustus olnuks halduskohtul vaid siis, kui tooted omanuks

ainult meditsiini- ja/ või hügieeniotstarvet. Halduskohtu viide sotsiaalministri kehtetule

määrusele oli küll ebaõige, kuid see ei muuda ringkonnakohtu järeldust RavS § 31 lõikest 5

tuleneva müügikeelu kohaldatavuse osas kaebaja poolt turustatavatele BioNike

kosmeetikatoodetele.

18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et ettekirjutused on motiveerimispuudustega.

Dekoratiivkosmeetika ei ole mõiste, mida Ravimiamet pidanuks ettekirjutustes täpsemalt

avama. Mõlema ettekirjutuse põhjendustest on võimalik aru saada, et rikkumiseks peeti

apteegi müügisaali kosmeetikastendil dekoratiivkosmeetikavahendite nagu puudrite,

põsepunade, huulepulkade ja –läigete, lauvärvide, kosmeetiliste pliiatsite jne müüki (tl 9, 25).

Ettekirjutustes viidatakse ka kaebaja suhtes koostatud inspekteerimisaktidele. Seega oli

kaebajal kahtluse korral ettekirjutuste motiivides võimalik tutvuda ka ettekirjutuste aluseks

olevate inspekteerimisaktide põhjendustega.

19. Kaebaja selgitustest koosmõjus Ravimiameti vaneminspektor M. Dubova 04.11.2015. a

ekirjaga (tl 66) saab järeldada, et kaebajale tehti eelviidatud kuupäeval teatavaks nii

30.10.2015 inspektsiooni alusel koostatud inspekteerimisakt kui ka digiallkirjastatud

03.11.2015. a ettekirjutus. Ka oli kaebaja 03.12.2015. a ettekirjutuse teatavakstegemisel

teadlik 19.11.2015 inspektsiooni alusel koostatud inspekteerimisaktist. Inspekteerimisaktides

on samuti kaebaja rikkumistena märgitud, et apteegi müügisaalis oli üks kosmeetikastend,

millel olid müügil kosmeetikavahendid nagu puudrid, põsepunad, huulepulgad ja –läiked,

lauvärvid, kosmeetilised pliiatsid jne. Inspekteerimisaktide lisadeks on fotod

kosmeetikastendist, millel oleva kauba müüki vastustaja RavS § 31 lõikega 5 vastuolus

olevaks pidas. Seega kinnitavad inspekteerimisaktide põhjendused ettekirjutustes kaebajale

ette heidetud rikkumiste sisu.

20. Vaidlust ei ole selle üle, et enne ettekirjutuste tegemist edastas Ravimiamet kaebajale ka

12.10.2015. a märgukirja (tl 59), milles leidis, et Apotheka apteegikettide 2015. a trükises

1 http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=dekoratiivkosmeetika&F=M

reklaamitud plaan, hakata müüma dekoratiivkosmeetikat, ei ole ravimiseadusega kooskõlas.

Nimelt edastati trükises muu hulgas järgmist teavet: „Kuna ükski ilunurk ei ole täielik ilma

dekoratiivkosmeetikata, pakub Bionike lisaks nahahooldustoodetele ka laia valikut

jumestuskreeme, päikesepuudreid, huuleläikeid ja kõike muud, mida ideaalse meigi

saavutamiseks tarvis“. Eeltoodust nähtuvalt ei ole ringkonnakohtu jaoks usutav, et kaebajal

puudus ettekirjutusi saades teadmine sellest, milles tema rikkumine seisnes ning mida pidada

dekoratiivkosmeetikaks. Kuna dekoratiivkosmeetikaks saabki pidada „kõike seda, mida

ideaalse meigi saavutamiseks tarvis“, ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga

ettekirjutuste määratletuse põhimõtte rikkumise osas. Määratledes keelatuks kogu

dekoratiivkosmeetika, ei pidanud Ravimiamet hakkama ettekirjutuses iga üksikut toodet

nimetama, kuna ettekirjutustest ning seaduse tekstist ei tulene, et kaebajal oli õigus mingeid

dekoratiivkosmeetika tooteid jätkuvalt müüa.

21. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et ettekirjutuse täitmise ühepäevane

tähtaeg on rohkearvulise kaubasortimendi müügist eemaldamiseks reeglina liiga lühike.

Samas kui silmas pidada, et kaebaja pidi ostjatele nähtavast müügist eemaldama vaid

konkreetse stenditäie kosmeetikakaupu (vt foto tl 70), oli ettekirjutuse täitmise tähtaeg

realistlik ja ülemääraste pingutusteta saavutatav. Seega ei saa ettekirjutuste täitmise

ühepäevast tähtaega käesoleva haldusasja asjaolusid arvesse võttes õigusvastaseks pidada.

Ühtlasi ilmneb vastustaja poolt halduskohtule antud seletusest, et kaebaja täitis mõlemad

ettekirjutused tähtaegselt (Ravimiameti 25.01.2016. a seletuse p 19). Kuna sellega

ettekirjutuste õiguslik mõju kaebajale lõppes (vt HMS § 61 lg 2), on kaebaja vastuväited

ettekirjutustele seonduvalt nende täitmise tähtajaga ainetud. Kaebaja ei ole käesolevas

haldusasjas väitnud ka seda, et tal tekkis ettekirjutuste ettenähtud tähtajaks täitmisest

eraldiseisev rahaline kahju ning ettekirjutuste täitmine oli võimalik vaid kaebaja varaliste

õiguste kahjustamise hinnaga, kuna kaebaja pidi ettekirjutuste täitmiseks palkama abitööjõudu

vms.

22. Seonduvalt kaebaja väidetega selle kohta, et vastustaja ei tohtinud 03.11.2015. a

ettekirjutust teha enne 30 päeva möödumist 12.10.2015. a märgukirja teatavakstegemisest,

nõustub ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse p 10 põhjendustega ega

pea vajalikuks neid korrata. Märgukirjast ei nähtu, et see oli mõeldud kaebajale vastamiseks,

vaid kaebaja teavitamiseks võimalikust rikkumisest. Ka ei olnud vastustaja märgukirja

saatmise hetkeks veel kaebajat võimaliku rikkumise osas inspekteerinud. Kui kaebaja soovis

vastustaja märgukirjale sellest hoolimata vastata, oleks ta pidanud vastustajat sellest

viivituseta teavitama. Seega on käesoleva vaidluse kontekstis oluline pigem see, kas kaebajal

oli võimalik Ravimiameti inspekteerimisaktidele, millele tuginesid ka vaidlustatud

ettekirjutused, vastuväiteid esitada. Sellest sõltub, kas kaebaja sai haldusmenetluses

realiseerida oma ärakuulamisõigust või mitte. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 2 järgi

peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib

kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

23. Haldusasja materjalidest nähtub, et 30.10.2015 teostatud inspektsioonist lähtuv

inspekteerimisakt koostati 02.11.2015 ning saadeti kaebajale e-posti teel paranduste

tegemiseks 03.11.2015 kell 1:36 PM palvega, teha parandused hiljemalt samal päeval. Viimsi

Keskuse Apteegi 03.11.2015 kell 5:16 PM saadetud e-kirjas Ravimiametile selgitatakse:

„Bionike dekoratiivkosmeetika kohta annab Teile vastuse meili teel tänase päeva jooksul

Terve Pere Apteek OÜ juhtkond“ (tl 61). Kuigi vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja 03.11.2015

vastustajale inspekteerimisakti kohta parandusi ega märkusi ei esitanud, ei saa kaebajale

vastuväidete ja paranduste esitamiseks võimaldatud paari tundi tööpäeva teises pooles pidada

kaebaja piisavaks ärakuulamiseks enne inspekteerimisakti allkirjastamist ja vaidlustatud

ettekirjutuse tegemist, mis mõlemad toimusid 04.11.2015 ja saadeti kaebajale korraga. Sama

kehtib 19.11.2015 teostatud inspektsioonist lähtuva inspekteerimisakti puhul, mis koostati

20.11.2015, saadeti kaebajale e-postiga tutvumiseks 01.12.2015 ning digiallkirjastati

02.12.2015. Inspekteerimisaktile tuginev ettekirjutus tehti kaebajale teatavaks juba

03.12.2015.

24. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et mõlemad vaidlustatud ettekirjutused on

kaebajale teatavaks tehtud veel enne inspekteerimisaktides Ravimiameti teavitamiseks ette

nähtud tähtaega. Ravimiameti inspekteerimisaktide kohaselt pidi kaebaja teavitama

Ravimiametit aktides nimetatud mittevastavuste kõrvaldamisest ja esitama kirjaliku

tegevuskava, mida on ette võetud/võetakse aktis märgitud mittevastavuste vältimiseks

vastavalt hiljemalt 23.11.2015 ja 15.12.2015 (tl 15p ja 30p). Vaidlust ei ole selle üle, et

ettekirjutused dekoratiivkosmeetika müügilt eemaldamiseks tehti kaebajale teatavaks

04.11.2015 ja 03.12.2015. Nimetatud olukorras puudus kaebajal reaalne võimalus

dekoratiivkosmeetika apteegist müügilt eemaldamise kohta vastuväidete esitamiseks.

Ravimiameti halduskohtumenetluses esitatud väide, mille kohaselt pidas Ravimiamet

inspekteerimisaktides kaebajale vastamistähtaegade andmisel silmas kaebaja teisi rikkumisi,

ei ole veenev, kuna inspekteerimisaktides ei ole selgelt märgitud, et Ravimiamet ootab

kaebajalt vastust vaid teiste rikkumiste kohta, olgugi et aktid kajastasid ka kaebaja

dekoratiivkosmeetika müüki puudutavat ravimiseaduse rikkumist. Seega võis kaebaja

inspekteerimisakte lugedes eeldada, et temalt oodatakse vastust kõikide rikkumiste kohta.

Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et Ravimiamet rikkus haldusmenetlust kiirkorras läbi

viies kaebaja ärakuulamisõigust, kuna ei jätnud viimasele piisavalt aega oma seisukoha ja

vastuväidete esitamiseks.

25. Kaebaja taotleb käesolevas haldusasjas Ravimiameti ettekirjutuste tühistamist.

Ringkonnakohus leiab, et vastavad nõuded on olenemata kaebaja poolt ettekirjutuste

täitmisest kaebaja õiguste kaitseks kohased, kuna ettekirjutuste tühistamine võimaldaks

kaebajal dekoratiivkosmeetika müüki oma kahes tegevuskohas jätkata. HMS § 58 sätestab, et

haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja haldusmenetluses ära

kuulamata jätmine ei mõjutanud lõppkokkuvõttes siiski asja otsustamist, kuna ka

halduskohtumenetluses ei ole kaebaja esile toonud ühtegi mõjuvat argumenti, millest ilmneks,

et Ravimiamet on kaebaja tegutsemiskohtades müüdavate BioNike kosmeetikatoodete

otstarvet valesti määratlenud. Olukorras, kus formaalsete rikkumiste tõttu haldusaktide

tühistamine tooks kaasa samasisuliste haldusaktide teistkordse andmise, kuna ettekirjutused

on materiaalselt õiguspärased, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks ning kaebuse rahuldamiseks.

26. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

30.06.2016. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Ravimiamet ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud,

jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel