2-16-794/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-794

Tsiviilasi

I.I ja G.D hagi W.C vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3 870 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

W.C apellatsioonkaebus

Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): I.I (isikukood

XXX, elukoht XXX)

Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): G.D

(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hagejate seaduslik esindaja U.A (isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post: XXX)

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-794

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): W.C (isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2016 otsus osas, millega W.C-lt mõisteti G.D

kasuks välja elatis perioodi 21.02-12.03.2016 eest ja I.I kasuks välja elatis

perioodi 21.02-12.03.2016 eest. Muus osas jätta Harju Maakohtu 21.06.2016 otsus

muutmata.

2. W.C apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.I.I ja G.D hagi rahuldada osaliselt.

3.2.Välja mõista W.C-lt I.I kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2015-

17.01.2016 eest summas 1 525,40 eurot.

3.3.Välja mõista W.C-lt G.D kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2015-

17.01.2016 eest summas 1 548,40 eurot.

3.4. Välja mõista W.C-lt I.I kasuks alates 18.01.2016 elatis summas 215 eurot

kuus (välja arvatud perioodi 21.02-12.03.2016 eest), kuid mitte vähem kui ½

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni I.I täisealiseks

saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära muutumisega.

3.3 Välja mõista W.C-lt G.D kasuks alates 18.01.2016 elatis summas 215 eurot

kuus (välja arvatud perioodi 21.02-12.03.2016 eest), kuid mitte vähem kui ½

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni G.D täisealiseks

saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära muutumisega.

3.4. Elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu 10.kuupäevaks I.I ja G.D

seadusliku esindaja U. A (U.A) arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

4. Jätta hagejate menetluskulud maakohtus 95 % ulatuses kostja kanda, kostja

menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

poolte endi kanda. Poolte menetluskulusid maakohtus rahaliselt kindaks ei

määrata, sest pooltel menetluskulud puuduvad.

5. Keelduda asja materjalide juurde võtmisest järgmisi apellatsioonkaebuse lisasid:

Tallinna kohtutäitur Kairi Põltsi 18.02.2016 täitmisteated (2 tk), tasu

väljamõistmise otsused (2tk) ja täitekulu väljamõistmise otsus, Harju Maakohtu

08.02.2016 tagaseljaotsus tsiviilasjas 2-16-794, W.C ja G. G.D kontode väljavõte

kokku 1-l lehel, I.I ja G.D kontode väljavõtted kokku 4-l lehel.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-794

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed koos emaga kostjast eraldi. Kostja ei ole alates

veebruarist 2015 maksnud pool laste ülalpidamiskuludest. Kostja on osaliselt tasunud

laste kooli ja huviringidega seotud kulud ning maksnud alla miinimummäära elatist

laste ülalpidamiseks laste ema kontole.

2. Kostja varaline seisund võimaldab tal maksta lastele elatist miinimummääras. Asjaolu,

et kostja on töötu ei vabasta teda laste ülalpidamiskohustusest. Vanemate vahel puudus

kokkulepe, et kostja saab maksta elatist kolmeks osaks jaotatuna, st osa elatisest laste

ema pangakontole ja osa elatisest kummagi lapse pangakontole. Laste ema ei

aktsepteeri kostja poolt laste kogumiskontodele makstud raha laste

ülalpidamiskohustuse täitmisena. Samuti ei aktsepteeri laste ema kostja poolt laste

sünnipäevade pidamise eest makstud summasid laste ülalpidamiskohustusena. Kostja

isa A. G.D poolt laste ema kontole tasutud elatisraha ei saa lugeda kostja poolt lastele

antud ülalpidamiseks.

3. Hagejad paluvad mõista kostjalt kummagi lapse kasuks välja elatis miinimummääras

alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.

4. Hagis palutakse välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.02.2015 – 17.01.2016 eest

I.I ülalpidamiseks summas 1 695,40 eurot ja G.D ülalpidamiseks summas 1 718,40

eurot. Hagejate tagasiulatuva elatise nõudest on arvestatud maha kostja poolt perioodil

01.02.2015 – 17.01.2016 laste huviringide eest tasutud summad ja laste ema

pangakontole tasutud laste elatisraha.

Kostja vastuväited

5. Kostja vastuse kohaselt on ta valmis maksma lastele elatist seaduses sätestatud määras

alates märtsist 2016. Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele vastu. Vanemate

vahel oli kokkulepe, et kostja maksab elatist kolmeks osaks jaotatuna, st osa elatisest

makstakse ema kontole ja osa elatisest kummagi lapse kontole. Kostja kannab laste

kulud ajal, millal lapsed viibivad tema juures. Samuti maksis kostja hagejale elatist

varasemal ajal üle miinimumi.

6. Kostja poolt lastele antud ülalpidamiseks tuleb lugeda kostja poolt laste

kogumiskontodele makstud raha, kostja isa G.D poolt laste ema pangakontole makstud

elatisraha ning kostja kulud seoses laste kooli ja huviringidega, laste sünnipäeva

pidamise kulud, tasud arstivisiitide eest jne.

7. Kostja on töötu alates 31.10.2014 ja temal puudub sissetulek, kuid vaatamata sellele

jätkab kostja elatise maksmist kolmeks osaks jaotatuna, st hagejatele ja laste emale.

Kostja toetab oma ema, kellel on tuvastatud raske puue.

8. Kostja kuulub vähekindlustatud perekondade hulka. Kostja varaline seisund ei

võimalda tal maksta elatise võlgnevust ja ta palub ennast vabastada tagasiulatuva

elatise tasumisest. Elatise võlgnevus on tekkinud kostja töötuks jäämise tõttu.

Esimese astme kohtu otsus

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise

tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2015-17.01.2016 eest summas 1 525,40 eurot ning

alates 18.01.2016 elatise 215 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära, kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus

määras, et elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu 10. kuupäevaks U. A (U.A)

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Hagejate menetluskulud jättis

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-794

maakohus 95% ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.

Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määratud, sest pooltel menetluskulud puudusid.

10. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejad on kostja lapsed ja neil on õigus nõuda

kostjalt ülalpidamist. Kostja on valmis maksma elatist laste ülalpidamiseks seaduses

sätestatud määras alates märtsist 2016 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole

nõus maksma tagasiulatuvat elatist. Pooled vaidlevad, millised kostja poolt makstud

summad saab lugeda kantuks laste ülalpidamise katteks.

11. Hagejate seaduslik esindaja aktsepteerib lastele makstud elatisena kostja poolt laste

ema kontole tasutud laste elatisraha, samuti kostja poolt laste huviringide eest tasutud

summasid. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist 20.04.2016 kohtuistungil.

Kohus selgitas, et kostjal lasub kohustus tõendada, et tema on andnud lastele

ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda

tõendanud.

12. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille alusel

võis kostja maksta lastele elatist kolmeks jaotatuna, st osaliselt laste ema kontole ja

osaliselt kummagi lapse kontole, mistõttu ei saa kostja poolt laste kontodele tasutud

raha arvel lugeda täidetuks kostja kohustust anda lastele ülalpidamist. Samuti ei ole

kostja tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja saab täita laste

ülalpidamise kohustust kandes laste sünnipäeva pidamise kulud jne.

13. Kostja väidab, et lapsed viibivad osa ajast tema juures, millal tema kannab lastega

seotud kulud. Kostja esitas tõendi selle kohta, millal lapsed on temaga koos (lk 156 –

163, lk 166 – 168).

14. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kui suures summas annab ta lastele

ülalpidamist ajal, millal lapsed viibivad tema juures, rääkimata sellest, et ajal, millal

lapsed on koos kostjaga, rahuldab ta laste vajadusi vähemalt seaduses sätestatud

määras.

15. Kohus leiab, et kostja poolt lastele antud ülalpidamiseks tuleb lugeda kostja isa G.D

poolt hagejate ema kontole perioodil 02.03.2015 – 02.08.2015 tasutud laste elatisraha.

16. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (lk 54, lk 169) nähtub, et kostja on maksnud

laste klassiraha summas 70 eurot kummagi hageja eest. Kohus leiab, et märgitud

kostja poolt tasutud summad tuleb lugeda makstuks laste ülalpidamise kohustuse

katteks, kuna koolikohustuse täitmisega seotud kulud on laste vajalikud kulud.

17. Asjaolu, et kostja on töötu (lk 127) ei ole aluseks elatise, sh tagasiulatuva elatise

väljamõistmata jätmiseks või elatise suuruse vähendamiseks. Kostja seisukohast

järeldab kohus, et kostja omab vara, mille arvel anda lastele ülalpidamist. Samuti

näitab kostja maksevõimet see, et tema oli suuteline maksma laste sünnipäevade

pidamise eest 382,62 eurot (lk 60 – 72). Eeltoodut arvestades ei ole usutav kostja

väide, et tema kuulub vähekindlustatud perede hulka. Kohus asub seisukohale, et

kostjal on vara, mille arvel anda lastele ülalpidamist seaduses sätestatud määras.

18. Kostja pidi maksma perioodil 01.02.2015 – 17.01.2016 kummalegi hagejale elatist

summas kokku 2 262,90 eurot. Märgitud summast tuleb maha arvestada kostja poolt

laste ema kontole makstud elatisraha summas 337,50 eurot kummagi lapse kohta.

Lisaks tuleb tagasiulatuva elatise nõudest arvestada maha kostja isa G.D poolt laste

ema kontole tasutud elatisraha summas 100 eurot kummagi lapse osas ja kostja poolt

tasutud kooliraha summas 70 eurot kummagi hageja eest. Seega moodustab kumbki

hageja tagasiulatuva elatise nõue 1 755,40 eurot (2 262,90 eurot – 337,50 eurot – 100

eurot – 70 eurot). Laste ema arvestab laste ülalpidamisena kostja poolt laste

huviringide eest tasutud summad. Kostja on tasunud I.I huviringide eest 230 eurot

(jalgpalli trenn summas 175 eurot ja muusikakooli õppemaks summas 55 eurot) ja G.D

huviringide eest 207 eurot (kergejõustikukooli õppemaks summas 152 eurot ja

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-794

muusikakooli õppemaks summas 55 eurot), millised summad tuleb hagejate

tagasiulatuva elatise nõudest maha arvestada. I.I tagasiulatuva elatise nõue moodustab

kokku 1 525,40 eurot (1 755,40 eurot – 230 eurot) ja G.D tagasiulatuva elatise nõue

moodustab kokku 1 548,40 eurot (1 755,40 eurot – 207 eurot). Kostjalt tuleb mõista

välja PKS § 108 alusel tagasiulatuv elatis I.I kasuks summas 1 525,40 eurot ja G.D

kasuks summas 1 548,40 eurot. Kohus ei arvestanud G.D tagasiulatuva elatise

nõudest maha kostja poolt lapse eest tasutud arstivisiidi tasu summas 20 eurot (lk

169), mida hageja ema on aktsepteerinud lapse ülalpidamiskuluna (lk 190 pöördel),

kuna märgitud kulu oli kantud tagasiulatuva elatise nõudest väljuval perioodil.

Apellatsioonkaebus

19. Apellatsioonkaebuse ja selle täpsustuse kohaselt palub kostja määrata, et kostjal on

kohustus tasuda elatist alates 2016.a märtsist, kuna ajavahemikul 31.08.2014-

15.07.2016 oli ta vähekindlustatud. Tagasiulatuva elatise suurust palub kostja

vähendada või jätta see välja mõistmata. Kostja oli töötu alates 31.10.2014-

15.07.2016. Kostja ema on alates 16.07.2016 haiglas reieluukaela murruga ja ema

hooldamise eest peab kostja maksma iga kuu voodi- ja hooldustasu ligi 450 eurot.

Kostja leiab, et laste arvetele maksud raha tuleb lugeda ülalpidamiskohustuse

täitmiseks, sest laste ema on aktsepteerinud laste kontodele laekuvaid summasid

elatisena, sest ta on kostja poolt tasutud raha kandnud laste kontolt oma kontole.

Tagantjärgi ei ole võimalik leida aastatetaguseid tõendeid kokkuleppe kohta maksta

elatist kolmes osas.

20. Kostja palub määrata, et kostja maksab elatist alates 2016 märtsist ja sellega seoses

mõista hagejate seaduslikult esindajalt välja perioodi 18.01.2016-12.03.2016 eest

679,68 eurot ning perioodi 13.02.2016-12.03.2016 eest 430 eurot, kuna lapsed elasid

siis kostja juures, kuid kostja jätkas elatise maksmist hagejate seaduslikule esindajale.

21. Maakohus ei võtnud arvesse, et Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi täitmisteadete

kohaselt maksis kostja kokku 4 608,92 eurot, mis ületavad 08.02.2016 tagaseljaotsuses

märgitud summat 765,12 euro võrra.

22. Kostja on seisukohal, et hagejate seaduslik esindaja peab maksma temale 340 eurot ja

70 eurot, kuna kohus luges, et G.D poolt laste emale tasutud summade arvel tuleb

lugeda täidetuks kostja kohustus anda lastele ülalpidamist. Tuvastatud on, et kostja

maksis laste klassi raha 70 eurot kummagi kostja eest.

23. Kostja leiab, et hagejate seaduslikul esindajal tuleb esitada tagantjärgi ja edaspidiselt

igakuiselt kviitungid ja maksedokumendid, et kostja makstud elatis on kasutatud

sihipäraselt laste huvides.

Vastus apellatsioonkaebusele

24. Vastustajad vaidlesid apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid

jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

25. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada osas, millega kostjalt mõisteti G.D ja I.I kasuks välja elatis perioodi 21.02-

12.03.2016 eest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

26. Seoses apellatsioonkaebuses esitatud nõuetega mõista hagejate seaduslikult esindajalt

kostja kasuks välja erinevaid summasid osutab ringkonnakohus, et TsMS § 651 lg 1

järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-794

seaduslikkust ja põhjendatust ehk käesoleval juhul maakohtu otsust, millega kostjalt

mõisteti hagejate kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ja edasiulatuvalt hagi esitamisest.

27. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et kostja töötus ei vabasta teda

kohustusest tasuda lastele ülalpidamist seaduses sätestatud elatise miinimummääras.

PkS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti leidis maakohus õigesti,

et usutav ei ole kostja väide tema vähekindlustatusest. Maakohus tõi esile, et kui kostja

saab tasuda laste sünnipäevade pidamise ees 382,62 eurot, siis ei saa olla usutav väide,

et isik on vähe kindlustatud. Ringkonnakohtu arvates nähtub kostjal väljamõistetud

elatise maksmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu sellest, et kostja enda

väidete kohaselt tuleb tal ülal pidada oma puudega ema 450 euro eest kuus. Nagu

maakohus on õigesti esile toonud, tuleb ülalpidamist saama õigustatud isikute

paljususe korral eelistada alaealisi lapsi ülenejatele sugulastele vastavalt PkS § 98 lg-le

1. Samuti on kostja asjas väitnud, et ta tasus käesolevas asjas 08.02.2016 veebruaris

tehtud tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluses tagasiulatuva elatise

võlgnevuse ajavahemiku 01.02.2015 kuni 17.01.2016 eest - vastavalt I.I ees elatise

võlgnevuse summas 1 695,40 eurot ja G.D ees elatise võlgnevuse summas 1 718,40

eurot. Nimetatu lükkab ümber kostja seisukoha tema kui maksevõimetu ja

vähekindlustatud isiku kohta.

28. Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud oma väidet, et hagejate vanemate kokkuleppel

võis kostja tasuda osaliselt elatise laste kontodele. Ringkonnakohus leiab, et

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda seisukohta muuta, seda enam, et kostja

tasus summad hagejate kogumiskontodele. Maakohus selgitas 20.04.2016 toimunud

istungil, et kostjal tuleb oma väidet elatise tasumise kokkuleppe kohta laste

kogumiskontodele tõendada. Kostja seda ei tõendanud. Apellatsioonkaebuses on

kostja esitanud uusi väiteid ja lisanud apellatsioonkaebuse juurde ka uusi tõendeid,

jättes uute väidete ja tõendite esitamise põhjendamata, mistõttu ei saa ringkonnakohus

nendega arvestada vastavalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatule. Seetõttu jätab kohus

apellatsioonkaebusele lisatud tõendid: G.D ja I.I kontode väljavõtted 4-l lehel

tähelepanuta ja keeldub nende võtmisest asja materjalide juurde. Kuna ülejäänud

apellatsioonkaebusele lisatud tõendid on juba varasemalt toimikus olemas, siis

keeldub kohus ka nende tõendite asja materjalide juurde võtmisest.

29. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt on põhjendatud apellatsioonkaebuses sisuliselt

esitatud väide, et kuna lapsed on viibinud olulise aja tema juures ning olnud sel ajal

tema ülalpidamisel, puudub kostjal kohustus selle aja eest hagejatele elatist maksta.

04.05.2016 menetlusdokumendis (I kd, tlk 147) väitis kostja, et 2016. aastal on lapsed

viibinud tema juures vähemalt 07.01.2016, 17.01-24.01.2016 ja 13.02-12.03.2016.

Hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et G.D viibis isa juures 17.01-24.01.2016 ja I.I

viibis isa juures 20.01-24.01.2016. Peale kostja poolt esitatud tõendeid võttis hagejate

seaduslik esindaja õigeks, et alates 21.veebruarist 2016 viibisid lapsed isa juures

erakorraliselt 3 nädalat, kuna hagejate seaduslik esindaja viibis komandeeringus.

Maakohus ei ole seda asjaolu lahendi tegemisel arvestanud ning see tõi kaasa vale

lahendi selles, et kostjalt mõisteti hagejate kasuks välja elatis ka perioodi 21.02.-12-

03.2016 eest. Hagejad ei ole väitnud, et perioodil, kui ema oli komandeeringus, tasus

nende ülalpidamise eest ema, kuigi nad sellel ajal elasid isa juures. Seega kostjalt

elatise väljamõistmise osas ajavahemiku 21.02.-12.03.2016 eest ei ole maakohtu otsus

põhjendatud. Kostja väited, et lapsed on viibinud tema juures pikemaajaliselt ka muul

ajal, veenvalt tõendamist ei leidnud.

30. Maakohus tuvastas, et kostja isa kandis mõnel korral hagejate seadusliku esindaja

kontole laste ülalpidamiseks elatise kostja eest ning, et kostja tasus mõlema hageja

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-794

klassiraha 70 eurot. Tagasiulatuva elatise suuruse arvestamisel on maakohus

nimetatud summadega arvestanud ning elatise võlgnevus on seetõttu arvestatud

väiksemana. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebuses sisalduvad etteheited, et maakohtu

otsuses pole nimetatud summade maksmisega arvestatud, põhjendatud.

31. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et maakohus ei võtnud arvesse kostja poolt

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täitmisteadete nr 025/2016/604 ja 025/2016/605

alusel tasutud 4 608,92 eurot. Kostja palus hagejate seaduslikult esindajalt välja mõista

kostja poolt tasutud 765,12 eurot, mis ületab 08.02.2016 tagaseljaotsusega kostjalt

välja mõistetud summat. Ringkonnakohus saab kostja väidetest aru sellisest, et kostja

arvates oleks maakohus pidanud arvestama elatise väljamõistmisel juba

tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluses tasutud summadega.

32. Käesolevas asjas tehtud Harju Maakohtu 08.02.2016 tagaseljaotsusega mõisteti

kostjalt välja I.I kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.02.2015-17.01.2016 eest

summas 1 695,40 eurot ja G.D kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.02.2015

kuni 17.01.2016 eest summas 1 718,40 eurot. Samuti mõisteti kostjalt välja I.I kasuks

elatis 215 eurot alates 18.01.2016 kuni tema täisealiseks saamiseni ja G.D kasuks

elatis 215 eurot alates 18.01.2016 kuni tema täisealiseks saamiseni. 18.02.2016

täitmisteate kohaselt (I kd, tlk 79) teatas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, et G.D on

sissenõudjana esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse

läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 08.02.2016 otsus nr 2-16-794.

Nõude sisuks on elatise võlgnevus 2030,56 eurot (kuni 02.2016.a lõpuni).

Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuli

võlgnikul tasuda koos täitekuludega 2315,58 eurot. 18.02.2016 täitmisteate kohaselt (I

kd, tlk 82) teatas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, et I.I on sissenõudjana esitanud

kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks.

Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 08.02.2016 otsus nr 2-16-794. Nõude sisuks on

elatise võlgnevus 2007,56 eurot (seisuga 02.2016). Täitedokumendi täitmisel

vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuli võlgnikul tasuda koos

täitekuludega 2292,58 eurot.

33. Asjas on esitatud maksekorralduste väljavõtted (I kd, tlk 83, 84) mille kohaselt on

10.03.2016 G. G.D tasunud Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kontole 4 000 eurot

selgitusega täiteasi 025/2016/604 G.D & 025/2016/605 I.I ja 11.03.2016 on W.C

tasunud Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kontole 609,48 eurot selgitusega täiteasi

025/2016/604 G.D & 025/2016/605 I.I. 11.03.2016 maksekorralduse järgi (I kd, tlk

85) on W.C tasunud U.A kontole 430 eurot selgitusega LER45-46.

34. 31.03.2016 määrusega (I kd, tlk 96-97) rahuldas maakohus kostja poolt esitatud kaja ja

taastas menetluse olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud

toimingu tegemata jätmist. Sellele järgnevas menetluses hagejad oma nõuet ei

vähendanud. Nad ei võtnud õigeks, et kostja poolt väidetavalt tagaseljaotsuse alusel

kohtutäiturile tasutud summad on neile laekunud. Asjas puuduvad selle kohta ka

tõendid. Arvestades, et vaidlustatud 21.06.2016 maakohtu otsusega on kostjalt I.I

kasuks välja mõistetud elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2015 kuni 17.01.2016 eest

summas 1 525,40 eurot ning kostjalt G.D kasuks välja mõistetud elatis tagasiulatuvalt

perioodi 01.02.2015 kuni 17.01.2016 eest summas 1 548,40 eurot selgitab

ringkonnakohus pooltele, et ühe ja sama ajavahemiku eest ei ole hagejatel õigus saada

elatist kahekordselt. Seega juhul, kui kohtutäitur kandis käesolevas asjas 08.02.2016

tehtud tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluste raames hagejatele kostja poolt

kohtutäiturile tasutud elatisesummad ning kui kostja on tasunud osaliselt või täielikult

elatise hagi esitamisest edasiulatuvalt otse hagejate seadusliku esindaja kontole, siis

saab kostja nimetatud tõendid elatise tasumise kohta esitada kohtutäiturile edaspidises

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-794

täitemenetluses, juhul, kui hagejad esitavad kohtutäiturile (sund)täitmiseks Harju

Maakohtu 21.06.2016 otsuse.

35. Kuna lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis

ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

tõendada, siis on alusetud kostja etteheited, et hagejate seaduslik esindaja ei kuluta

miinimummääras välja mõistetud elatist laste huvides.

Menetluskulude jaotus

36. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jaotas poolte menetluskulud. Kuna

menetluskulude jaotuse peale apellatsioonkaebust ei esitatud ning lõpptulemusena

rahuldatakse hagi ikkagi osaliselt, puudub vajadus maakohtu otsustust menetluskulude

jaotuse osas muuta. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 163 lg 1

sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleb poolte

menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. Lisaks osutab

ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid kumbki pool ka ei

esitanud. Kostja esitatud maksekorralduste väljavõtetest ei nähtu, et tehtud kulud on

seostatavad käesoleva tsiviilasjaga.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)

Tsiviilasi nr: 2-16-794