1-08-15651/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

23.veebruaril 2009.a.

1-08-15651 Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Kristi Rande ja kaitsja Kadi Mägi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja

KK, ik XXX, eestlane, Eesti kodanik, 7.kl.haridusega, eluk.xxx, ei tööta, varem kohtulikult karistamata

Süüdistus

KK’it süüdistatakse selles, et tema, 30.05.2008.a. kella 22:00 ajal, viibides Tallinnas Hiiul Vääna tänaval „Hiiu Grilli“ lähistel, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, käivitas

ML kuuluva halli värvi rolleri Aprilia SR 50 R ja sõitis sellega ära nii ML, viimase sõprade kui ka oma sõprade juuresolekul ja nende nähes. Seega KK, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani toime KarS § 199 lg 2 p

5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, kriminaalasjas nr 08230108564 kannatanuna ülekuulamisel 31.05.2008.a.

kell 14:50 kuni 15:43, Tallinnas Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talituse Lääne teenistuse ruumides Rahumäe tee 6, olles eelnevalt hoiatatud vastutusega KarS § 320 järgi, mille kohta andis ka oma allkirja, teadvalt andis valeütlusi selle kohta, et 30.05.2008.a. peale rolleri enda valdusse saamist, Tallinnas Vana-Mustamäe tänava nõlval tundmatu meesterahvas lõi teda rusikaga paremale poole näo piirkonda, mille tagajärjel ta kukkus rollerilt maha ja roller sõitis natuke maad eemale, seejärel lõi keegi teda jalaga näkku vasakule poole, peale mida roomas natuke maad eemale ja pani jooksu, jättes rolleri maha, ühtlasi on kirjeldanud tema suhtes väidetavalt vägivalda kasutanud meesterahvaid. Seega KK, kannatanuna kriminaalasjas teadvalt vale ütluste andmisega pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KKit süüdistatakse selles, et tema 17.10.2008.a kella 17.15 paiku Talllinnas, bussis nr 36, mis liikus suunaga Järvele, rikkus koos teise isikuga, keda käesoleva kriminaalasja raames vastutusele ei võeta raskelt avalikku korda. Nimelt, olles alkoholijoobe seisundis tekkis KKil ning teisel isikul bussis konflikt, mida nad lahendasid tõuklemisega. Selline tõuklemine häiris teisi ühistranspordis viibinud inimesi ning AI ja KK hakkasid korrarikkujaid bussist välja ajama, et nad lahendaksid oma erimeelsused väljaspool inimestest tulvil olevat bussi. KK ei olnud nõus bussist lahkuma ning hoides kinni käsipuust lõi jalaga vähemalt kahel korral AI kehasse ning ühel korral näo piirkonda lõhkudes AI peas olnud prillid. Löömisega põhjustas KK AI valu. Samal ajal üritas KK teist isikut bussist välja saada ning ka KK põhjustas teine isik löökidega kehasse valu.

Sündmust ealtnäinud tunnistaja AS kutsus vägivallatsejate korralkutsumiseks kohale politsei, kes Pärnu maanteel asuvas Kalevi bussipeatuses pidas kahtlustatavana kinni

KKi. KK näitas oma tegevusega üles ilmset lugupidamatust ühiskonnas valitsevate heade kommete, tavade ja normidega kinnistunud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu ning rikkus oma tegevusega bussis viibinud isikute rahu ja turvatunnet. Seega on KK, grupis koos teise isikuga ning vägivalda kasutades rikkunud raskelt avalikku korda, mis on KarS § 263 p 1 ja 4 kirjeldatud kuritegu.

Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi ja enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatava süü rolleri varguses on tõendatud järgmiselt:

Kannatanu ML ütlustest nähtub, et 30.05.2008.a. ta oli koos sõpradega kahe rolleriga Nõmmel Hiiu Grilli juures. Oma rolleri ta parkis puu juurde ja läks poiste juurde, roller (võtmed ees) jäi temast 6 m kaugusele, kiivri võttis kaasa. Ta vestles poistega 10 minutit ja oli seljaga rolleri poole. Ta kuulis, et roller läks käima ja ringi keerates nägi, et üks pois oli tema rolleriga ära sõitmas, ta jättis meelde poisi riietuse ja välimuse. Nad küsisid teiste käest, kas keegi tunneb seda poissi ja selgus, et rolleri võttis K K . Kella

23.30 ta helistas K ile ja viimane ütles, et roller on tema käes ja ta on Harku Järve juures, ta helistas veel mitu korda ja asukoht oli igakord erinev, oma emale oli K lubanud rolleriga koju sõita, hiljem aga ütles, et roller võeti temalt ära /tl 3-6 kI/. Lisatud on arve motorolleri Aprilia kohta, mis osteti UL poolt 25.08.2007.a. hinnaga 25000.- krooni /tl 7 kI/.

31.05.2008.a. kuulati KKi üle kannatanuna ning ta seletas, kuidas ta oli ML küsinud luba sõita rolleriga hüppetorni juurde, Madis aitas rolleri vändast käima panna. Ta sõitiski hüppetorni juurde ja teel tagasi tulid talle vastu 3 meesterahvast, üks lõi rusikaga näkku, millest ta kukkus, ta pani jooksu, roller jäi temast maha. Ta sõitis bussiga Laagrisse (tema telefon oli sõprade käes) ja alles siis sai politseisse helistada /tl 9-12 kI/. Tunnistaja DS ütlustest nähtub, et ta oli Hiiu Grilli juures koos H , nende juurde tuli oma rolleriga ML, kes jättis rolleri veidi eemale ja võtmed ette, aga kiivri võttis kaasa. Nad rääkisid omavahel ja sel hetkel hüppas keegi M rolleri peale ja sõitis minema. M käest see isik rollerit ei küsinud, rolleri sai see isik ise käima, Madis ei abistanud. Tema rolleris oli bensiin otsa saanud, mistõttu nad ei saanud järgi sõita. Seejärel M koos Juhaniga hakkasid rollerit otsima /tl 14-15 kI/.

Tunnistaja RH ütlustest nähtub, et olles 30.05.2008.a. Hiiu Grilli juures koos S , kutsusid nad kohale ML, sest neil sai bensiin otsa. L jättis oma rolleri veidi eemale ja tuli nende juurde, võtmed jäid rollerile ette. Nad arutasid, mida edasi teha ja äkki kuulsid rolleri häält ja nägid, et M roller sõidab minema, M käest keegi rollerit sõitmiseks ei küsinud /tl 17-18 kI/.

Tunnistaja ML ütlustest nähtub, et ta jalutas Hiiu Põhikooli staadionil koos K M ja KK’iga ja mingil hetkel Kristen küsis kellegilt rollerit. Ta ei tea, kes oli rolleri omanik. Kristen ei saanud rollerit käima ja üks poiss aitas teda, Kristen sõitis rolleriga minema. Nad pidid Laagrisse minema tuttavatega kokku saama. Nad läksidki K Laagrisse ja seal

„sääsekas“ kuulsid rolleri häält, Kristen mõtles kuhu roller panna. Roller jäi lihtsalt metsa /tl 19-21 kI/. Tunnistaja KM ütlustest nähtub, et 30.06.2008.a. koos M.L oli ja K.K iga nad liikusid Laagrisse sõitva bussi poole. Grilli juures oli mingi punt ja K läks nendega rääkima. Nad nägid seda ja jäid seisma ning ta kuulis, et K küsis kellegi käest rollerit ja omanik pani rolleri ise käima. Nad sõitsid bussiga Laagrisse, K tuli metsast välja ilma rollerita ja metsast tuli K nendega ära. Nõmmel jäi KK telefon nende kätte ja Kristen ütles, et sõitis Laagrisse telefoni järgi /tl 23-24 kI/. Tunnistaja TK(KKi ema) ütlustest nähtub, et poisid tulid koju ukse taha ja ütlesid, et

Kristen võttis rolleri, läks sõitma ja ei ole seda tagasi toonud. Ta helistas KK le ja viimane ütles, et temalt võeti see roller ära /tl 25-27 kI/.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 09.06.2008.a. seletas KK, et 30.05.2008.a. oli ta Hiiu kooli kõrval koos M.L oli ja K.M ’uga. Ta nägi ühte tuttavat poissi, kellel oli halli värvi roller, roller oli külili maas, poiss oli 10m eemal. Ta küsis luba sõita rolleriga hüppetorni juurde, poiss lubas ja aitas rolleri vändast käivitada. Kui ta oli rolleriga eemale sõitnud, tekkis mõte, et võiks rolleri maha müüa. Enne veel jõudis öelda M.L ja K.M , et tulgu Laagrisse „sääsekale“, tema mobiiltelefon jäi L või M kätte. Ta sõitis rolleriga sääsekale, mingi aja pärast tulid L ja M ja ta ütles, et jätab rolleri esialgu siia ja mõtleb, mis sellega edasi teha, ütles ka et kavatseb maha müüa. Ta lükkas rolleri võssa ja kattis okstega. Õhtul otsiti rollerit taga. Kuivõrd kõik nägid, et rolleri võttis tema, tekkis tal mõte avaldada politseis, et roller on röövitud. Ta helistas Laagrist samal õhtul numbrile 110 ja ütles, et temalt varastati roller. Kästi tulla hommikul politseisse avaldust kirjutama. 31.05.2008.a. ta rääkis uurijale loo, mille ole eelnevalt välja mõelnud, et varjata rolleri vargust. Roller jäi peidukohta ja rohkem ta seal ei ole käinud /tl 39-41/. Ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitas KK ette koha Laagris metsas, kuhu ta rolleri jättis 30.05.2008.a. /tl 44-48/. KKit ja ML on vastastatud, igaüks on jäänud enda ütluste juurde /vastastamisprotokoll tl 54-56/. Eelpoolloetletud tõendid ühtivad omavahel, kahtlust ei ole selles, et KK selle varguse toime pani. Tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Tema tegu sisaldab

KarS § 199 lg.2 p.5 sätestatud kuriteokoosseisu: KK võttis võõra asja ära avalikult, teiste isikute nähes. Tema soovi roller omastada kinnitab tema enda käitumine: sõites rolleriga minema ütles ta kaaslastele – M.L ja K.M , et „saame kokku sääsekas“, st

Laagris. Seega juba rolleri võtmise hetkel teadis K.K , et ei võta rollerit lihtsalt sõitmiseks, vaid tal oli kindel soov roller omastada, mida ta hiljem metsas „sääsekaks“ nimetatud kohas kaaslastele ka sõnaliselt avaldas: ta soovis rolleri maha müüa. Vastuolu on tunnistajate ütlustes, samuti süüdistatava ja kannatanu ütlustes selles osas, kas L lubas rolleri võtta ja aitas seda käivitada. Esiteks ei kahtle kohus kannatanu ja tunnistajate H ja S ütlustes, kes olid vahetult L kõrval ja kinnitasid, et L ei lubanud rollerit võtta ja ei aidanud seda käivitada. Teiseks suhtub kohus kriitiliselt K.K i ütlustesse, kes püüab ennast õigustada ning enda õigustamiseks on võimeline terveid lugusid välja mõtlema. Tunnistajad L ja M ei teadnud kes oli rolleri omanik ja sellisel juhul ei oskagi kinnitada, kes aitas rollerit käivitada.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tsiviilhagi tuleb rahuldada esitatud kujul, rolleri maksumus on tõendatud arvega selle eest tasumise kohta (tl 7 kI).

Toimepandud varguse varjamiseks, avaldas KK politseile, et jättis rolleri maha, kuna teda rünnati tundmatute meeste poolt, mille kohta oli alustatud 31.05.2008.a. kriminaalmenetlust nr 08230108564 KarS § 121 tunnustel ning KKandis kannatanuna valeütlusi, et sõites rolleriga mööda Vana-Mustamäe tänavat, tulid temale vastu kolm meesterahvast, kelledest üks lõi teda sõidu pealt rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel

KK rollerilt maha kukkus ning seejärel löödi teda ühel korral jalaga näopiirkonda, millega tekitati temale füüsilist valu, peale seda jooksis minema ning jättis maha ML kuuluva motorolleri (tl 9-11 kI). Kriminaalmenetlus nr 08230108564 on prokuröri loal lõpetatud kriminaalmenetluse aluse, st. kuriteosündmuse puudumise tõttu (tl 63-65 kI). Selline K.K i tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi kannatanu poolt kriminaalmenetluses valeütluse andmisena: KKoli andnud allkirja, et teda on hoiatatud valeütluste andmise eest (tl 9 kI) ning enda poolt toimepandud varguse varjamiseks mõtles välja loo ründamisest tundmatute meeste poolt. Samasuguse loo rääkis K ka emale. Et ta selle loo välja mõtles, hiljem ta kinnitas kahtlustatavana ülekuulamisel. Tegelik sündmustik oli tunnistajate ütlustega tuvastatud. Süüdistataval tuleb vastutada kannatanuna valeütluste andmise eest.

Süüdistatava süü avaliku korra rikkumises on tõendatud kannatanute avaldustega ja ütlustega ning tunnistajate ütlustega:

Kannatanu AI(sünd.XXX.a.) ütlustest nähtub, et 17.10.2008.a. sõitis ta bussis nr.36

Kosmose juurest Järve poole. Temaga koos sisenesid bussi ka kolm noormeest. Ta kuulis, et bussi tagaosas hakkas mingi noormeeste omavaheline norimine, toimus mingi rüselus. Kalevi bussipeatuses tuli üks noormees bussi keskossa ja koos ühe teise reisijaga nad lükkasid selle noormehe bussist välja, et bussis rahu tagasi saada. Sel ajal tuli teine noormees ja hakkas jalgadega bussireisijaid lööma, ta haaras sellel noormehel jalast ja lükkas bussi uksest eemale, mille peale sai noormees vihasemaks ja tema sai pihta 2-3 lööki: esimesed löögid suutis ta ära kaitsta. Siis lõi noormees teda jalaga paremale poole näkku silma piirkonda, mille tagajärjel purunesid prillid. Siis rahvas karjus bussijuhile, et pangu uksed kinni. Siis haaras esimene noormees palitust selle mehe, kes teda bussist esimesena tahtis välja tõugata, et bussist välja tõmmata eesmärgil väljas kaklust jätkata, kuid see ei õnnestunud ja noormees tõmbas katki jope paguni. Ja siis kohe tuli politsei. Lisatud on hinnapakkumine prillide maksumuse kohta /tl 8-10 ja 17-20 kII/. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis AI ära KKi, kes 17.10.2008.a. bussis nr.36 lõi teda jalaga näo piirkonda ja löögi tagajärjel purunesid prillid /tl 11-13 kII/. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis AI ära M A kes on sarnane selle noormehega, kes osales bussis kakluses /tl 14-16 kII/.

Kannatanu KK(sünd.XXX.a.) ütlustest nähtub, et 17.10.2008.a. sõitis ta bussis nr.36 Vabaduse väljaku juurest Järve poole ja bussi sisenesid kaks või kolm purjus noormeest, kes jäid bussi tagumisse ossa seisma, tema liikus ettepoole. №ormehed kommenteerisid reisijaid ja korraga ta nägi, et taga on kaklus: kaks noormeest hakkasid lööma valges jopes meesterahvast käte ja jalgadega pähe ja kehasse. Ta läks vahele ja noormehed üritasid ka teda lüüa, vahele tuli vel üks bussireisija ja suurem noormees läks kallale vahele tulnud bussireisijale, lõi näkku ja bussireisiljal läksid prillid katki. Väiksem noormees tuli temale kallale: lõi jalaga keha ja puusa piirkonda, mõned löögid ta blokeeris ära ja sai jalast kinni. Väiksem noormees tahtis teda bussist välja tõmmata, kuid see ei õnnestunud ja tõmbas katki jope paguni. Siis hakkasid reisijad karjuma bussijuhile, et pangu uksed kinni ja kohe tuli politsei. /tl 21-23 ja 30-32 kII/.

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt KK tundis ära KKi, kes 17.10.2008.a. bussis lõi korduvalt ühte bussireisijat rinna ja näo piirkonda, millest läksid prillid katki /tl 24-26 kII/.

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt KK tundis ära Mairo Ainsare, kes 17.10.2008.a. bussis lõi teda korduvalt jalgadega keha piirkonda /tl 27-29 kII/.

Tunnistaja AS ütlustest nähtub, et ta sõitis bussis nr.36 17.10.2008.a. Järve poole, ta istus bussis ja taha vaadates nägi, et 5 noormeest tülitsevad omavahel ja läksid kaklema.

Teised bussireisijad püüdsid noormehi rahustada, kuid noormehed muutusid veel agressiivsemaks. Kalevi peatuses ühte noomeest lükati bussist välja, kuid ta hoidis kätega kinni ja peksis jalgadega vastu. Teine noormees peksis bussireisijaid: üks naisterahvas sai jalaga kehasse, ühel noormehel oli kael krabitud ja nägu verine.

№ormees tahtis ka teda jalaga pähe lüüa, kuid lõi mööda. Tütarlaps, kes istus tema kõrval saigi löögi pähe sellelt noormehelt. Ta helistas politseisse ja ütles, et Kalevi peatuses toimub kaklus, kaklus jätkus kuni hetkeni, kui tuli politsei /tl 32-33 kII/. Tunnistaja Sven Simuste (politseiametnik) ütlustest nähtub, et 17.10.2008.a. kell 17.15 ta sõitis välja Põhja Politseiprefektuuri hoovist ja kui jõudis bussipeatuseni (suunaga linnast välja), siis tema juurde tuli vanem naisterahvas ja ütles, et bussis on kaklus. Ta läks bussi juurde ja bussist väljusid noormehed, kelle peale reisijad viitasid, ta pidas kinni Mairo Ainsare ja KKi. Seejärel otsis liinibussist kannatanud, kes suundusid politseisse avaldust kirjutama /tl 34-35 kII/. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on CD-plaadile salvestatud kõne hädaabi numbrile

17.10.2008.a. kell 17.15, kus eesti keelt kõnelev naisterahvas teatas liinibussis nr.36 toimuvast kaklusest /tl 36-37 kII/.

Kahtlustatavana ülekuulamisel KK seletas, et nad koos Mairo Ainsarega olid väga purjus, viimane mida ta mäletab – kuidas nad kino Kosmos juures jõid. Bussi sisenemist ja bussis toimunut ei mäleta. Mäletab politseiautosse paigutamist. Ei välista, et võis kedagi lüüa, samas võis ennast ka kaitsta /tl 47-48 kII/. Joobe tuvastamise protokolli kohaselt 17.10.2008.a. kell 17.33 tuvastati KKil keskmine alkoholijoove (0,91 mg/l, tl 44 kII). Kahtlustatavana ülekuulamisel Mairo Ainsar seletas, et 17.10.2008.a. ta koos K.K iga istus Kosmose peatuses bussi nr.36, ta oli väga purjus ja mäletab sündmusi lünklikult: K il oli sõnavahetus, ta ei mäleta, et K kakles kellegagi. Tema oli bussist väljas ja siis jälle sees. Ta ei välista, et võis kedagi rusikaga või jalaga lüüa, mäletab politseibussis istumist /tl 67-68 kII/.

Kohtul puudub alus kahelda kannatanute ja tunnistajate kokkulangevates ütlustes.

Süüdistatav ja tema kaaslane M.Ainsar, kelle suhtes kriminaalmenetlus on lõpetatud, oma joobeseisundi tõttu toimunut ei mäleta.

Seega on tuvastatud, et KK koos teise isikuga ründas bussis olnud inimesi ning põhjustas vägivallatsemisega valu. Lisaks häiris alkoholijoobes K i ning teise isiku vägivaldne käitumine tipptunnil bussis viibinud isikute rahu ja turvatunnet. Tunnistajate ning kannatanute ütluste alusel on võimalik usaldusväärselt järeldada, et alkoholijoobes K il ning teisel isikul tekkis bussis konflikt, mida nad lahendasid tõuklemisega. Kuivõrd selline alkoholijoobes isikute vaheline tõuklemine ning löömine tipptunnil ühistranspordis segas teisi reisijaid, siis üritati tõuklejaid bussist välja lükata. See aga vihastas K it ning teist isikut ning nad tungisid kallale AI ning KK, kusjuures K ründas Aare Ignatit, lüües talle jalaga kahel korral kehasse ning ühel korral vastu nägu, nii et

AIpeas olnud prillid läksid katki. Tunnistaja ASkutsus politsei ning Pärnu maanteel asuvas Kalevi bussipeatuses peeti kahtlustatavatena kinni KK ning teine isik – Mairo Ainsar. Hinnates tõendeid kogumis leiab kohus, et käeoleval juhul kahtlemata oli tegemist avaliku kohaga. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-7-07). Süüdistatav oma vägivaldse käitumisega avalikus kohas on toime pannud avaliku korra raske rikkumise ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p.1,4 järgi avaliku korra rikkumisena vägivallaga ja grupi poolt.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik.

Tsiviilhagi tuleb rahuldada.

Kuriteo - avaliku korra raske rikkumise ja tekkinud varalise kahju – prillide lõhkumise vahel on otsene ja vahetu põhjuslik seos. Kannatanu tsiviilhagi lahendamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. TsMS § 230 lg.1 järgi peab hageja tõendama hagi asjaolusid ja vastaspool (kriminaalasjas süüdistatav) esitama ja tõendama vastuväiteid. VÕS § 127 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama kahju tekitamises süüdiolev isik.

On tuvastatud, et K oma kuritegeliku käitumisega lõhkus ära kanatanu prillid.

Kannatanu on esitanud kohtule Tallinna Optika hinnapakkumise, millise kohaselt prillide tegemine läheb maksma 13010.-krooni (tl 20 kII).

Kahju suuruse määrmisel tuleb lähtuda asja harilikust väärtusest (kohalik keskmine müügihind ehk turuhind), kuid asja väärtust võib määrata ka valdaja erilise huvi alusel. Antud juhul on kannatanu küsinud hinnapakkumise prillide jaoks, mis on igapäevaselt vajalik asi ning hinnapakkumine on tehtud just kannatanu eriotstarve kohaselt, sest teadaolevalt prillide tellimine on väga individuaalne. Prillide maksumus 13 010.-krooni ei ületa nende keskmist hinda. Kannatanu on esitanud hinnapakkumise, millele vastuväiteks ei ole süüdistatav konkreetseid tõendeid esitanud. Süüdistatava vastuväide tsiviilhagile on paljasõnaline, süüdistatava arvates on tsiviilhagi summa lihtsalt liiga suur. Kohus asub seisukohale, et kui süüdistatav on kuritegeliku jõhkra käitumisega kannatanule kahju tekitanud, siis võtab ta endale vastutuse ka siis, kui ise ei oska õigesti tekitatud kahju ulatust hinnata.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mida süüdistatav viimases sõnas avaldas. Süüdistatavat on hulgaliselt karistatud väärtegude toimepanemise eest: Alkoholiseaduse, Tubakaseaduse ja Liiklusseaduse rikkumise eest.

Nõmme Linnaosa Valitsuse alaealiste komisjonist on KK iseloomustatud kui isikut, kellel on probleeme koolikohustuse täitmisega, puudulike hinnetega ja kes on vägivaldne kaasõpilaste suhtes, teda on hoiatatud erikooli suunamise eest, ta jätkas õpinguid Orissaare Internaatkoolis. Kohus leiab, et süüdistatavat KK’it on võimalik määrata kriminaalhooldaja järelevalve alla ja karistada vangistusega, mida ei pöörata täitmisele KarS § 74 alusel. Ta omab alalist elukohta ja tema poolt toime pandud kuritegude arv ei ole suur.

KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS §

180 lg.3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest (kaitsjatasu) riigi kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2 p.5 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 (üks) KK aasta. Süüdi tunnistada KarS § 320 lg.1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 4 (neli) kuud. KK

Süüdi tunnistada KarS § 263 p.1,4 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 (üks) KK aasta 2 (kaks) kuud.

KarS § 64 mõista kuritegude kogumi eest KK’ile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta

6 (kuus) kuud.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks KK’ile mõista vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 74 lg.1 kohaselt jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata kui KK 2 (kaks)

aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all. KarS § 75 lg.2 p.2,8 alusel kohustada KK’it katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista KK’ilt: UL kasuks 25 000.- (kakskümmend viis tuhat) krooni; AI kasuks 13 010- (kolmteist tuhat kümme) krooni;

riigituludesse menetluskulud – sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või

Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „KK, 1-08-15651, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 23.veebruaril 2009.a., kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist.

Kohtunik: