1-17-177/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2017, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-177 (17284000012) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi S.H KarS

kiirmenetluses süüdistuses § 424 järgi järgides kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

S.H

(isikukood XXX; elukoht xxxx x xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada S.H (KarS)

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta.

KarS 65 lg oleva kohtuotsusega S.H-le §

2 alusel suurendada käes mõistetud karistust vangistus Tartu Maakohtu 25. septembri 2015 otsusega S.H-le

1 (üks) aasta

kandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud ja 27 ( mõistetud karistuse ära kakskümmend

seitse vangistuse ) päeva võrra ning mõista S.H-le karistusena vangistus 1 liit (üks) aasta 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.

KarS § 2017, s.o 2 (kaks) päeva

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 08.-09. jaanuar mõistetud karistusaja hulka ja lugeda S.H kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada S.H-le mõistetud vangistus

1 aasta 7 kuud 25 päeva üldkasuliku tööga 595 (viissada üheksakümmend viis) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KarS § 69 lg 4 alusel on S.H kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

75 lg-s

1) xxxx x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxx ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, t -

öö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata S.H

Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta karistusena ära mootorsõiduki S.H-lt lisa juhtimis

5 (viieks) kuuks. e õigus

KarS § 83 lg 1 alusel – konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend S.H-le kuuluv registreeri mootorsõiduk Audi 80, mismärgiga XXX XXX , VIN-kood XXXXXXXXXXXXX, mis on antud hoiule

Piiri Kütus OÜ-le Tomuski tee 2, Viljandi.

KrMS § 126 lg 6 alusel Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale.

KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks kuuluv mootorsõiduk registreerimismärgiga S.H-le Audi 80 XXX XXX , VIN-kood . XXXXXXXXXXXXXXX

Sõiduauto konfiskeerimise kohta saata kohtuotsus viivitamata Maanteeameti liiklusregistrile ning arestimise kohta

Piiri Kütus OÜ-le Tomuski tee 2, Viljandi.

2.

Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.H-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 352 (k kaks) eurot 50 senti ja olmsada viiskümmend riigi õigusabi tasu

(seitsekümmend kaks äärata kriminaalmenetluse kulud ) eurot riigi kasuks. M (nelisada kakskümmend neli) tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 eurot 50 senti

17 a

veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 35 (kolmkümmend viis) eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 25. tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on - Tartu Ringkonnaõigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127) ui isik ei ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja . K - jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. O enetluskuludes siti täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust m kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süs - teemi vahendusel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise S.H toime pannud kuriteona joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 08.01.2017.a kella 16:03 paiku

Viljandimaal Viljandi vallas Paistu külas Paistu tee 2 juures mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. S.H kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger mõõdeti tema poolt üh Alcotest 7110 EST nr ARAF- 0026 es

liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,05 mg/l, seega rikkus S.H oma tahtliku tegevusega LS

§ 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2

alusel suurendada mõistetavat karistust 1 aasta vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 25.09.2015.a.

7 kuu ja 27 vangistuse otsusega mõistetud ärakandmata osa päeva võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust.

1 aasta 7 kuud ja 27 päeva KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.H eelvangistuses viibitud aeg 08.01.2017-09.01.2017, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust

18 kuud. üldkasuliku tööga tundi, määrates tähtajaks Lähtuvalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi KarS §-st 75 lg 1 tulenevalt. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks. Sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - - S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andm S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või ed; KrM -

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus.

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasj järgides kokkuleppe a kohtus kiirmenetluses - menetluse sätteid Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § . -s 239, mille kohaselt kohus

võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS

. § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on me üüdimõistva netluskuluks s kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 705 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr

18. detsembri 2015

139 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks S §

470 eurot kuus. M Kr 2565 lg 2 kohaselt s M

179 lgüüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab Kr S § s 1 sätestatud

sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 352,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava S.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 -

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata

, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole - võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega poole tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista kriminaalmenetluse S.H-lt kuludena sundraha 352,50 eurot

72 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud ja riigi õigusabi tasu asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõist võrdsete osade etul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste kaupa.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

Vastavalt KarS § 83 lg le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja -

süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale.

Lähtudes eeltoodust on põhjendatud k mootorsõiduk uriteo toimepanemise vahendina i Audi 80

registreerimismärgiga KarS § 83 lg 1 alusel. XXX XXX konfiskeerimine Konfiskeerimise

vajadus tuleneb asjaoludest, et süüdistatav on korduvalt juhtinud talle kuuluvat sõiduautot alkoholi joobes. KarS § le 85 lg 3 kohaselt konfiskeeritu läheb riigi omandisse. Kohtuvälise - menetleja või kohtulahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist käsutamiskeeluna.

KrMS § 142 lg 1 kohaselt vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.

Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise vahend kuuluv sõiduauto s.o temale AUDI 80

registreerimismärgiga Piiri Kütus OÜ Hoiukohas Tomus XXX XXX asub ki tee 2, Viljandi linnas. KrMS § 142 lg 1 alusel tuleb eelnimetatud sõiduauto konfiskeerimise tagamiseks arestida, tehes selle võõrandamise keelumärke Maanteeameti liiklusregistris.

S.H on kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.01.2017, seega on S.H viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele vangistus karistusaja hulka, kus eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik