1-08-12793/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märtsil 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-12793 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

D.U süüdistus KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav D.U

elukoht: XXXXXX isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral: Jõgeva Maakohtu 04.12.2002 otsusega nr 1-229/02 KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 3-kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; Järva Maakohtu 14.04.2003 otsusega nr 1-39/2003 KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega 2-aastase katseajaga; Viru Maakohtu 02.02.2007 otsusega nr 1-07-1372 KarS § 424 järgi 5-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; Pärnu Maakohtu 09.10.2007. a otsusega nr 1-07-12528 KarS § 329 järgi rahalise karistusega 5200 krooni tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa

RESOLUTSIOON

2 Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.U KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 2 kuu pikkust vangistust Viru Maakohtu

02.02.2007. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 (viis) kuu vangistuse võrra ja mõista D.U-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada D.U-le mõistetud seitsme kuu pikkune vangistus 420 (nelisada kakskümmend) tunni üldkasuliku tööga. D.U üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on D.U kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista D.U-lt (neli tuhat kolmsada) krooni K.K. 4300 kasuks.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista D.U-lt riigituludesse menetluskuludena

sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kriminaaltoimiku 6525

materjalidest koopia tegemise kulud (nelikümmend kaks krooni 40 senti) krooni, 42.40 kutsete saatmise kulud (ükssada kuuskümmend) krooni ja kaitsjale makstud tasu

160 2147.60 (kaks tuhat ükssada nelikümmend seitse krooni 60 senti) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

3 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

D.U süüdistatakse selles, et tema, 31.01.2008. a kella 03.30 paiku Tartus Narva mnt 2 asuva ööklubi Atlantis parklas, avaliku korra raske rikkumise eesmärgil ja kolmandate isikute juuresolekul, tungis kallale K.K. , üritades lüüa teda rusikaga näo piirkonda, seejärel

lükkas K.K. pikali ja lõi teda korduvalt jalaga näo ja keha piirkonda, põhjustades K.K. füüsilist valu ja marrastusi näol ning kõhul. Seega pani D.U toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra rikkumise vägivallaga.

Kokkulepe

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas asjas mõistetavat karistust Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja 02.02.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa viie kuu võrra, mõistes liitkaristuseks seitse kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 420 tundi (210 vangistuse päeva). KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 18 kuu jooksul.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

4

D.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi on esitanud K.K. riiete lõhkumisega tekitatud kahju osas 4300 krooni. D.U on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. D.U poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses

ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et K.K. poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 495.60

krooni ja kohtumenetluses 1652 krooni, kutsete saatmise kulu 160 krooni ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 42.40 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik