4-16-7059/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2017, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-7059

Väärteoasi J.B väärteoasi RelvS § 89

3 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse xxxx T L 20.09.2016 otsus väärteoasjas nr: 2590,16,003262

Kohtumenetluse pooled: J.B Kaebuse esitaja menetlusalune isik : (ik: xxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx ); Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F.R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere).

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. J.B (J.B) kaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx T L 20.09.2016 otsus väärteoasjas nr: 2590,16,003262, millega relvaseaduse määrati J.B-le §

lg 1 alusel

karistuseks rahatrahv 20

80 eurot, trahviühiku ulatuses, s.o karistuse määramise osas relvaseaduse § 893 ja teha uus otsus. lg 1 järgi

3. Süüdi tunnistada relva J.B seaduse §

2 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 20 , s.o 80 (kaheksa

trahviühikut kümmend) eurot.

Rahatrahv summas 80 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele

EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165168576.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud : ja menetluse käik

1. 22.08.2016 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx K F menetlusaluse isiku J.B suhtes väärteoprotokolli AB1461761 väärteoasjas nr: 2590,16,003262 selle kohta, et J.B 01.07.2016 xxxx omades tääk-nuga, mille tera pikkus oli 15 cm ning mille tera on vedruvõi raskusjõul väljaviskuv, pakkus tsiviilkäibes keelatud külmrelva i müügi keskkonnas Osta.ee müügiks. Noa maksumus oli 30 nterneti ostu-

eurot. Sellega rikkus menetlusalune isik relvaseaduse § 20 lg 2 p 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti relvaseaduse § 893

lg 1 järgi.

Menetlusalune isik esitas 22.08.2016 väärteoprotokollile vastulause, mille kohaselt palub süüdimõistva otsuse korral määrata talle karistuseks üldkasulik töö või arest, kuna tal ei ole võlgnevuste tõttu võimalik tasuda rahatrahvi.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx T L 20.09.2016 otsusega väärteoasjas nr: 2590,16,003262 sele isikule J.B-le relvaseaduse (RelvS) 89 määrati menetlusalu §

3 lg

1 alusel karistuseks rahatrahv 20 , s.o 80 eurot. trahviühiku ulatuses 3. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 28.09.2016 esitas menetlusalune isik J.B kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx T L 20.09.2016 otsusele väärteoasjas nr: 2590,16,003262, millega taotles otsuse tühistamist väärteotunnuste puudumise/tõendamatuse tõttu ning ühtlasi väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt oli tema poolt müügiportaalist Osta.ee ostetud noa tera pikkuseks 8 cm. Seda kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, kus kohtuväline menetleja kirjeldab fototabelis joonlauaga mõõdetult noatera pikkuseks 8 cm. Väärteomenetluses on üheks oluliseks tõendusmaterjaliks äravõetud asitõend, mis viitab otseselt eseme seaduslikkusele või ebaseaduslikkusele. Seega tema poolt esitatud nuga ei vastanud relvaseaduses kirjeldatud keelule. Nuga tagastati talle 22.08.2016, temale arusaadavalt tõendas noa tagastamine selle seaduslikkust. Väärteomenetluses on tunnistajana üle kuulatud , kes väidab, et müüs V S talle noa. Tunnistaja väidab, et müüs umbes, mitte täpselt, 15 cm pikkuse teraga noa. Temani jõudes oli noa tera pikkuseks 8 cm. Osta.ee kaudu ta müüjale pretensioone ei esitanud, sest see oleks võtnud kaua aega ning oleks olnud raske, kui mitte võimatu, tõestada, et nuga ei vasta täielikult kirjeldusele. 22.08.2016 ülekuulamisel nentis ta, et noa kättesaamisel kirjutas ta O sta.ee kommentaaris, et ost polnud suurem asi, st ei vastanud ootustele. Ta otsustas noa raha kiire tagasisaamise nimel uuesti müüki panna ning kasutas selleks eelmise omaniku pilte. Fotod ei olnud identsed tema käes oleva noaga. Sellele viitas ta ka oma esimesel ülekuulamisel 08.07.2016. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt nentinud, et kõrvaldamata kahtlused tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega tõlgendada - süüdistatava kasuks. Tunnistaja V. S, kes eelnevalt müüs talle väidetavalt 15 cm pikkuse teraga noa, mis viskus välja vedru jõul, on relvaseadusest lähtuvalt samuti õigusrikkuja. Seega on tunnistaja V. S õigusi menetlusaluse isikuna rikutud. Riigikohus on korduvalt nentinud, et sama teo toimepanija ei saa olla teises asjas tunnistaja. Sellest lähtuva ütlusi lt saab tunnistaja V. S

lugeda antud väärteoasjas õigustühiseks. Kohtuväline menetleja ei ole vaaginud igakülgselt tunnistaja ütluste pinnalt tõusetunud kahtlusi ja seetõttu ei ole ka veenvalt põhjendanud tema süüditunnistamist üksnes tunnistaja ütlustele tuginevalt. Väärteomenetluse otsuses kirjeldab T. L, et menetlusalune isik tunnistab oma tegu. Nii 08.07.2016 kui ka 22.08.2016 ülekuulamistes nentis ta, et nuga, mille ostis portaalist Osta.ee, oli 8 cm, mis aga ei ole relvaseadusest lähtuvalt keelatud. Otsuses ei viidata ühelegi tõendile. Tuuakse ainult välja, et menetlusalune isik tunnistab süüd, mis on aga fabritseeritud otsuse vastuvõtja poolt. Argumente, mis välistaksid tema süüd, ei ole kohtuväline menetleja välja toonud. Riigikohus nendib kriminaalasjas nr 3

1-94- - situatsioonides 04, et sõna sõna vastu peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis on kaasuse lahendamisel asjakohased ning võivad mõjutada tõendite hindamist. Väärteootsusest ei nähtu, millist täiendavat sisulist teavet tõendamiseseme asjaolude kohta on, lisaks menetlusaluse isiku süü ülestunnistusele, võimalik saada kõnealustele tõenditele tuginedes.

4. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur edastas 26.10.2016 kohtule oma seisukoha, mille kohaselt tunnistaja V S on 28.07.2016 kohtueelse menetluse käigus andnud ütlused, milles ta tunnistab, et müüs noa, mille teraosa pikkus oli umbes 15 cm. Menetlusalune isik J.B on kohtueelse menetluse käigus andnud ütlused, et ostis lahtikäiva noa, mille tera pikkus on 15-

16 cm. Väidetavalt sai isik müüjalt noa, mille tera pikkus oli ainult 8 cm. Müüjale ta vale noa kohta midagi ei ütelnud. Paari kuu pärast pani menetlusalune isik eelnimetatud noa müüki, lisades andmed, mis kirjeldasid nuga ja noatera pikkuseks 15-16 cm. Ostjatele ütles menetlusalune isik samuti, et noatera pikkus on selline nagu kuulutuses kirjas. Politseisse tõi menetlusalune isik aga noa, mille tera pikkuseks oli ainult 8 cm. Fotodelt nähtub, et ilmselgelt on tegu sama noaga, mis on aga ise lühemaks tehtud. Menetlusalune isik ei esitanud ka müüjale pretensioone, kuigi oli saanud n-ö vale noa. Sellisest käitumisest saab järeldada vaid seda, et menetlusalune isik püüab teadlikult vastutusest kõrvale hiilida, jättes mulje, et tegu on vale, st lühema teraga noaga, kui kuulutuses kirjeldatud ja fotodelt nähtub. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu -

väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. Tuginedes eeltoodule, palub -

kohtuväline menetleja jätta xxxx väärteoasjas nr: 2590,16,003262 muutmata ja T L otsus J.B kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad - asjaolud; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5)

kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

7. lv on vedru- Relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 2 p 3 kohaselt tsiviilkäibes keelatud külmre või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.

Menetlusalusele isikule J.B-le on kohtuväline menetleja RelvS § 89 lg 1 alusel määranud karistuse selle ees 01.07.2016 xxxx omades tääk t, et J.B -nuga, mille tera

pikkus on vähemasti 15 cm ning mille tera on vedru või raskusjõul väljaviskuv, pakkus - tsiviilkäibes keelatud külmrelva interneti ostu müügi keskkonnas Osta.ee müügiks. -

RelvS § 893

aasi-, pneumo-, heitlg 1 näeb ette vastutuse g või külmrelva, välja arvatud

tsiviilkäibes keelatud külmrelv, ebaseadusliku valmistamise, ümbertegemise, soetamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest.

Eeltoodust nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo valesti kvalifitseerinud, J.B-le on etteheidetud tsiviilkäibes keelatud külmrelva omamist, kuid karistus on määratud gaasi või külmrelva, välja arvatud -, pneumo-, heittsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseadusliku käitlemise eest.

Lähtudes väärteoprotokollis sisalduvast rikkumise kirjeldusest, tuleb J.B tegu kvalifitseerida RelvS § 892 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-

10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

8. - Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku J.B poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, milleks on päring Osta.ee

-

sse (2 tk), vastus Osta.ee päringule (2 tk), fotod, asitõendi vaatlusprotokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, digiallkirja kinnitusleht, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (2 tk).

Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamine, soetamine, omamine, hoidmine, müümine, kandmine, edasitoimetamine, vedami menetlusaluse isiku J.B poolt. ne või muu ebaseadusliku käitlemine

Päringust isikuandmete avaldamiseks (tl 29) nähtub, et oksjoni keskkonnas O sta.ee oli 01.

juulini oksjonil nimega „Uus AK nuga“ kirjelduse kohaselt müügis -47 kokkupandav taaktsiviilkäibes keelatud külmrelv – vedruvõi raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm. Nimetatud oksjoni müüja kasutajanimi oli

„andruskk“. Päringuga paluti väljastada nimetatud oksjoni müüja eesja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed.

Vastusest päringule (tl 34) nähtub, et Osta.ee keskkonnas on registreeritud kasutaja „andruskk“ järgmiste andmetega: nimi J.B, isikukood xxx.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist 08.07.2016 (tl 39 ja tl 39 pöördel) nähtub, et 25.03.2016 ostis J.B interneti müügikeskkonnast Osta.ee „ “ xxxx nimeliselt kasutajalt lahtikäiva noa, mille tera pikkus on 15 16 cm. Sellest noast oli müügikeskkonnas üleval ka pilt. - Ta ei teadnud, et tegemist võib olla külmrelvaga. Kui ta oli noa kätte saanud pakiga, sai ta aru, et tegemist ei ole noaga, mida ta soovis osta. №a tera pikkus pakiga saadetud noal oli 8 cm. Müüjale ta selle kohta midagi ei öelnud. Noa ostis ta 21 euroga + postikulu. Paar kuud hoidis ta nuga enda käes ja juunikuus pani ise selle sama noa müüki O sta.ee keskkonnas. Tema

kasutajanimi seal on andruskk ldid „ “. Oma kontol müüs ta seda sama ainukest nuga. Noa pi kopeeris ta kasutajalt xxxx valeandmed noa kohta. Kui „ “. Ta esitas müügikuulutuses samuti keegi küsis noa tera pikkust, siis kommentaarides vastas ta, et tera pikkus on 15-16 cm vastavalt mõõdulindile. Nuga müüs ta 30 euroga. Küsijaid noa kohta oli, kuid keegi nuga ära ei ostnud.

Sellel nädalal helistati politseist ja öeldi, et ta müüb külmrelva, mis on Osta.ee müügikeskkonnas. Paluti politseisse tulla ja nuga kaasa võtta. 08.07.2016 tuli ta politseisse oma noaga. Politsei vaatas nuga ja ütles, et see ei ole see õige. Tema ei öelnud juba telefonis, et tegelikult on tal oleva noa tera lühem kui sellel, mida ta müüs, sest seda temalt ei küsitud. Tema valet nuga kaasa ei võtnud, see ongi see, mille ta ostis ja mille tera pikkus on 8 cm. Valeandmed noatera pikkuse kohta Osta.ee-

s esitas ta seetõttu, et kartis, et ei saa muidu nuga müüdud.

Päringust isikuandmete väljastamiseks (tl 28) nähtub, et J.B väitel ostis ta külmrelva 23.03.2016 Osta.ee müügikeskkonnast „ “ kasutajanime kasutavalt müüjalt. Se xxxx oses sellega paluti väljastada Osta.ee oksjoni müüja kasutaja „ “ xxxx

- ja perekonnanimi, isikukood ja ees kontaktandmed.

Vastusest päringule (tl 30) nähtub, sta.ee kasutaja „andruskk“ et tuvastati, et 25.03.2016 on O

ostnud enampakkumiselt eseme https://osta-ee.postimees.ee/ak-47-kokkupandav-taak-nuga-

76466088.html, mille müüjaks oli kasutaja „xxxx“. Kasutajat „xxxx“ Osta.ee keskkonda registreeritud ei ole. Kasutaja „xxxx“ andmed on järgnevad: nimi K K, isikukood xxxx, e-mail: xxxx.

Tunnistaja ülekuulamise protokollist (tl 42 nähtub, et tunnistaja V -43) S kasutab vahetevahel interneti ostuxxxx . müügi portaali Osta.ee. Seda ostukeskkonda kasutab ta kasutajanimega „ “ Kasutajana on tegelikult registreeritud tema õde , aga tema kasutab lihtsalt seda. Tänaseks K K on kasutajanimi xxxx „ “ suletud. See suleti paar nädalat tagasi selle pärast, et keegi ei kasuta seda enam. Märtsikuus 2016. aastal kasutas tema seda Osta.ee müügiportaali ja müüs seal tääknoa. Ta enam ei mäleta, kellele ta selle noa müüs. Noa müüs ta 20 euroga. Seda kasutajanime ta ei tea, kellele ta selle noa müüs, aga politsei jutu järgi Andrusele. Nuga oli puidust käepidemega ja teraosa pikkus oli umbes 15 cm. Nuga oli uus ja oli avatav nupule vajutades. Noal ega noa teral vigastusi ei olnud. Noa tera mõõtis ta ära joonlauga ning lisas ka pildi Osta.ee portaali koos joonlauaga. Pildil oli ka noa kõrval joonlaud ja seal olid mõõdud ilusti näha. Seda ta ei teadnud, et selline nuga on tsiviilkäibes keelatud. Peale seda, kui ta noa müüs, ei ole ta selle ostjaga rohkem kontaktis olnud.

Fotodelt (tl 37- nuga, mille V S müüs 38) on näha tääk menetlusalusele isikule J.B-le

ning mida nii V S oma müügikuulutustes kasutasid. Tääknoa kõrvale kui ka J.B astetatud joonlaualt nähtub, et noa tera on pikem kui 15 cm.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist 22.08.2016 (tl 40 nähtub, et eelnevalt -41) ülekuulamisel antud ütlustele soovib J.B lisada, et pärast seda, kui ta oli Osta.ee-st tellitud tääk noa kätte saanud, kirjutas ta 27.03.2016 müüjale Osta.ee - -sse kommentaari, et kaup

kiirelt käes, ei ole suurem asi. Ta tahab ka lisada, et tegelikult ei saanud ta ka samasuguse käepidemega nuga. Pildil oleva ja reaalselt temale saadetud noa käepide olid erinevad. Erinev on ainult käepideme puiduosa toon. Pildil oleval noal oli see tumedam. Samuti oli tera tegelikkuses palju lühem – 8 cm. Kui noa kätte sai, siis ta nägi, et tera on lühem. Sellele ta tähelepanu ei pööranud, kas ta ongi lühema teraga või on see tera justkui ise käsitsi lühemaks tehtud.

Väljavõttest Osta.ee müügikuulutusest (tl 32 33) nähtub, et kasutaja „ “ - andruskk pakkus Osta.ee oksjonil 30.06.2016 kell 19:56:30 kuni 01.07.2016 kell 19:56:30 müügiks tääk-nuga, oksjoni pealkirjaks oli märgitud „Uus AK nuga“. 01.07.2016 kell 17:23 on -47 kokkupandav taak-

kasutaja andruskk , et see avaneb nupule „ “ vastanud talle esitatud küsimusele noa kohta vajutamisega ja tera pikkus on 15-16 cm, teisel pildil on joonlaud kõrval, seal on mõõdud näha.

Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 35 36) nähtub, et Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna - ennetusja menetlustalituse xxxx K F viis läbi vaatluse, vaadeldavaks objektiks oli tääknuga. Vaatluse käigus tuvastati, et tääknoa üldpikkus on 27,5 cm, noatera pikkus on 8 cm. Noa tera on valget värvi metallist ning noa tera käepideme poolsele osale on pressitud kiri AK47 CCCR. Noa tera terapoolne osa on kriimustatud ja seal on justkui viilimise ja lihvimise jäljed, mitte ei ole terav lõige nagu mujal teral. Noa käepide on 19,5 cm pikk ning osaliselt on käepide valget värvi metallist, osaliselt puidust. Käepideme terapoolsel osal on külje peal nupp, millele vajutades avaneb tera.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendi nr 3-1-1-88-06 punktis 11 märkinud, et v - astavalt KrMS § le 61 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kui mingi tõendamiseseme asjaolu kohta on tõendid vastuolulised, peab kohus paratamatult teatud selektsiooni alusel otsustama, kas lugeda teatud väide tõendatuks või mitte.

Kõiki tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et on tõendatud, et J.B omas 01.07.2016

tsiviilkäibes keelatud külmrelva – tääknuga, mille tera pikkus on vähemasti 15 cm ning mille tera on vedruning pakkus seda interneti ostuvõi raskusjõul väljaviskuv – müügi

keskkonnas Osta.ee. on oma ütlustes kinnitanud, et ostis Osta.ee portaalis J.B t kasutajanime „andruskk“ all „xxxx“ nimeliselt kasutajalt lahtikäiva noa, mille tera pikkus on

15-16 cm. Tunnistaja V S es 15 cm pikkuse noatera noa oma ütlustes kinnitas umb ga tääk müümist Osta.ee keskkonnas kasutajanime „xxxx“ alt, nuga oli uus ja avatav nupule vajutades, noal ega teral vigastusi ei olnud ning noa tera mõõtis ta ära joonlauaga ning lisas sellest ka pildi

Osta.ee-sse. Menetlusalune isik J.B kinnitas, et kasutas noa müümiseks Osta.ee keskkonnas eelmise müüja pilte ning küsimusele noa tera pikkuse kohta andis ostuportaalis vastuseks 15-16 cm.

Kohtu hinnangul ei ole J.B ütlused, et tema sai müüjalt noa, mille tera on 8 cm pikkune, elulis enetlusalune isik etud elt usutavad, kuivõrd m ei teavitanud müüjat sellest, et ost kaup ei vastanud kirjeldusele ning müüs ise sama kirjeldust ja pilte kasutades nuga edasi. Ka ei maininud J.B politseile, kui teda jaoskonda kutsuti, et tegelikult on noa tera 8 cm pikkune, vaid see selgus alles ülekuulamisel. Asitõendi vaatlusprotokollis sisalduvaid fotosid ning müügikuulutuses kasutatud fotosid kõrvutades nähtub, et tegu on sama noaga, mille tera on lühemaks tehtud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik püüab vastutusest kõrvale hiilida ning on seetõttu andnud ennast õigustavaid ning tegelikkusele mittevastavaid ütluseid.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et J.B rikkus RelvS § 20 lg 2 p 3 nõudeid, pannes toime RelvS § 892 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg

1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et J.B pani RelvS § 89

2 lg 1 sätestatud väärteo toime hooletusest, kuivõrd tema ütlustest nähtub, et ta ei olnud teadlik, et ostetud ese on külmrelv.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et RelvS § 892 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik J.B .

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

RelvS § 892 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahvühikut või aresti.

Kohtuväline menetleja on J.B-le määranud karistuse RelvS § 89

3 lg 1 alusel, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti ning karistanud menetlusalust isikut rahatrahviga 20

80 eurot. Karistust kergendavaid ega trahviühiku ulatuses, s.o summas raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja märkinud.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus karistamise osas RelvS § 89 J.B

3 lg 1 järgi tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada süüdi RelvS § 89 J.B

2 lg ust kergendavaid ega raskendavaid järgi ning määrata talle selle alusel uus karistus. Karist asjaolusid kohus ei näe. võtab istusregistri väljatrükist (tl 4 nähtuvalt Kohus arvesse, et kar 7) puuduvad menetlusalusel isikul J.B kehtivad karistused. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodust tulenevalt, kuigi

RelvS § 892

lg 1 näeb ette raskema karistuse kui RelvS § 893 lg 1, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratavaks karistuseks RelvS § 892 lg 1 järgi tuleb määrata rahatrahv

20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot, et mitte raskendada menetlusaluse isiku olukorda.

10. -dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § kohus J.B

- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kaebuse osaliselt ning tühistab Politsei prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlusteenistuse xxxx T L 20.09.2016 otsuse väärteoasjas nr 2590,16,003262, millega määrati RelvS § 89 J.B-le

3 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 20

80 eurot, karistuse m osas trahviühiku ulatuses, s.o summas ääramise RelvS § 893 teeb uue otsuse, millega tunnistab J.B lg 1 järgi ja süüdi RelvS § 89

2 lg ing rahatrahvi 2

80 eurot. järgi n mõistab talle karistuseks

0 trahviühiku ulatuses, s.o summas

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp