4-16-8683/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2017, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-8683 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

G.T kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.08.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,16,005035 Menetlusosalised Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Menetlusalune isik (kaebuse esitaja): G.T, isikukood xxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx; tel: xxxx; Õiguslik alus VTMS § 123, § 132 p 2, § 135, § 155, § 156

RESOLUTSIOON

1. G.T kaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada osaliselt karistuse mõistmise osas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 05.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2440,16,005035, millega tunnistati

G.T süüdi Liiklusseaduse § 224 lg järgi ning karistuseks mõisteti rahatrahv trahviühikut summas 200 eurot.

. KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel võimaldada G.T tasuda rahatrahv summas

200 eurot ositi evast kuust

10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgn igakuiselt vähemalt 20 (kakskümmend) eurot.

4. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal (VTMS § 155 lg 2) õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud V™S § 156 lõikes

11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuotsus

toimetada kätte menetlusosalistele.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna patrullpolitseinik Erika Jõhvi

Salla koostas 18.07.2016 menetlusalusele isikule G.T-le väärteoprotokolli AB1464237, mille kohaselt juhtis G.T 18.07.2016 kell 16.38 Ida-Virumaal Sonda vallas Uljaste tee 2. kilomeetril Sämi Kiviõli suunas mootorsõidukit -Sondaxxxx registreerimismärgiga juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli xxxx

alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,15 mg. Tõendusliku alkomeetriga mõõdeti juhi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,15 mg/l kohta. Menetlusalune isik rikkus oma teoga LS § 69 lg 3 nõudeid äärtegu kvalifitseerit LS § 2 järgi.

ning v i

24 lg 1

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev määras 05.08.2016 otsusega menetlusalusele isikule G.T-le väärteoasjas nr 2440,16,005035

Liiklusseaduse § 224 lg s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuseks - rahatrahvi summas 200 eurot.

0 trahviühiku ulatuses, s.o

3. 02.09.2016 esitas menetlusalune isik G.T Viru Maakohtule kaebuse Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse Jõhvi menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 05.08.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,16,005035.

Kaebuses selgitab menetlusalune isik, et tema majanduslik olukord on väga raske, mistõttu on talle määratud rahatrahvi summa ja tasumise tähtaeg 02.09.2016 üle jõu käivad. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik juba pikemat aega töötu ja elab oma pensionärist ema juures, ka - xxxx svatades üksi oma 17 aastast poega, kes õpib . Kaebaja on teadlik oma väärteo olemusest ja tunnistab oma viga, kuid kinnitab, et toimepandud tegu ei olnud tahtlik. Määratud karistus ja selle kohene täitmine tekitab kaebajale ja tema perele väga suuri raskusi. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja vähendada trahvisummat ja võimaldada rahatrahvi tasumine ositi.

us vastuses menetlusaluse isiku kaebusele on . Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalik seisukohal, et k

äesolevas asjas esineb menetlusaluse isiku süü teo toimepanemises. Isiku enda sõnade kohaselt tarvitas ta paar tundi enne peatamist alkoholi. Sõitma asudes ei olnud ta kindel, et tal joove täielikult puudus kuid arvas, et on kaine. Seega lõi ta ise olukorra, kus k , ahtluse

korral on asutud siiski kavandatut ellu viima, asudes juhtima mootorsõidukit, eelnevalt täielikult veendumata enda sobivuses liikluses. Suundudes liiklusesse, peab juht olema täielikult kindel, et on liikluses osalemiseks sobivas seisundis. Juht ei või vähimagi kahtluse korral asuda juhtima sõidukit, seda enam kui alles on tarbitud alkoholi. Seega on isiku süü teo toimepanemises olemas ja selle suurust karistuse määramisel ka arvestati. Karistuse määramisel võeti arvesse ning arvestati kergendavate asjaoludega, isik oli tegu kahetsenud ning samuti puudus isikul kehtiv karistus. Raskendavaid asjaolusid ei täheldatud. Samuti tuleb karistamisel silmas pidada, milline tegu on siis toime pandud. Karistamisel ning väljakujunenud karistuspraktika kohaselt alustatakse karistuse väljakujundamist sanktsiooni keskmisest määrast, milleks on 200 eurot. Antud summast laskutakse kas alla või siis tõustakse ülespoole. Kuna kindlasti ei esine isiku puhul KarS § 58 tulenevaid raskendavaid asjaolusid, saab arvesse võtta üksnes kergendavaid asjaolusid ning asjaolusid, kas tegu pandi toime tahtlikult või ettevaatamatusest, kui suur on isiku süü. Kergendavat asjaolu ehk kahetsust on otsuse vastuvõtmisel arvestatud ning sanktsiooni keskmisest määrast on laskutud allapoole. Keskmisest määrast allapoole viib ka asjaolu, et isikul puudus kehtiv karistus. Samas esineb isiku poolt teo toimepanemise ehk olukorras, tahtlus ning süü kus puudus täielik selgus oma kainuses, on siiski mootorsõidukit juhtima asutud. Sellega aga tõstatatakse määra taas ülespoole ehk siis nullitakse keskmisest sanktsiooni määrast väiksema karistuse määramine.

Menetlusalune isik on oma kaebuses samuti palunud rahatrahvi graafikujärgset tasumise võimalust ehk siis ajatamist. Menetleja seisukohast oleks menetlusalune isik sellise taotluse saanud esitada ka kohtuvälisele menetlejale enne otsuse jõustumist. Kaebetähtaeg seal hulgas ka rahatrahvi tasumise tähtaeg on 15 päeva, mille jooksul on isikul piisavalt aega selgusele jõuda oma rahalises olukorras ning vajadusel esitada taotlus tähtaja pikendamiseks. Sellist taotlust kohtuvälisele menetlejale mingil põhjusel esitatud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud karistuse vähendamiseks puudub alus, kuid rahatrahvi ajatamise osas palub kaebuse rahuldada.

Kohtu põhjendused

arutab maakohus . Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et G.T kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt karistuse mõistmise osas.

7. m Liiklusseaduse § 69 lg näeb ette, et ootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse § 224 lg ootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

1 kohaselt m isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20– või kelle ühes liitris 0,49 mg

väljahingatavas õhus on alkoho – lisisaldus 0,10 0,24 mg, karistatakse rahatrahviga kuni

100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku G.T poolt väärteo toimepanemise tõendatuks tõendusliku al

komeetri kasutamise protokolli, tunnistaja patrullpolitseinik A R ja menetlusaluse isiku enda ütlustega.

6. Menetlusalune isik tunnistab kohtuvälises menetluses, et ta juhtis 18.07.2016 kella poole viie ajal xxxx kodust Uljastele ning p sõiduautot sooviga sõita oma suve aar tundi enne sõitma

asumist jõi õlut. Kuna tal puudub alkomeeter, siis ei olnud ta kindel, et joovet ei ole, kuid enesetunde järgi tundus ta olema kaine. Kahetseb tehtut ja lubab edaspidi üldse mitte rooli istuda, kui on eelnevalt

õlut tarvitanud.

Tunnistaja A R - olles 18.07.2016 patrullis koos patrullpolitseinik ütlustest (tl 15 16) nähtub, et

Erika Sallaga, märkasid nad Padaoru poolt Uljaste suunas liikuvat sõiduautot, mille kiirus tundus kahtlaselt suur. Auto peatati ning roolis olnud paanikas naisterahvaks osutus G.T . Alkotesti teg alkoholisisalduseks 0,30 mg/l ning edasi emisel näitas indikaatorvahend suunduti Jõhvi politseijaoskonda, kus tõenduslik alkomeeter näitas alkoholisisalduseks lõpliku tulemusena 0,15 mg/l.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 14) nähtub , et 18.07.2016 Jõhvi

muti sa politseijaoskonnas kontrollile allutatud isikul G.T mõõdeti tõendusliku alkomeetriga

DRÄGER ALCOTEST 7110 nr ARBK-0026 alkoholisisalduseks 0,20 mg/l, mis arvestades laiendmääramatust +/ 0,05 mg/l, teeb lõplikuks mõõte - tulemuseks 0,15 mg/l.

7. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku G.T süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega, s o tema enda ütlustega, tunnistaja patrullpolitseinik ütlustega . A R ning

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. G.T ei ole eitanud väärteo toimepanemist, kuid majanduslikest raskustest tulenevalt soovib rahatrahvi vähendamist või rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa.

8. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik G.T

pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik G.T, kes oli ee t lnevalt tarvitanud alkoholi, möönis, et ta võib juhtida sõiduauto alkoholijoobe seisundis.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku G.T väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väär - teomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik G.T. Menetlusnorme rikutud ei ole.

10. Liiklusseaduse § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Menetlusalusele isikule G.T-le on kohtuväline menetleja L § 224 lg alusel määranud rahatrahvi trahviühiku ulatuses. KarS S

§ 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on otsuses väärteoasjas nr 05.08.2016

2440,16,005035 õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku G.T karistust kergendava ks te asjaoludeks tuleb pidada seda, et isik kahetseb juhtunut ja tal puudub eelnev karistatus ning et raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna kohtu hinnangul on menetlusalune isik toime pannud ohtliku liiklusalase väärteo, seades ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise, kuid arvestades asjaolu, et G.T ei ole varem karistatud, on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule G.T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses on puudub alus kooskõlas süüteo raskusega ning karistuse vähendamiseks.

Kohus leiab, et menetlusalune isik näitab soovi ja initsiatiivi rahatrahvi tasumiseks, kuid tema raske majandusliku seisundi tõttu puuduvad tal vahendid selle tasumiseks ühekordse summana ette menetlusaluse isiku G.T antud lühikese tähtaja jooksul, mistõttu on põhjendatud taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Seda toetab ka kohtuväline menetleja.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p- 2, rahuldab kohus G.T st kaebuse osaliselt. Menetlusalusel isikul G.T tuleb tasuda rahatrahv 200 eurot 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 20 eurot kuni raha asumiseni. trahvi täieliku t

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik