2-15-8/102 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number 2-15-8 Tsiviilasi

XXXX avaldus lapsega suhtlemise korra rikkumisest või täitmise raskendamisest tuleneva lahkheli lahendamine Menetlustoiming Lõpplahend hagita asjas

Menetlusosalised ja nende esindajad

Ärakuulamise aeg

Ärakuulamisel viibisid

Avaldaja (lapse isa) XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX)

Puudutatud isik (lapse ema) XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX)

Puudutatud isik (laps) XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja, vandeadvokaat Marika Jaanson (Advokaadibüroo Aktseptus, e-post: info@aktseptus.ee)

Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Marju XXXX (e-post: marju.XXXX@tallinnlv.ee)

28.12.2016

Avaldaja XXXX, puudutatud isik XXXX ja eestkosteasutuse esindaja Marju XXXX

RESOLUTSIOON

I Kinnitada XXXX (avaldaja, isa) ja XXXX(puudutatud isik, ema) (koos nimetatuna pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1. Käesoleva kokkuleppega asendavad pooled tsiviilasjas nr 2-11-8081 (03.02.2012) lapsega kehtestatud suhtlemiskorra järgmiselt:

2

- paaris nädalatel elab laps ema juures, paaritutel nädalatel elab laps isa juures.

2. Juhindudes PKS § 143 lg-st 2 täpsustab kohus, millisest tegevusest peavad vanemad lapsega suheldes hoiduma:

2.1. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. 2.2.Vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul teise vanema ja lähedaste halvustamisest ning lapsest eemalviibiva vanema suhtes hirmu või vastumeelsuse kujundamisest. Samuti tagab vanem, et temaga seotud kolmandad isikud ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat ega õõnesta teise vanema autoriteeti. 2.3.Vanemad peavad hoiduma lapse põhiseaduslike õiguste riivamisest.

II Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus 03.02.2012 määrusega määras kindlaks lapse XXXX suhtlemiskorra oma isa XXXX .

2. 02.01.2015 esitas XXXX Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra rikkumisesest ja täitmise raskendamisest tuleneva lahkheli lahendamiseks.

3. Harju Maakohus 13.10.2015 määrusega tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, muutis Harju Maakohtu 03.02.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-8081 kindlaks määratud isa ja lapse suhtlemise korda ning määras, et isa suhtleb lapsega vanemate kokkuleppel.

4. Tallinna Ringkonnakohus 21.01.2016 määrusega tühistas Harju Maakohtu 13.10.2015 määruse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule.

5. 29.04.2016 maakohtus toimunud ärakuulamisel olid lapse vanemad nõus pöörduma perenõustaja poole. Kohus protokollilise määrusega määras lapse vanematel pöörduda 2016.a. maikuu jooksul perenõustaja poole ja teatada kohtule perenõustamise tulemusest.

6. 13.09.2016 määrusega kohustas kohus lapse vanemaid jätkama perenõustaja teenuse kasutamist ja teatama kohtule igakuiselt perenõustamise tulemustest.

7. 28.12.2016 esitasid XXXX ja XXXX kohtule allkirjastatud kompromissi, paludes kompromiss kinnitada.

8. 28.12.2016 maakohtus toimunud ärakuulamisel avaldas XXXX, et kompromiss on osa menetlusest ja 03.02.2012 määrusest puudutab esitatud kompromiss lapse elukorraldust. Seadusega on keelatud tekitada kahju lapse tervisele ja põhiseaduslikele õigustele. Kompromissi tuleb täiendada sellega, et mõlemad vanemad peavad hoiduma lapse põhiseaduslike õiguste riivamisest. Lapsel on õigus suhelda isaga, mõlema vanema

3

poolsete sugulastega. Lapse isani on jõudnud info, et ta on agressiivne, riidleb XXXX isaga. Nii kujuneb lapsel negatiivne suhtumine mõlema vanema sugulastesse.

XXXX sõnul ei kahjusta ta lapse suhet isaga, sugulased ei ole kunagi nende ellu sekkunud.

Eestkosteasutuse esindajal ei olnud vastuväiteid, kui vanemad sellise kokkuleppe saavutasid.

Lapse esindaja 28.12.2016 kohtule saadetud e-kirjas leidis, et kompromiss ei kahjusta lapse huve.

9. Menetlusosaliste nõusolekul jätkas kohus asja arutamist kirjalikus menetluses.

10. 30.12.2016 kohtumäärusega jättis kohus XXXX 28.12.2016 ärakuulamisel esitatud taotlused lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja taandamiseks rahuldamata

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

12. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

13. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele.

14. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

15. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

4

16. Kohus võib suhtlemiskorda reguleerides PKS § 143 lg 2 järgi täpsustada, millisest tegevusest peavad vanemad lapsega suheldes hoiduma. Kohus on seda märkinud kohtumääruse resolutsioonis.

17. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik