4-16-8313/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-16-8313

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 jaanuar 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-16-8313 (2315,16,010714) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik A.P, ik: XXX, elukoht: XXXX Kohtuvälise menetleja esindaja

Oleg Klok, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. A.P süüdi tunnistada NPALS § 15

1

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

2. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas

ning mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 20.02.2017. Kui menetlusalune isik

jätab aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes

sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. A.P-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine uuringu kulu

105 (sada viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele,

märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „A.P, 4-16-8313, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel A.P-le posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.

4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

2

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 09.01.2017. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

24.10.2016 koostati väärteoprotokoll nr AB 1433914 selles, et 23.10.2016 kella 19.20 ajal peeti Tallinnas Linnamäe teel asuvas pargis kinni A.P, kelle organismis tuvastati uuringu

tulemusena karfentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune

isik on toime pannud NPALS §-s 151

lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav ja tunnistab end süüdi.

Wismari haigla psühhiaater kirjutab talle välja ravimeid. Varasemad arestid on kantud, vaid

asenduskaristus 5 päeva on kandmata, kuna kohti ei ole arestimajas. Töötab 2 kuud mitteametlikult ehitusel. Ülalpidamisel on kaks last, elavad eraldi, aitab materiaalselt.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut tuleb karistada arestiga, korduvalt samalaadsete süütegude toimnepanemise eest. Viimane kord karistati 18 päevase arestiga ja 4 päeva hiljem pani uue teo toime. Taotleb aresti mõistmist 12 päeva ja välja mõista menetluskulu 105 eurot.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjalides leiduvat joobeseisundi tuvastamise uuringuakti ja menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

02.11.2016 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud

karfentanüüli sisaldus. Fentanüül kuulub NPALS § 31

lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri

18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti

ettekirjutust eelmärgitud aine kasutamiseks. Kohus peab sellise aine tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega

seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine karfentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seetõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud, sh kohtu poolt ka nädal aega varem arestiga, mistõttu ei saa tegemist olla ka ettevaatamatusest toime pandud teoga ning isik on teo toime pannud kavatsetult, olles teadlik nii tarvitatavast ainest, selle toimest ja mõjust.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut aasta jooksul

samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud kahel korral arestiga ning muude

väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Kuna menetlusalune isik on jätnud trahvid ettenähtud tähtaja jooksul tasumata ja arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub ka püsiv ja legaalne sissetulek ning teda on korduvalt karistatud ka varavastaste süütegude toimepanemise eest, on menetlusaluse isiku suhtes rahalise mõjutamise võimalused ammendunud, kuivõrd need ei taga oodatud tulemust ega sunni menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes

tuleb kohaldada teiseliigilist karistust aresti näol. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse

väärteo toimepanemises, mille ta pani toime nädala aja möödudes samalaadse väärteo eest kohtuotsusega arestiga karistamisest, siis leiab kohus, et menetlusalune isik ei suuda ega soovi järeldusi teha. Arvestades seda, et tegemist on ühe väärteoga, võib õelda, et isiku süü on alla keskmise ning temale võib aresti mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Lisaks süü

suurusele tuleb aga kohtu arvates karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et

3 menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ja aasta

jooksul korduvalt. Seega ei suuda menetlusalune isik käituda õiguskuulekalt ning käitub

jätkuvalt õigusvastaselt. Seega kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama keelunormi

kehtivusest ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära

lähedases määras ning karistus tuleb mõista keskmise määra lähedases määras. Samuti tuleb

V™S § 111 p 8 alusel menetlusaluselt isikult välja mõista uuringu tegemisel tekkinud kulu täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/