1-09-1886/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-1886

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.M KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3

(kolm) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui B.M ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku (kolme) kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 6 kuuks. (kuueks) Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule

Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.

B.M suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista B.M-ilt riigituludesse

menetluskuludena 3262 krooni 50 senti sundraha ja 1138 krooni 70 senti Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 12.märts 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-09-1886 kohtueelses menetluses 09260100068 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

B.M süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav B.M

elukoht XXXXXXXXX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 2-l korral

Kaitsja määratud korras Heiki Kuningas – asenduskaitsjana

2 2

määratud kaitsjale makstud tasu ning 596 krooni 75 senti joobe tuvastamise kulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „B.M, 1-09-1886, menetluskulud“, või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „B.M, 1-09-1886, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Heiki

Kuninga (Kuningas) süüdistatav B.M kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 09.02.2009.a sõlmitud kokkuleppes

B.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 10.01.2005 Lõuna

Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 20.12.2008 kella 22.56 paiku Tartumaal

Rannu vallas Sangla-Rõngu maantee 8. km-l mootorsõidukit Audi 80 reg.märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani B.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Karistus 09.02.2009.a sõlmitud kokkuleppes

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.M-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

3 3 KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

B.M ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel võtta B.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav B.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on B.M suhtes süüdimõistev. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

- 991 krooni 20 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk

27-28; KrMS § 175 lg 1 p 4);

- 147 krooni 50 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS

§ 175 lg 1 p 4);

- 596 krooni 75 senti joobe tuvastamise kulu (lk 7; KrMS 175 lg 1 p 3);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9, § 179 lg 1 p 2). Kokkuleppe kohtulikul arutamisel kohtuistungil esitas süüdistatav B.M kohtule

suuliselt taotluse, jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kuna töökoht ei ole talle

viimastel kuudel tööd taganud, tema ülalpidamisel on 3 last, elukaaslane ei tööta,

kuna on 2-aastase lapsega kodune, ning pangale on vaja tasuda ka maja eest

liisingmakseid. Kaistja ja prokurör olid nõus osa menetluskulude riigi kanda jätmisega. KrMS § 180 lõikes 3 sätestatu kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib isikule ilmselt üle jõu. Kuna käesoleval juhtumil nähtub süüdistatava kohtule avaldatust, et talle käib hetkel

seoses töökoha poolt töö mittevõimaldamisega menetluskulude hüvitamine ilmselt

üle jõu, siis peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Süüdistataval tuleb kanda täies ulatuses riigile reaalselt põhjustatud kulud – joobe tuvastamise kulu ja määratud kaitsja tasu. Sundrahast peab kohus põhjendatuks jätta pool riigi kanda. Kuna süüdistataval on töökoht olemas, siis

on talle töö võimaldamise korral edasiselt täitementluse käigus võimalik

menetluskulud riigile kohtutäituri vahendusel tasuda. Täitemenetlus on piisavalt pikk, et rahaliste vahendite tekkimisel enda võlgnevus riigile tasuda. Süüdistataval ei ole kohustust tasuda menetluskulu riigile koheselt kohtuotsuse jõustumisele järgneva 1 kuu vältel Kaitsjatasu

4 4

Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 27-28).

Kohtumenetluses esitas advokaat Heiki Kuningas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav B.M kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub koefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik