1-07-11600/81-07-11600/8 · Tartu Ringkonnakohus

2009-02-18

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1-07-11600 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-07-11600 (06260101913) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Regina Laiapea Kriminaalasi Nikolai Kohtovi süüdistus KarS § 256 lg 1; § 121 ja § 120 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 14. o...

1-07-11600

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-07-11600 (06260101913) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Regina Laiapea Kriminaalasi Nikolai Kohtovi süüdistus KarS § 256 lg 1; § 121 ja § 120 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Nikolai Kohtovi kaitsja Tarmo Pilv Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav Nikolai Kohtov

elukoht: XXX, isikukood: 37810032713, töökoht: XXX

varem kriminaalkorras karistatud kahel korral Kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-11600 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19. veebruarist 2009.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 11. märtsil 2009.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 12. märtsist 2009.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2008 otsusega mõisteti Nikolai Kohtov süüdi ja karistati KarS § 256 lg 1 järgi 7-aastase vangistusega, KarS § 121 järgi 1-aastase vangistusega ja KarS § 120 järgi 4-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2006 otsusega mõistetud 4 aasta 6 kuu pikkune vangistus osaliselt ning mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 9 aastat vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha N. Kohtovi poolt Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2006 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 2 aastat 7 kuud 12 päeva, ning loeti lõplikuks karistuseks 6 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust.

Maakohus arutas muuhulgas N. Kohtovile KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema lõi Tartus 2005. aasta jaanuaris kuni 2. märtsini 2006 tegutsenud kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid 2005. aasta jaanuarist kuni 2. märtsini 2006 H. L. , 2005. aasta jaanuarist kuni 2. märtsini 2006 A. P. , 2005. aasta jaanuarist kuni 2005. aasta sügiseni A. S. , 2005. aasta veebruarist kuni 2005. aasta juunini R. R. , 2005. aasta suvest kuni 2006. aasta jaanuarini I. F. , 2005. aasta suvest kuni 2005. aasta novembrini A. V. , 2005. aasta sügisest kuni 2005. aasta lõpuni J. K. ja 2005. aasta sügisest kuni 2. märtsini 2006 D. M. ning mille eesmärgiks oli Lõuna-Eestis narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, s.o KarS § 184 sätestatud esimese astme kuritegude toimepanemine. N. Kohtov juhtis ja rahastas kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, värbas kuritegelikku ühendusse liikmeid, kellele pani ülesandeks: I. F. narkootilise ja psühhotroopse aine müügist saadud raha sisse kasseerimise, saadud tulu üle arvestuse pidamise ning vastavasisulise aruande esitamise N. Kohtovile; A. S. narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise, hoidmise, vahendamise ja edasiandmise, samuti omandatud narkootilise ja psühhotroopse aine eest pangaülekannete tegemise; A. P. narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise, hoidmise, vahendamise ja edasiandmise, samuti kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise; J. K. narkootilise ja psühhotroopse aine hoidmise, kaalumise, pakendamise ja edasiandmise ning kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise; H. L. narkootilise ja psühhotroopse aine hoidmise, edasiandmise, vahendamise ja omandamise, samuti omandatud narkootilise ja psühhotroopse aine eest pangaülekannete tegemise ning kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise; R. R. narkootilise ja psühhotroopse aine hoidmise, edasiandmise, vahendamise ja omandamise ning võlgnikelt võlgade välja nõudmise; A. V. narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise, hoidmise, kaalumise ja pakendamise ning edasiandmise;

D. M. narkootilise ja psühhotroopse aine hoidmise ja edasiandmise.

N. Kohtov eitas temale süüks pandavate kuritegude toimepanemist, tunnistades vaid, et oli narkootikumidega tegeleva ühenduse liige.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt leidsid N. Kohtovile esitatud süüdistused kohtus täielikult tõendamist. Kohus kuulas tunnistajatena üle A. V. , A. S. , R. R. , D. M. , I. F. ja J. K. , kes kõik on süüdi tunnistatud 31. mail 2007 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 255 lg 1 järgi, s.o kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumises, milline tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. Isikud tunnistasid end täielikult süüdi ja asja arutati kokkuleppemenetluses. Ütlusi andsid kohtus ka H. L. ja V. H. . Kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et tegemist oli ühendusega, mille tegevus oli suunatud narkootikumide käitlemisele. Kuigi tunnistajate ütlused tõendavad N. Kohtovi süüd talle KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, näitavad tema tegevust ühenduse loojana, juhtijana ja sellesse liikmete värbajana kõige ilmekamalt tema enda ütlused. Hinnates süüdistatava ütlusi, selgub, et kuigi ta ise ei pea ennast ühenduse juhiks ja organisaatoriks, oli tema isikuks, kelle poole pöörduti sooviga hakata tegelema narkootikumidega, kes värbas mitmeid liikmeid, andis korraldusi tööjaotuse kohta, pidas narkoäri puudutavaid märkmeid ja käskis sama teha ka teistel, jagas korraldusi telefoninumbrite vahetamiseks, tegeles narkoäri rahade sissekorjamisega ning karistas võlglasi ja oli isikuks, kelle läbi toimus narkootikumide muretsemine Tallinnast. Ka I. F. , A. S. , J. K. , H. L. , D. M. , R. R. , A. V. ja V. H. läbi viidud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamised näitavad, milline oli süüdistatava roll ühenduses ning ühenduse liikmete tööde jaotus. N. Kohtov küll väidab, et tema radikaalseid meetmeid organisatsiooni loomiseks ei rakendanud, kuid samas nähtub tema ütlustest, et tema oli isikuks, kellest narkootikumide käitlemisega tegelev ühing alguse sai, kellel oli sellest oma ettekujutus ning kes hakkas sellesse liikmeid värbama. Süüdistatav värbas ise mitmed isikud sellesse ühendusse, s.o I. F. , H. L. ja A. V. tegi ettepaneku just tema. Uusi liikmeid otsisid ka tunnistajatena üle kuulatud isikud, kuid nende ütlustest nähtub, et nemad olid vaid ettepaneku tegijaks ja seejärel viidi uus inimene kokku N. Kohtoviga, kellega juba täpsemalt räägiti. Seega uute inimeste n.ö tööle võtjaks oli ikkagi süüdistatav. Tunnistajate ütlustest nähtub ka see, et ühenduse juhiks oli N. Kohtov. Tema oli ainsaks isikuks, kes teadis, kustkohast Tallinnast saab narkootilist ainet, tema leppis kokku kohtumised Tallinnas, maksis aine eest, organiseeris ainele järgi minemise ning selle, kes peab aine bussiga Tartusse tooma. Seejuures pani ta rõhku sellele, et narkootilisi aineid ei oleks võimalik leida tema juurest. Samuti väljendusid N. Kohtovi juhtimisteod selles, et ta teostas pidevat kontrolli ainete müümise ja laekuvate rahade kohta. Selleks oli tal olemas ka eraldi inimene, kes teostas raamatupidamist. Ta käskis liikmetel teha kirjalikke märkmeid, milliseid omavahel võrdles. Süüdistatav on kohtus maininud, et tegelikult oli olemas ka täpsem raamatupidamine, mida politseil aga leida ei õnnestunud. Süüdistatav oli samuti võlgade sissenõudjaks ning ka selleks võttis ta ühendusse inimese, s.o R. R. . N. Kohtov oli see, kes pidas vajalikuks otsida garaaže ja kellel oli neisse ligipääs. Tema kätte maksti narkootikumide eest tasutud rahad, tema andis korraldusi telefonikaartide vahetamiseks ja pangaülekannete tegemiseks. Eeltoodud tõendid lükkavad ümber N. Kohtovi ütlused selles, et tema ei olnud ühenduse loojaks, juhiks ja liikmete värbajaks. Süüdistatav on püüdnud suurt osa oma süüst ja ülesannetest omistada H. L. . Uuritud tõendid näitavad küll H. L. aktiivset osalust ühenduses, kuid sellegipoolest jäi ta vaid ühenduse liikmeks. H. L. tegevust iseloomustab ilmekalt N. Kohtovi enda öeldud lause, et H. L. oli agar ja tahtis temale meele järele olla. Samuti

näitavad asja materjalid seda, et narkoühendus tegutses aktiivselt edasi ka siis, kui H. L. viibis kinnipidamiskohas. Asjaoluks, mis veel ilmekalt näitab, et H. L. positsioon ühenduses oli süüdistatava omast madalam, on see, et käies narkootilise aine järel Tallinnas, pidi just H. L. riskima ja koos narkootikumidega Tartusse sõitma. Süüdistatav ise sõitis tagasi autoga ning narkootilisi aineid ta enda juurde ei tahtnud. Ka on süüdistatav ise öelnud, et ta oli kõige kõrgemal tasemel ja teised olid madalamal. Kohus hindas veel teisigi N. Kohtovi süüd näitavaid tõendeid. Nimelt leiti N. Kohtovi elukoha läbiotsimisel muuhulgas väike musta värvi kaantega märkmik; süüdistatav on tunnistanud, et märkmik seondub narkoäriga ning et ta püüdis sinna visandada skeemi, kuidas ühendus peaks toimima. Ka nimetatud asjaolu näitab süüdistatava juhtimistööd ühenduses. Süüdistatav on end kaitsnud väitega, et ega ühendus päriselt nii ei toiminud, nagu kirjas oli. Asjaolu, et kõik inimesed ei täida neile antud ülesandeid perfektselt ning ei allu kõiges ühenduse juhile, ei tähenda, et ühendusel juhti ei ole. N. Kohtovi korteri läbiotsimisel leiti ka 30 Diil SIM-kaarti, 9 ZEN SIM-kaarti, 2 Tele Yks SIM-kaarti ja kaks tähistuseta SIM-kaarti. Asjas on tõenditeks ka A. S. ja H. L. elukohtade läbiotsimisel leitud asitõendid. N. Kohtovi, H. L. ja A. S. omavahelist äritegevust peegeldavad ka nende poolt tehtud sularaha sissemaksed perioodi 01.01.2004 – 17.05.2006 kohta. N. Kohtovile on käesolevas kriminaalasjas süüdistused esitatud ka KarS § 120 ja § 121 järgi. Kuriteod on toime pandud eelkirjeldatud ühenduse tegevuse ajal ning seoses selle ühenduse juhtimisega süüdistatava poolt.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N. Kohtovi on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral ja väärteokorras 13 korral. Kohus leidis, et KarS § 256 lg 1 järgi tuleb süüdistatavat üldpreventatiivsetel kaalutlustel karistada 7-aastase vangistusega. N. Kohtovi juhitud ühendus, mille tegevus oli suunatud narkootikumide levitamisele, töötas pikka aega ning ühenduse tegevusega kahjustati teiste isikute tervist süstemaatiliselt, s.o määramata hulga isikute tervist. Tegemist on väga ohtliku kuriteoga. Süüdistatav on kohtus oma viimases sõnas palunud andestust ning lubanud ka ise andestada kõigi temale võlgu olevate isikute võlad. Kohus leidis, et tegemist ei ole isiku puhtsüdamliku kahetsusega. Süüdistatav tunnistab ühendusse kuulumist, kuid mitte selle juhtimist. Samuti ei tunnistanud ta end süüdi KarS § 120 ja § 121 järgi. KarS § 121 järgi mõistis kohus süüdistatavale 1-aastase vangistuse ja KarS § 120 järgi 4-kuulise vangistuse. Igasugune vägivalla tarvitamine on ohtlik. Kohus arvestas siinjuures aga ka seda, et süüdistatav tarvitas füüsilist vägivalda H. L. ja V. H. vastu kuritegeliku ühenduse tegevusega seonduvalt ning ei saa väita, et kannatanud ise poleks milleski süüdi olnud.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

N. Kohtovi kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles N. Kohtov mõisteti süüdi KarS § 256 lg 1 järgi, ning teha uue otsuse, mõistes N. Kohtovi KarS § 256 lg 1 järgi õigeks.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on asjas valesti hinnatud N. Kohtovi rolli kuritegelikus ühenduses. N. Kohtov ei ole olnud kuritegeliku ühenduse looja või organisaator, vaid ainult sellise ühenduse liige. Kuritegelikku ühendust juhiti väljastpoolt ja selle struktuur Tartus oli hajus, ilma et kellelgi oleks olnud olulist juhtimispädevust. Kõik kuritegeliku ühenduse liikmed on andnud ütlusi, et nad ei allunud N. Kohtovi kontrollile. Nii tegutsesid kõik narkootiliste ainete vahendajad iseseisvalt, müüsid ja tarbisid ise narkootilisi aineid ning jätsid

reeglina ka selle eest saadu endale. Keegi ei tunnistanud N. Kohtovi mingisugust autoriteeti. Narkootikumid saadi Tallinnast, kus erinevad inimesed Tartust käisid sellel järel. Kogu tegevuse organiseerimine toimus Tallinnast ja Kohtla-Järvelt – sealt tuli idee narkootiliste ainete müügiks, sealt varustati Tartu ühendust narkootiliste ainetega ning teostati kogu tegevuse üle ka kontrolli. Kogu selline tegevus ei sõltunud N. Kohtovist, kuivõrd tema täita olid kuritegelikus ühenduses ainult piiratud ülesanded – peamiselt korraldada ainete toomist Tallinnast. Ka pärast N. Kohtovi vahistamist jätkus selline ebaseaduslik ainete müük, mis omakorda tõendab, et N. Kohtovi roll kuritegelikus ühenduses ei olnud keskne ega määrav. Peamised N. Kohtovi süüstavad tõendid on tema enda ütlused, milles ta on rääkinud enda olulisest panusest kuritegeliku ühenduse ülesehitamisel ning sellest, kuidas kõik toimus tema juhtnööride järgi. Sellistesse ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. N. Kohtov on varajasest east peale olnud kuritegeliku maailma poolt väärkoheldud isik. Tema suhtes on korduvalt toime pandud erinevaid isikuvastaseid kuritegusid, teda pekstud ja mõnitatud. Selle tagajärjel on tema mõttemaailm oluliselt väärastunud, tingituna kuritegelikus maailmas omandatud alaväärsuskompleksist. Praeguseks on see jõudnud nii kaugele, et N. Kohtovi kinnisideeks on saanud, et ta ei allu kellelegi ning on ise tõusnud kuritegelikus hierarhias ja saavutanud mingisuguse autoriteedi. Selline väärkujutelm ei vasta tegelikkusele ning on vastuolus kõigi tõenditega. Kaitsja on taotlenud N. Kohtovile kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi korraldamist, kuivõrd on selge, et süüdistatava võime tegelikkuses orienteeruda on oluliselt piiratud ning ta ei ole suutnud täielikult sotsiaalselt kohaneda. Taotlus on jäänud rahuldamata, mistõttu kaitsja võimalusi sellise asjaolu tõendamiseks on õigustamatult piiratud. Tartu Vanglas, kus N. Kohtov karistust kannab, ei ole ta kuritegelik autoriteet, vaid põlualune isik, kuivõrd kuritegelikus maailmas on N. Kohtovi olematu roll ja tähtsus mingisuguse ühenduse loomisel üldtuntud. Maksimaalselt oleks võimalik N. Kohtovi vastutus KarS § 255 lg 1 alusel, mille alusel on karistatud kõiki teisi ühenduses osalenud isikuid.

Kohtuotsus on tehtud ne bis in idem põhimõtet rikkudes, kuivõrd N. Kohtov on Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-10361 samade tegude eest juba süüdi mõistetud – N. Kohtov on süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistatud 3- aastase vangistusega. Lugedes maakohtu 6. oktoobri 2006 otsuse põhiosa, siis N. Kohtovit süüdistati sisuliselt kahes teos, mis leidsid aset pikemal perioodil: ta korraldas suures koguses narkootikumide toomise Tallinnast Tartusse ja korraldas narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist Tartus. Sel eesmärgil andis ta korraldusi erinevatele isikutele, kes narkootikume Tallinnast Tartusse tõid ning seda Tartus käitlesid ja müüsid. Vaidlustatud otsuse järgi süüdistatakse N. Kohtovi selles, et ta lõi Tartus 2005. a jaanuarist kuni 2. märtsini 2006 tegutsenud kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid erinevad isikud. Edasi on süüdistuses toodud, et N. Kohtov tegi erinevatele isikutele ülesandeks narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise, hoidmise, kaalumise, pakendamise, vahendamise ja edasiandmise. Kõik nimetatud teod on viidavad kahe mõiste alla – käitlemine ja omandamine. Lühidalt on maakohtu 6. oktoobri 2006 otsuses süüdistuse sisuks olev tegu narkootiliste ainete omandamise ja käitlemise organiseerimine ning vaidlustatud otsuses samuti narkootiliste ainete omandamise ja käitlemise organiseerimine. Menetlusõiguslikus mõistes on tegemist sama teoga, mis seisneb samas tegevuses – narkootiliste ainete omandamise ja käitlemise organiseerimises. Maakohtu otsus on tehtud PS § 23 lg 3 (mille järgi ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks) ning KarS § 2 lg 3 (mis kordab sama põhimõtet) sätestatut rikkudes ning tuleb tühistada. Siinkohal on kõige olulisem küsimus, mida mõista sellise teo mõiste all, mille suhtes topeltkaristamise keeld kehtib. Õigusteoorias on asutud seisukohale, et ne bis in idem

põhimõtte puhul tuleks lähtuda pigem kriminaalmenetluslikust teo mõistest. Seega peaks terminiga „tegu“ tähistama lihtsalt kõike seda, mis on hõlmatud seadusjõustunud kohtuotsusega (EV Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 23. komm. 18.1). Samal põhjusel tuleb nii ideaal- kui reaalkonkurentsis teod lugeda menetlusõiguslikus mõttes üheks teoks. Ka on leitud, et rangelt võttes peaks kohtuotsuse seadusjõud hõlmama tegu igast võimalikust õiguslikust seisukohast lähtuvalt (Samas. komm. 23). Viidatud seisukohtadest tuleneb, et kui isik on mingi teo eest juba süüdi mõistetud, siis tuleb sellist tegu käsitleda võimalikult laialt ja kõikehõlmavalt. Samale teole uue õigusliku hinnangu andmine või selle vaatlemine teiste tegude kontekstis langeb kõik topeltkaristamise keelu alla ning puudub alus lugeda seda uueks teoks. Kui üks tegu vastab mitmele süüteokoosseisule, on tegemist süütegude ideaalkogumiga. Ideaalkogumi korral mõistetakse üks karistus (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. § 63. komm. 2.2-2.3). Isegi kui leida, et antud juhul on tegemist ideaalkogumiga ning N. Kohtovi tegevus täidab KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 kõrval ka KarS § 256 lg 1 kuriteokoosseisu, siis on isiku topeltkaristamine sama teo eest ikkagi välistatud. Mõlemas viidatud kohtuotsuses on süüdistuse sisuks narkootikumide ebaseadusliku omandamise ja käitlemise organiseerimine. Selline tegevus moodustab menetlusõiguslikult sama teo ning see moodustab sama teo ka ne bis in idem põhimõtte kohaldamisalas.

N. Kohtovile mõistetud karistus ei vasta süüteo raskusele ega teiste samas asjas süüdi mõistetud isikute karistustele. N. Kohtov ei teostanud ühenduse üle kontrolli, vaid oli selles teiste isikute sarnaselt käsutäitja, võttes ülesandeid vastu Tallinnast ja Kohtla-Järvelt. Kõiki teisi kuritegeliku ühenduse liikmeid on karistatud lühemaajalise vangistusega, mida ei ole täitmisele pööratud. N. Kohtovi, kelle roll kuritegelikus ühenduses oli samasugune ning kindlasti mitte suurem ja mille eest ta juba kannab karistust, on karistatud 7-aastase vangistusega, mis on täies ulatuses täitmisele pööratud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu ning palus Tartu Maakohtu otsuse jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning muutmisele ei kuulu. Apellatsioonis ega ka ringkonnakohtu istungil ei esitanud süüdistatav ja kaitsja mingeid uusi Tartu Maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ja kaebuses taotletakse sisuliselt olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt N. Kohtovi õigeksmõistmist KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Esitatud taotlusest lähtudes ringkonnakohus analüüsis ja hindas kõiki antud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 1,2 alusel igakülgselt analüüsinud N. Kohtovile esitatud süüdistust ning põhjendatult leidnud, et see on tõendamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes veenvalt põhjendanud, miks tuleb N. Kohtovi tegevus kvalifitseerida KarS § 256 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on N. Kohtov ise kinnitanud, et isikute vahel, kellega ta koos käitles narkootikume, oli välja kujunenud hierarhia. Tema oli ühenduse kõige kõrgem lüli. Tema teadis inimesi, kellelt oli võimalik saada narkootikume hulgihinnaga ning tema kaudu toimuski ühenduse teiste liikmete varustamine narkootikumidega. Temale tasuti ka müüdud narkootikumide eest. Temaga koos tegutses ka raamatupidaja, kes pidas arvestust müügiks antud narkootikumide koguse ja selle eest saadud summade üle. Temast aste madalamal oli nn „suure koguse hoidjad“, s.t isikud kes said tema käest suuremaid koguseid narkootikume, kes selle siis omakorda andsid edasimüüjatele- tarvitajatele, kes olid ühenduse kõige madalamal astmel. Taolise süsteemi narkootikumide levitamiseks töötas välja nimelt N. Kohtov. Samas oli N. Kohtov isikuks, kes otsustas, kellest saab nn „suurte koguste hoidja“ ja millistel tingimustel. Ka organiseeris N. Kohtov narkootikumide toomist Tartusse ning jagas ühendusse kuuluvatele isikutele juhiseid, kuidas vältida ühendusse kuuluvate isikute avastamist politseitöötajate poolt. Taoline N. Kohtovi poolt moodustatud ühendus toimis ajavahemikul 2005 jaanuar kuni 2. märts 2006. Ülaltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et N. Kohtov lõi püsiva, isikutevaheliste ülesannetega ühenduse, juhtis seda ning värbas sinna ka uusi liikmeid. Asjaolu, millistest linnadest ja kellelt N. Kohtov hankis ühendusele kätlemiseks narkootikume, ei oma N. Kohtovi süüküsimuse otsustamisel tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väide, nagu teostanuks N. Kohtovi tegevuse üle kontrolli veel keegi kolmas tundmatu isik, on vaid apellandi subjektiivne arvamus, sest ei N. Kohtov ega ka tema kaitsja pole nimetatud väite kinnitamiseks esitanud ühtki tõendit. Ka puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis annaksid alust taoliseks väiteks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatuga nagu oleks N. Kohtovi süüditunnistamine KarS § 256 järgi põhinenud peamiselt süüdistatava enese ütlustel ja nendesse ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Ringkonnakohus leiab, et lisaks N. Kohtovi ütlustele kinnitavad tema süüd kuritegeliku ühenduse loomises ka teiste kriminaalasjas ülekuulatud isikute ütlused. Samuti ka kohtus uuritud kirjalikud tõendid. N. Kohtovi ütlused on kokkulangevad nende isikute ütluste ja kirjalike tõenditega. Ka puudub alus kahelda süüdistatava võimes tegelikkuses orienteeruda, sest N. Kohtov on süüvõimeline isik ning ka ringkonnakohtul ei tekkinud kahtlust tema süüvõimes. Ka ei oma N. Kohtovi süüküsimuse otsustamisel ringkonnakohtu arvates mingit tähtsust asjaolu, milline on N. Kohtovi seisund kinnipidamisasutuse subkultuuris.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, nagu oleks N. Kohtovi süüdimõistmisel KarS § 256 lg 1 järgi tegemist topeltkaristamisega, sest juba 6. oktoobril 2006 mõisteti N. Kohtov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi s.o analoogse kuriteo toimepanemise eest.

KarS § 2 lg 3 sätestab, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Tegemaks kindlaks kas tegemist on topeltkaristamisega, tuleb ringkonnakohtu arvates kontrollida, kas teod (kui kuriteo objektiivse teokoosseisu element), milliste toimepanemise eest on isik süüdi tunnistatud, on kokkulangevad ja kas need langevad kokku olulisel määral või mitte. Antud juhul tuleb ringkonnakohtul seega kontrollida, kas KarS § 184 ettenähtud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupis ja korduvalt, mille alusel

tunnistati N. Kohtov süüdi 6. oktoobril 2006, objektiivne teokoosseis on kokkulangev kuritegeliku ühenduse organiseerimise objektiivse teokoosseisuga, milles N. Kohtov tunnistati süüdi käesoleva otsusega. KarS § 184 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on ka antud kuriteokoosseisu puhul karistatavaks teoks. KarS § 256 lg 1 näeb ette vastutuse kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest ning kriminaalkorras karistatavaks teoks antud paragrahvi puhul on ringkonnakohtu arvates kuritegeliku ühenduse loomine, juhtimine või sinna liikmete värbamine. Ringkonnakohus leiab, et narkootikumide ebaseaduslik käitlemine ja seda isegi grupi poolt, ei ole samastatav kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise või sellesse liikmete värbamise teokoosseisuga.

Seega ei ole N. Kohtovi poolt toimepandud ülanimetatud teod, milliste toimepanemise eest ta süüdi tunnistati kokkulangevad. Kuivõrd tegemist ei ole kokkulangevate tegudega, siis ei ole N. Kohtovi puhul tegemist ka topeltkaristamisega.

Ringkonnakohus leiab, et N. Kohtovile karistuse mõistmisel on maakohus järginud kõiki KarS § 56 ettenähtud asjaolusid. Isikule karistuse mõistmise esmaseks aluseks on tema süü suurus. N. Kohtov on süüdi tunnistatud KarS § 256 lg 1 järgi s.o kuritegeliku ühenduse organiseerimises. Seejuures organiseeris süüdistatav nimetatud ühenduse narkootilise aine käitlemiseks ning nimetatud ühendus tegutses pikema aja jooksul. Seega tegutses N. Kohtovi juhtimisel grupp isikuid narkootikumide levitamisega ning kahtlemata on taolise organisatsiooni efektiivsus narkootikumide levitamisel suurem kui üksikisikul (teada on isikud, kellelt on võimalik narkootikume hankida suurtes kogustes, organisatsiooni kuuluvate isikute eesmärgiks on nimelt narkootikumide levitamine). Seetõttu suurenes ringkonnakohtu arvates ka oluliselt nende isikute ring kelle tervis narkootikumide levitamisega ohtu seati. Ringkonnakohus leiab, et isiku süüaste, kes organiseerib kuritegeliku ühenduse, on oluliselt suurem üksikisiku või ka kuritegeliku ühendusse kuuluva isiku süüastmest. Tähelepanuvääriv on seejuures ka fakt, et N. Kohtovi on juba karistatud suures koguses narkootikumide käitlemise eest. Asjaolu, et N. Kohtovi poolt organiseeritud kuritegelikku ühendusse kuulunud liikmete karistused on leebemad kui N. Kohtovile mõistetud karistus, ei saa ringkonnakohtu arvates olla süüdistatavale mõistetud karistuse tühistamise aluseks, sest kohus mõistab karistuse konkreetsest isikust ja tema poolt toimepandud kuriteost lähtuvalt. Samas on N. Kohtovile mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmise määra.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus