3-16-1183/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1183

Haldusasi

MTÜ Paide Taipoksi klubi kaebus Paide Linnavalitsuse

22.03.2016

otsuse

nr

11-3/16/420-3

ja

11.05.2016

vaideotsuse nr 11-3/16/583-4 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Paide Taipoksi klubi, seaduslik esindaja

juhatuse liige Artemij Staritšenkov

Vastustaja – Paide linn, seaduslik esindaja Siret Pihelgas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Paide Taipoksi klubi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06.02.2017

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-1183

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Paide Taipoksi klubi (kaebaja) esitas 15.10.2015 Paide Linnavalitsusele rahalise

toetuse taotluse laste/noorte treening- ja võistlustegevuse toetamiseks.

2. Paide Linnavalitsus jättis 22.03.2016 vastusega nr 11-3/16/420-3 taotluse rahuldamata.

Vastavalt Paide Linnavolikogu 20.11.2014 määruse nr 17 „Spordi toetamise ja rahastamise

põhimõtted Paide linnas“ (Määrus nr 17) nõuetele peab kõigil Paide linna lastega tegelevatel

treeneritel olema treenerikutse. Linnavalitsus kohtus 07.03.2016 kaebaja esindajaga ja soovitas

klubis lastega treeninguid läbiviivatel juhendajatel taotleda treeneri kutse. Kaebaja esindaja

väitis, et see ei ole probleem ja seda tehakse. Linnavalitsus selgitas, et kui treenerid on kantud

Eesti treenerite registrisse, siis saab sõlmida klubiga ka rahastamise lepingu nende laste

treeningute toetamiseks, kes vastavad Määruse nr 17 nõuetele.

3. Kaebaja esitas nimetatud otsuse peale vaide.

4. Paide Linnavalitsus jättis 11.05.2016 vaideotsusega nr 11-3/16/583-4 vaide rahuldamata.

Põhjendused:

4.1. Määruse nr 17 § 4 lg 1 kohaselt tulnuks toetuse taotlus esitada hiljemalt 15.10.2015.

Kaebaja esitas taotluse alles 03.11.2015. Linnavalitsus lubas hea tahte märgina taotluse

esitamise tähtaja ennistada, kui kõik muud tingimused on nõuetekohaselt täidetud. Esitatud

taotlus oli aga puudulik, mistõttu jäeti see rahuldamata.

4.2. Määruse nr 17 § 1 lg-te 7 ja 8 kohaselt saab toetada treeningrühmi, kus treeneritena

tegutsevad treeneri kutset omavad isikud. Eesti treenerite registri andmetel puudub ühel

taotluses märgitud treeneril, M. M., treeneri kvalifikatsioon. Linnavalitsusele teadaolevalt

tegelevad klubis lastega lisaks K. V. (omab abitreeneri kutseastet) ka H. R. ja M. A., kellel ei

ole ka mitte abitreeneri kvalifikatsiooni. Vaides treenerina märgitud S. V. kaebaja taotluses

treenerina esitatud ei ole.

4.3. Määruse nr 17 § 1 lg 3 järgi saab toetust taotleda laste/noorte eest, kelle elukoht on

rahvastikuregistri andmetel Paide linn. Õpilaste nimekirju kontrollides selgus, et pearaha

saamiseks on esitatud valeandmeid. Osade taotluses nimetatud õpilaste elukoht ei ole

rahvastikuregistri andmetel ega ka tegelikult Paide linn.

4.4. Määruse nr 17 § 1 lg 3 järgi saab toetust taotleda laste/noorte eest, kelle vanus 1. jaanuari

seisuga on 5-21 aastat. Nimekirju kontrollides selgus, et toetuse taotlemiseks on esitatud

valeandmeid, sest mitmed õpilased on vanemad kui 21 eluaastat.

4.5. Samuti selgus, et üks õpilastest ei ole lapsevanema sõnul 2015/2016. õppeaastal kaebaja

treeningutel osalenud.

4.6. Kaebajale on selgitatud nii telefoni teel kui ka kohtumisel taotluse puudusi.

4.7. Ühestki õigusaktist ei tulene linnale spordiorganisatsioonide tingimusteta toetamise

kohustust. Paide linn (vastustaja) on kehtestanud lastega tegelevate spordiklubide toetamise

tingimused Määruses nr 17, mille alusel ja milles sätestatud tingimustel on kõikidel klubidel

ühesuguste reeglite alusel võimalik toetust taotleda. Üheks konkreetseks tingimuseks on nõue,

et treenerid, kes tegelevad lastega, peavad omama treeneri kutset või taotlema kutset. Kahjuks

ei ole kaebaja suutnud kõiki Määrusest nr 17 tulenevaid reegleid täita. Juba aastaid viivad klubis

treeninguid

läbi

(tegelevad

vahetult

lastega)

inimesed,

kellel

ei

ole

treeneri

kutsekvalifikatsiooni (M. A.), alates 2015. a ka H. R. Kui lapsevanem viib oma lapse klubisse,

kus juhendajatel ei ole treeneri kutsetunnistust, siis on see klubi ja lapsevanema vaheline

3-16-1183

3(6)

kokkulepe ja vastutus. Selleks, et saada laste treeningute läbiviimiseks vastustajalt pearaha,

peab kaebaja täitma Määruses nr 17 kehtestatud nõuded.

4.8. Taotluse esitamisel peab taotluse esitaja tutvuma määrusega, mille alusel ta raha taotleb.

Samuti vastustab taotleja taotluses olevate andmete õigsuse eest. Kaebajal oli 15.10.2015–

10.01.2016 võimalik nimekirju ja taotluses esitatud andmeid täpsustada ja muudatusi sisse viia.

Kaebaja seda ei teinud ja vastustaja menetles taotlust sellisena, nagu see oli esitatud. Avalduse

ja kohustuslike lisadokumentide esitamata jätmisel või puudulikul esitamisel, valeandmete

esitamisel või Määruse nr 17 nõuete mittetäitmisel on linnavalitsusel õigus toetust mitte maksta.

4.9. Vastustaja ei ole tõlgendanud valesti spordiseaduse (SpS) § 6 lg-t 2 koostoimes

kutseseaduse (KutS) § 4 lg-ga 3. Treeneri kutsekvalifikatsiooni omab isik, kes on kantud Eesti

treenerite registrisse treenerina või abitreenerina. Teiste spordis osalevate ja Paide linna lastega

tegelevate isikute juhendamist treenerikutset omava isiku poolt ei saa kindlasti tõlgendada

selliselt, et juhendatav isik oleks võrdsustatud treeneri või abitreeneri kutsekvalifikatsiooni

omava isikuga Määruse nr 17 § 1 lg 7 mõistes.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Paide Linnavalitsuse 22.03.2016 otsuse

nr 11-3/16/420-3 ja 11.05.2016 vaideotsuse nr 11-3/16/583-4 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Põhjendused:

5.1. Toetuse andmine kaebajale on õigustatud ja vajalik. Kaebaja on olnud teist aastat vastustaja

toetusest ilma ja seda alates sellest, kui linnavalitsuse uus võim on juhtimas strateegilisi otsuseid

rahakulude optimeerimisel, mida saadab rida skandaale. Vastustaja seisukoht, et kaebajal ei ole

treenerit, on kuulujuttudel põhinev, spordiklubi arengu eest vastutab juhatus koos

kvalifitseeritud kutsetunnistusega treeneriga, kes kujundab kuuprogramme, võistlusgraafikut ja

kontrollib liikmete arengut.

5.2. Vaidlusalune otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, sest vastustaja on tõlgendanud valesti

SpS § 6 lg-t 2 koostoimes KutS § 4 lg-ga 3 ja Määruse nr 17 § 1 lg-ga 7. Treener on sportlasi ja

teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon

KutS tähenduses. KutS § 4 lg 3 kohaselt liigitab kutseraamistik kutse- ja haridustasemed

omandatud teadmistele, oskustele ning iseseisvusele ja vastutusele seatud kriteeriumide alusel.

Seega on nõue, et peab olema kvalifikatsioonile vastav teener, kellel on vastutus ja kelle

juhendada on ka teised spordis osalevad isikud ehk antud juhul abitreenerid. Määruse nr 17 § 1

lg 7 ei ole resoluutne ning annab kaalutlusõiguse kutset taotlevate isikutega seoses, st nõuded

on kehtestatud vaid treeneritele, mitte teistele spordis osalevatele isikutele, nt abitreeneritele või

assistentidele. Kaebajal on treenerid (S. V. ja K. V.), kes omavad treeneri kutsekvalifikatsiooni

ning juhendavad SpS kohaselt sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid. Kõiki

treeningrühmasid juhendab kvalifikatsiooniga treener.

5.3. Vastustaja piirab ja raskendab klubi tegutsemist ning läheb vastuollu SpS-ga, mille kohaselt

sporti korraldavad ja edendavad riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja spordiorganisatsioonid

kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisil, samuti noorte sportliku eneseteostuse

eesmärgil.

5.4. Vastustaja on rikkunud 22.03.2016 otsuse tegemisel vorminõudeid (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 57).

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes oma seniste seisukohtade juurde.

Põhjendused:

6.1. SpS ei sätesta eraõiguslike spordiklubide tingimusteta toetamise nõuet. SpS § 3 p-dest 2 ja

21 tulenevalt on linnal kohustus kinnitada spordiorganisatsioonide valla- või linnaeelarvest

3-16-1183

4(6)

toetamise tingimused, kord ja taotluse vormid ning vajaduse korral näha ette omaosaluse

tingimused toetuse saamiseks, samuti toetada eelarveliste vahendite olemasolu korral oma

haldusterritooriumil

asuvate

spordiorganisatsioonide

tööd.

Paide

linnas

reguleerib

spordiklubide toetamise tingimusi ja korda Määrus nr 17. Vastustaja eesmärk Määruse nr 17

kehtestamisel oli seada üheks toetuse eraldamise tingimuseks treeneri kutsekvalifikatsiooni

olemasolu vahetult lastega tegelevatele isikutele. Sätte eesmärk ei ole takistada ega raskendada

spordiklubi tegevust, vaid see, et lastega vahetult tegelevad inimesed omaksid spordialal riigi

poolt kinnitatud kriteeriumitele vastavat teadmiste ja oskuste miinimumtaset. Eriti oluline on

see just sellistel spordialadel, nagu seda on erinevad poksi ja võitluskunstide alad, kus vigastuste

ja traumade tekkimise oht on keskmisest oluliselt suurem. Vastustaja ei saa võtta vastutust

olukorras, kus lapsevanem viib lapse spordiklubisse, kus treeninguid läbiviival treeneril või

juhendajal ei ole kutsetunnistust. Lapse treenimine spordiklubis on lapsevanema ja spordiklubi

vaheline kokkulepe. Vastustaja on otsustanud, et omavalitsuse eelarvest toetuse saamiseks

peavad spordiklubid ja nende töötajad vastama teatud nõuetele.

6.2. Kaebaja väide, et ta on jäänud vastustaja tõttu juba teist aastat toetusest ilma ning vastustaja

piirab või raskendab klubi tegevust, ei vasta tõele. Kaebaja kinnitab 25.02.2016 e-kirjas

vastustajale, et ei ole mitu aastat toetust taotlenud. Samuti on kaebajal nagu ka teistel

spordiklubidel olnud siiani võimalus oma tegevuse läbiviimisel kasutada linna spordirajatisi

(ujulat ja jõusaali) soodustingimustel, mida kaebaja ka teeb.

6.3. Kaebaja möönab, et 22.03.2016 vastuses ei olnud märgitud vaidlustamisviidet, kuid see ei

mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Samuti oli kaebajal

võimalus oma kaebeõigust realiseerida, mida ta ka tegi, esitades vaide.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vastustaja 22.03.2016 vastusest ja 11.05.2016 vaideotsusest nähtuvalt jäeti kaebaja toetuse

taotlus rahuldamata põhjustel, et lapsi/noori treenivad treeneri kutsekvalifikatsiooni

mitteomavad isikud ning pearaha taotleti isikute eest, kes ei ela Paide linnas, kes ei vasta

vanusenõudele ja kes ei käi kaebaja juures treeningutel.

8. Kaebaja on vaielnud kaebuses vastu vaid vastustaja väitele, nagu puuduksid tal treeneri

kutsekvalifikatsiooni omavad treenerid. Kaebaja ei ole vastu vaielnud muudele vastustaja poolt

välja toodud taotluse puudustele.

9. Määruse nr 17 § 1 lg-st 5 nähtuvalt lähtutakse Paide linna poolt treening- ja

võistlustegevuse toetamisel pearaha põhimõttest. Määruse nr 17 § 1 lg 3 võimaldab taotleda

toetust lastele/noortele, kelle vanus 1. jaanuari seisuga on 5-21 aastat ja kelle elukoht on Eesti

rahvastikuregistri andmetel Paide linn. Seega peavad toetuse saamiseks Määruses nr 17 toodud

tingimustele vastama lisaks spordiklubile ja tema treeneritele ka isikud, kelle treeninguid

linnaeelarvest toetatakse.

10. Kaebaja esitatud taotlusest on näha, et kaebaja taotles toetust ka isikutele, kes on vanemad

kui 21 eluaastat, ja isikutele, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel Paide linn.

Vastustaja vaideotsusest nähtub, et üks laps ei ole lapsevanema kinnitusel üldse

2015/2016. õppeaastal kaebaja juures treeningutel käinud. Seega ei vastanud mitmed taotluses

nimetatud isikud toetuse saamiseks esitatavatele tingimustele ning kaebaja taotlus sisaldas

valeandmeid. Määruse nr 17 § 4 lg 2 järgi on linnavalitsusel vormikohase avalduse ja/või

Määruse nr 17 § 1 lg-s 4 nimetatud dokumentide esitamata jätmisel või puudulikul esitamisel

õigus toetust mitte maksta. Ka toetuse taotluse vormil on hoiatus, et linnavalitsusel on õigus

keelduda toetuse eraldamisest taotlejale, kes on taotluses tahtlikult esitanud valeandmeid. Kuna

3-16-1183

5(6)

kaebaja taotlus sisaldas valeandmeid, siis oli taotluse rahuldamata jätmine õiguspärane. Seega

olenemata sellest, kas vastustaja hinnang kaebaja treeneritele oli õiguspärane või mitte, jättis

vastustaja igal juhul õiguspäraselt kaebaja toetuse taotluse rahuldamata.

11. Määruse nr 17 § 1 lg-s 3 toodud tingimused on iseenesest põhjendatud ja nende seadmist

ei saa pidada ebaproportsionaalseteks. Vanemalt kui 21-aastaselt isikult võib oodata, et tal on

olemas sissetulek ja seetõttu võimalus panustada ise oma treeningutesse. Samuti ei ole Paide

linn kohustatud toetama oma eelarvelistest vahenditest teiste kohalike omavalitsusüksuste

elanike treeninguid. Teiste kohalike omavalitsusüksuste elanikud võivad taotleda toetust oma

elukohajärgselt kohalikult omavalitsusüksuselt.

12. Määruse nr 17 § 1 lg 7 kohaselt toetatakse spordiklubi/kooli treeningrühmi, kus treenerid,

kes tegelevad Paide linna lastega, omavad treenerikutset või taotlevad kutset. Sama paragrahvi

lg 8 kohaselt on raha eraldamise aluseks Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud

spordiklubi/kooli õpilaste arv ja treenerite kutse olemasolu 10. jaanuari seisuga.

13. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on toetuse saamise tingimuseks, et lastega tegeleb

treenerikutset omav või kutset taotlev treener. Kohtu hinnangul ei anna nimetatud sätted

kaalumisõigust. Küll aga sisaldab säte mõningast leevendust, st lisaks kutset omavatele

treeneritele arvestatakse ka isikutega, kes alles omandavad kutset. Viidatud sätted ei võimalda

ka tõlgendust, nagu võiks toetust taotleda ka juhul, kui laste treeninguid viib läbi isik, kes ei ole

ise treener ega taotle treeneri kutset, kuid kelle tegevust juhendab treeneri kutset omav või kutset

taotlev isik.

14. Kuna Määrus nr 17 ei määratle, keda loetakse treeneriks selle määruse tähenduses, siis

tuleb treeneri mõiste sisustamiseks pöörduda SpS poole, mille alusel Määrus nr 17 vastu võeti.

SpS § 6 lg 2 järgi on treener sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist,

kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon KutS tähenduses. Seega saab treeneriks lugeda vaid

isikut, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon. Ainuüksi isikute juhendamine treeningute

läbiviimisel ei muuda juhendajat treeneriks SpS tähenduses, kui juhendajal puudub treeneri

kutsekvalifikatsioon. KutS §-dest 3 ja 15 nähtuvalt eeldab kutsekvalifikatsiooni omandamine

(kutse andmine) vastavas valdkonnas kutseeksami sooritamist ja isiku kompetentsuse

ametnikku hindamist. Kutse olemasolu tõendab kutsetunnistus. Seega ei piisa treeneri

kutsekvalifikatsiooni omandamiseks vaid sellest, et isik annab treeninguid treeneri juhendamise

all ja on pikaajaliste kogemustega. Kutse saamiseks tuleb sooritada nõutav eksam ja omandada

kutsetunnistus.

15. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja juures töötab 2 treeneri kutset omavat isikut: K. V. ja

S. V. Määrusest nr 17 nähtuvalt ei piisa toetuse saamiseks üksnes sellest, kui spordiklubis

töötavad kutset omavad treenerid. Toetuse saamiseks on vaja, et laste treeninguid viiksid läbi

kutset omavad treenerid. Kaebaja tõi toetuse taotluses treeneritena välja K. V. ja M. M. Lisaks

oli vastustajal teave selle kohta, et treeninguid viivad läbi ka H. R. ja M. A. Viimaste kohta ei

ole vastustaja esitanud mingeid tõendeid. Kaebaja esitatud koostööleping H. R. sõlmiti

01.09.2016 (st pärast vaidlusaluse otsuse tegemist). Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid

selle kohta, et M. M. oleks treeneri kutse. Nimetatud asjaolu ei nähtu ka Spordikoolituse ja –

Teabe SA poolt peetavast Eesti Spordiregistrist1. S. V. ei ole kaebaja oma taotluses viidanud,

seega võib järeldada, et tema ei vii läbi laste treeninguid. Vaatamata sellele, et taotluse vormil

oleva selgituse kohaselt tulnuks taotluses välja tuua ka täpsemad andmed treeningute kohta, ei

ole praegusel juhul näha, kas K. V. osaleb kõigil lastele korraldavatel treeningutel või viib

osasid treeninguid M. M. läbi üksi. Kuna taotlusest ei ole võimalik järeldada, et K. V. viib

1 http://www.spordiregister.ee/treeneriteregister/index.php.

3-16-1183

6(6)

isiklikult läbi kõiki lastele korraldavaid treeninguid, ning kaebaja on toonud treenerina välja ka

isiku, kellel puudub treeneri kvalifikatsioon, siis ei vastanud kaebaja taotlus Määruses nr 17

esitatud nõuetele ja vastustaja jättis selle põhjendatult rahuldamata.

16. Kaebaja ei ole kõrvaldanud taotluse puudusi ka kohtumenetluses. Kohus küsis kaebajalt

23.08.2016

määrusega

teavet

tema

juures

töötavate

treenerite

kohta,

nende

kutsekvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, nendega sõlmitud lepinguid ja infot kaebaja

pakutavate treeningute kohta, kust nähtuks, milline treener millist treeningut juhendab. Kaebaja

esitas vastuseks kohtule vaid H. R., S. V. ja K. V. sõlmitud koostöölepingud, kuid ei ole esitanud

muid kohtu küsitud andmeid. Seega ei olnud kohtul võimalik veenduda kaebaja väite

tõelevastavuses, et kõiki lastele korraldatavaid treeninguid viivad läbi kutsekvalifikatsiooni

omavad treenerid.

17. Määruses nr 17 toodud nõue, et lastele viiksid treeninguid läbi kutset omavad või vähemalt

kutset taotlevad treenerid, ei ole põhjendamatu. Taipoksi võib pidada spordialaks, milles on

suurem vigastuste saamise oht. Laste ohutuse tagamisel on vastutus spordiklubil ja treeningut

läbi viival treeneril. Treeneri pädevust tõendab tema kutsekvalifikatsioon. Kutsega treenerilt

võib eeldada suuremat teadlikkust õpetatava spordiala ja treeningu läbiviimise metoodika

kohta. Treenerilt kutse nõudmine vähendab ohtu laste elule ja tervisele. Kaebajal ei ole keelatud

kasutada treeningute läbiviimisel treenerit kutset mitteomavaid isikuid, kuid selliste isikute

läbiviidavate treeningute eest ei ole kaebajal õigus taotleda Määruse nr 17 alusel toetust.

18. Kuigi SpS § 2 järgi on kohalikul omavalitsusel spordi korraldamise ja edendamise

kohustus, ei too see kohalikule omavalitsusele kaasa kohustust kõiki spordiklubisid

tingimusteta toetada. SpS § 3 p-st 2 nähtuvalt peab linn määrama kindlaks

spordiorganisatsioonide linnaeelarvest toetamise tingimused. Seega oli toetuse andmise

tingimuste kindlaksmääramise õigus ja kohustus vastustajal. Määruses nr 17 toodud tingimused

toetuse andmiseks on põhjendatud ega piira ebaproportsionaalselt toetuse taotlemise võimalusi.

Kaebajal tuli enne taotluse esitamist tutvuda toetuse taotlemise tingimustega ning neid toetuse

taotlemisel järgida. Kuna kaebaja taotlus ei vastanud toetuse andmise tingimustele, siis oli

taotluse rahuldamata jätmine õiguspärane.

19. HMS § 57 lg 1 järgi peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste,

koha, tähtaja ja korra kohta. Vastustaja 22.03.2016 vastuses vaidlustamisviide puudub.

Tegemist on vormiveaga, mis ei saanud mõjutada asja lahendust, seetõttu ei too

vaidlustamisviite puudumine kaasa vaidlusaluse haldusakti tühistamist (HMS § 58).

20. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ja nende

tühistamiseks puudub alus, mistõttu tuleb kaebus jätta terves ulatuses rahuldamata.

21. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel

kaebaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente,

seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1)

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik