2-15-31/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2017.a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-31

Tsiviilasi

SANTALLE OÜ hagi Narva kohtutäituri Andrei Krek’i

vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

16 037,24 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. veebruari 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Santalle apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) OÜ Santalle (reg k 10547610), seaduslik

esindaja Vladimir Horn, lepingulised esindajad Aleksandr

Gamazin, Julia Tuštšenko

Vastustaja (kostja) Narva kohtutäitur Andrei Krek,

lepinguline esindaja advokaat Kristo Kallas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Santalle apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 5. veebruari 2016. a otsus.

Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Santalle OÜ hagi

Narva

kohtutäituri

Andrei

Krek’i

vastu

kahju

hüvitamiseks.

3. Mõista Narva kohtutäiturilt Andrei Krek’ilt välja

kahjuhüvitis 16 037,24 eurot Santalle OÜ kasuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

4. Jätta menetluskulud Narva kohtutäituri Andrei Krek’i

kanda.

5. Mõista Narva kohtutäiturilt Andrei Krek’ilt välja 4000

eurot Santalle OÜ kasuks maakohtus ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Santalle (hageja) esitas 02. jaanuaril 2015 hagi Narva kohtutäituri Andrei Kreki vastu,

paludes kostjalt välja mõista 16 037,24 eurot hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale kahju sellega, et vabastas tsiviilasjas

nr 2-11-3948 ebaseaduslikult aresti alt hageja kasuks hagi tagamise korras arestitud OÜ Niknas

arvelduskontod, mille tulemusena ei ole hageja nõuet OÜ Niknas vastu võimalik täita.

Viru Maakohtu 08. märtsi 2011 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-3948 rahuldati hageja taotlus

hagi tagamiseks ning arestiti OÜ Niknas arvelduskontod kokku 16 037,24 euro ulatuses. Viru

Maakohtu 02. mai 2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-3948 rahuldati hageja taotlus hagi

tagamiseks ning arestiti 16 037,24 euro ulatuses OÜ Niknas kõik arvelduskontod erinevates

krediidiasutustes. Viru Maakohtu 02. mai 2011 määruse alusel arestitud OÜ Niknas

arvelduskontol nr 221053289835 Swedbank oli raha jääk 16 037,24 eurot. Viru Maakohtu

19. detsembri 2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-3948 tühistas kohus 08. märtsi 2011 ja 02. mai

2011 kohtumäärustega seatud hagi tagamise abinõud. Tartu Ringkonnakohus tühistas hageja

määruskaebuse alusel 14. veebruari 2012 määrusega Viru Maakohtu 19. detsembri 2011

määruse. Kostja vabastas OÜ Niknas arvelduskontod aresti alt Viru Maakohtu 19. detsembri

2011 kohtumääruse alusel enne kui hageja esitas määrusele määruskaebuse. Pärast seda

tühjendati OÜ Niknas arvelduskontod.

Tsiviilasjas nr 2-11-3948 tehtud lahendi alusel on OÜ Niknas kohustatud maksma hagejale

19 000 eurot, kuid selleks vajalikud rahalised vahendid puuduvad. Kui kostja ei oleks vabastanud

aresti alt OÜ Niknas arvelduskontot, siis oleksid hagi tagamiseks vajalik rahasumma arestitud

arvelduskontol alles.

Vabastades OÜ Niknas arvelduskontod aresti alt enne määruskaebuse esitamise tähtaja

möödumist, rikkus kostja TsMS § 390 lg 2 sätestatud korda, mille kohaselt peatab määruskaebuse

esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale

määruse täitmise ning sellest tulenevalt ei kuulu hagi tagamist tühistav määrus viivitamata

täitmisele, millest kostja kohtutäiturina pidi olema teadlik.

Hagejale tekitatud kahjuks on hageja kasuks tsiviilasjas 2-11-3948 välja mõistetud summa

16 037,24 eurot, mille sissenõumine täitemenetluses on muutunud võimatuks. Hageja vara

vähenemine on kostja poolt TsMS § 390 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumise tagajärg.

Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga nõude aegumise osas. Hageja sai arvelduskontode aresti

alt vabastamisest teada kostja 04. jaanuari 2012 vastusest hageja 03. jaanuari 2012 kirjale. Kuna

01. jaanuar 2015 on riigipüha, siis aegumistähtaja viimaseks päevaks pidi olema 02. jaanuar 2015

ehk 01. jaanuari 2015 puhkepäevale järgnenud esimene tööpäev.

Hageja sai kahjust teada alles 02. märtsil 2012 kostja vastusest hageja 15. veebruari 2012 kirjale,

milles kostja väljastas hagejale andmed OÜ Niknas arvelduskontodel oleva raha jäägi kohta.

Hageja esitas 08. detsembri 2014 kirjaga kostjale nõude tekitatud kahju summas 16 039,75 eurot

kohtuväliseks hüvitamiseks hiljemalt 15. detsembriks 2014. Kostja vastas hagejale 15. detsembri

2014 kirjas, et nõue on tõendamata. Seega peatus käesolevas tsiviilasjas aegumine kuni

15. detsembrini 2014. Samuti polnud hagejal kuni kostja 15. detsembri 2014 vastuse ja

02. jaanuari 2015 otsuse saamiseni selge, kas kostja tunnistab hageja nõuet või mitte.

Hageja väitel ei olnud tal võimalik OÜ Niknas arvelduskontode aresti alt vabastamist ette näha

ega vältida, seega ei olnud hagejal võimalik kahju tekkimist vältida. Hagejal ei ole seaduse järgi

kohustust esitada määruskaebust viivitamatult ega juhtida kostja tähelepanu sellele, et OÜ Niknas

arvelduskontode aresti alt vabastamine enne määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist võib

hagejale kaasa tuua kahju. Kostjal oli võimalik takistusteta kahju tekitamist ära hoida oodates

määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni üksnes neli päeva. Samuti pidi kostja aru saama,

et pärast OÜ Niknas arvelduskontode aresti alt vabastamist ei pruugi olla kontol hagi tagamiseks

ja kohtuotsuse täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid.

Väär on kostja seisukoht, et kostja poolt OÜ Niknas arvelduskontode aresti alt vabastamine pole

hagejale kahju tekitanud, kuna hagejal on õigus esitada raha saaja vastu hagi raha ülekandmise

tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Raha ülekandmise puhul ei ole tegemist tehinguga, mida kohus

saaks tunnistada kehtetuks. Hagejal puuduvad üldse andmed, kellele OÜ Niknas raha kandis.

Arvestades kõiki asjaolusid, leiab hageja, et kostja poolt viidatud tagasinõue on väärtusetu.

OÜ-l Niknas puudub muu vara, mille arvel oleks võimalik hageja nõuet täita.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Samuti leidis

kostja, et ei ole hagejale kahju tekitanud ega kostja tegevus ei olnud ka õigusvastane, kuna kostja

ei ole seadusest tulenevat kohustust rikkunud. Kostja leiab, et tema tegevus hagi tagamise abinõu

tühistava kohtumääruse täitmisel ei olnud õigusvastane. Seega puuduvad mistahes eeldused ja

alused kahjuhüvitamise nõude esitamiseks ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Hageja ei ole võtnud tarvitusele piisavalt meetmeid selleks, et oma nõuet tagada ja kahju

tekkimist vältida. Asjaolu, et hageja kaotas võimaluse rahuldada oma nõude OÜ Niknas

pangakontol olevate vahendite arvelt ei tähenda automaatselt, et kontode aresti alt vabastamisega

oleks hagejale tekitanud kahju. Hagejal on võimalik rahuldada oma nõue ka muu vara arvel.

Isegi kui OÜ-l Niknas puudub käesoleval hetkel vara, on tegemist tegutseva ettevõttega.

OÜ Niknas 2014 majandusaasta aruandest nähtuvalt on OÜ-l Niknas 2014. aasta lõpu seisuga

vara kokku 101 907 eurot, sealjuures 2014. aasta kasum oli 44 905 eurot, mis koos eelmiste

perioodide jaotamata kasumiga moodustab 95 645 eurot. Seega ei saa välistada hageja võimalust

OÜ Niknas vastu oleva nõude rahuldamiseks OÜ Niknas vahendite arvelt. Seega ei saa ka mingil

juhul väita, et hagejale oleks kahju tekkinud.

Hageja ei saa kahju hüvitamist nõuda, kuna tal oli ja on võimalik kahju tekkimist vältida.

Nähtuvalt hagiavaldusest oli hagejale teada, et peale hagi tagamise abinõu tühistamist on

OÜ Niknas oma pangakontodel olevat raha käsutanud, kuid sellest hoolimata ei ole hageja võtnud

midagi ette vastavate käsutustehingute tühiseks tunnistamiseks.

Hageja on ise vastutav endale kahju tekkimise eest. Juhul, kui kohus leiab, et on täidetud kõik

alused kostjalt kahju väljamõistmiseks, tuleb väljamõistetava kahju summat oluliselt vähendada

tulenevalt hageja enda käitumisest ehk tema osast kahju tekkimisel.

Hagejal tulnuks esitada määruskaebus hagi tagamist tühistava määruse peale viivitamatult, mitte

üksnes päev või paar enne edasikaebamise tähtaja möödumist. Selleks, et mitte minetada hagi

tagatust, tulnuks hagejal tasuda kohtu nõutud tagatisraha, mille tasumiseks oli tal piisavalt aega.

Hageja oli ka teadlik, et juhul, kui ta tagatisraha ei tasu, tühistatakse hagi tagamise abinõud ning

vastav kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele, mistõttu pidanuks hageja ka määruskaebuse

esitamise korral tasuma kohtu määratud tagatisraha.

Hagi tagamist tühistav kohtumäärus kuulus viivitamatule täitmisele, mistõttu ei ole kostjale

etteheidetav, et ta täitis kohtumääruse enne määruskaebuse esitamist. Kohtumääruse viivitamatu

täitmise korral tuleb seaduse mõttest aru saada nii, et see tuleb täita enne määruse jõustumist.

Kuivõrd hagi tagamise abinõuna kohaldati OÜ Niknas pangakontode aresti, tähendas hagi

tagamise tühistamine ühemõtteliselt seda, et kostjal tuli teha toimingud selleks, et arestitud OÜ

Niknas pangakontod aresti alt vabastada ning seda kostja ka õiguspäraselt tegi.

Kostja tegevus ei ole süüline. Kostja ei ole jätnud käibes vajalikku hoolt järgimata ning on teinud

isegi rohkem, kui temalt seaduse järgi nõutakse. Seevastu tuleneb seadusest kohustus täita

viivitamatult (enne selle jõustumist ootamata) kohtumäärus, millega tühistatakse hagi tagamise

abinõu. Kohtule vastava päringu tegemisega, kontrollimaks, ega pole esitatud hagi tagamise

abinõu tühistava määruse täitmise peatamist tingivat määruskaebust, on kostja ilmselgelt

käitunud hoolsalt ja täitnud oma hoolsuskohutuse isegi suuremas mahus, kui temalt eeldatakse ja

seadusega nõutakse.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis oma 5. veebruari 2016. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks 4877 eurot menetluskulude katteks.

Kohus märkis, et asja lahendamisel tuleb juhinduda Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lõikest 1 ja

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 koostoimes RVastS §-dega 3, 4 ja 6 ning § 7 lg 4.

4. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. KTS § 9 lg 9 kohaselt nõue kohtutäituri vastu

tema ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks aegub kolme aasta möödumisel

päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt

kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates.

Hageja on märkinud, et sai kahjust teada 01. jaanuaril 2012. Kostja seda kuupäeva ei

vaidlustanud. Seega oleks hageja nõue aegunud kolme aasta möödumisel 01. jaanuaril 2015, mis

oli puhkepäev. Hageja esitas hagi kohtule 02. jaanuaril 2015, s.o enne aegumistähtaja lõppu.

5. Kohus jõudis asjaolusid ja tõendeid analüüsides seisukohale, et hagejal puudub kahju.

Hageja väitel seisneb hageja kahju selles, et hagejal ei ole võimalik täitemenetluses rahuldada

Viru Maakohtu 19. detsembri 2014 kohtumäärusest tulenevat nõuet OÜ Niknas vastu, kuna OÜ-

l Niknas vara puudub ning selle tõttu on hageja nõude sundtäitmine osutunud võimatuks ja hageja

nõue väärtusetuks. Hageja kahju moodustab raha 16 039,75 eurot, mida ei ole võimalik

täitemenetluses OÜ-lt Niknas saada.

Hagejal tuleks tõendada, et hageja vara on vähenenud kostja õigusvastase teo tagajärjel.

Käesoleval juhul tuleb hagejal tõendada, et Viru Maakohtu 19. detsembri 2014 kohtumäärusest

tuleneva hageja nõude väärtus on vähenenud või et nõue on väärtusetu.

Kohtutäitur Krista Järveti 01. aprilli 2015 teatisest (tl 138, I kd) nähtub, et täitemenetlust alustati

jaanuaris 2015. Võlgniku pangakontod on arestitud, kuid kontodele raha laekunud ei ole. Teistes

pankades võlgnikul kontosid ei ole, samuti ei ole võlgnikul registritesse kantavat vara. Lisaks on

kohtutäitur märkinud, et juhatuse liikmega ühendust saada pole õnnestunud. Kohtutäituri

25. novembri 2015 kirjast nähtub samuti, et võlgniku pangakontod on endist viisi arestitud, kuid

kontodele raha laekunud ei ole. Võlgnikul registritesse kantavat vara ei ole, juhatuse liikmega

ühendust saada pole õnnestunud. Võlgnevus hageja kasuks moodustab 19 000 eurot. Muid

tõendeid nõude väärtuse vähenemise kohta hageja esitanud ei ole.

Kostja esitas kohtule OÜ Niknas 2014. aasta majandusaasta aruande (tl 120-126, I kd), millest

selgub, et seisuga 31. detsember 2014 oli äriühingu bilansis raha kassas 23 eurot, nõudeid ja

ettemakseid kokku 101 884 euro väärtuses, kohustused moodustasid 3450 eurot, omakapital 2556

eurot, lisaks reserv 256 eurot, eelmiste perioodide jaotamata kasum 50 740 eurot, 2014. aasta

kasum 44 905 eurot.

Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud endal kahju tekkimist, kuna seisuga 31. detsember 2014

moodustas OÜ Niknas vara bilansi järgi 101 907 eurot, millest 101 884 olid nõuded teiste isikute

vastu. Hageja tõenditest ei nähtu, et kohtutäitur oleks pööranud sissenõude OÜ Niknas nõuetele

(TMS § 111, § 118 lg 1, § 121 lg 1) ning et hageja nõude rahuldamine OÜ Niknas nõuete arvelt

oleks jäänud tulemuseta. Maakohtu arvates ei ole põhistatud OÜ Niknas maksejõuetus,

muuhulgas ei ole esitatud äriühingu pankrotiavaldust. Seega on hagejal võimalus rahuldada oma

nõue OÜ Niknas vastu OÜ Niknas vara arvelt.

Kohus nõustus ka kostja vastuväitega, et hageja ei saa kahju nõuda hüvitamist RVastS § 7 lg 1

alusel, kuna hageja ei ole teinud omaltpoolt kõike mõistlikku, et kahju vältida. Kuna hageja ei

ole saavutanud nõude rahuldamist täitemenetluses, mis on kestnud juba ligikaudu aasta, on

hagejal võimalus esitada pankrotiavaldus pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 kohaselt. Kohtule

ei ole esitatud andmeid selle kohta, et hageja oleks esitanud pankrotiavalduse OÜ Niknas pankroti

väljakuulutamiseks. Samuti on hagejal õigus ÄS § 187 lg 4 alusel esitada hagi OÜ Niknas

juhatuse liikme vastu.

Kohus leiab, et puudub vajadus analüüsida eraõigusest tulenevaid kahju hüvitamise aluseid

(VÕS § 115; 127; 1045), kuna kohus tuvastas, et hagejal kahju puudub.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. OÜ Santalle esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru

Maakohtu 05.02.2016. a otsus täielikult ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista Narva kohtutäitur Andrei Krek´ilt

OÜ Santalle kasuks välja tekitatud kahju hüvitamiseks 16 037, 24 eurot.

Apellant leiab, et Viru Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, põhinedes

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel. Kohus hindas vääralt kohtutoimikus olevaid

tõendeid ning andis tsiviilasja faktilistele asjaoludele ja kohtutoimikus olevate tõenditele väära

õigusliku hinnangu. Kohus tegi ebaõige järelduse, et hagejale pole kahju tekitatud. Rikkumised

tõid kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.

Apellant märgib, et asjas kohaldamisele kuuluv RVastS § 8 lg 1 teine lause on oma sisult sarnane

VÕS § 127 lõikele 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb tuvastada varaline diferents, s.o

kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda

võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (Riigikohtu

seisukoht tsiviilasjas 3-2-1-36-15, kohtuotsuse p 22).

Käesolevas tsiviilasjas seisneb hagejale tekitatud kahju rahasumma 16 037,24 eurot

kaotsiminekus, mis oli tsiviilasjas nr 2-11-3948 hagi tagamise määruse alusel hageja kasuks

arestitud OÜ Niknas arvelduskontol. Mai 2011 seisuga oli kontol nimetatud ulatuses raha olemas,

kuid pärast konto aresti alt vabastamist kanti raha sealt ära (vara vähenes). Hagi tagamise eesmärk

on hoida ära olukord, kus hagi rahuldamise korral on kohtuotsuse täitmine raskendatud või

võimatu. Hagejal tekkinud kahju vastab VÕS § 128 lg 3 mõttes otsese varalise kahju mõistele.

Apellant ei nõustu kostja seisukohaga, et ehkki hageja nõude täitmine muutus raskemaks, ei ole

see siiski muutunud võimatuks, kuna hagejal jätkuvalt nõue OÜ Niknas vastu summas 19 000

eurot. OÜ-l Niknas puudub muu vara, mille arvelt saaks täita hageja nõude.

Kostja alustas OÜ Niknas vara suhtes täitemenetlust Viru Maakohtu 08.03.2011 ja 02.05.2011

määruste alusel (tl 7-9). Seega olid TMS § 2 lg 1 p 1 tähenduses täitedokumentideks Viru

Maakohtu kohtu 08.03.2011 ja 02.05.2011 määrused, mitte 19.12.2011.a Viru Maakohtu määrus.

Kohtumäärustest nähtuvalt on kohtud tuvastanud, et OÜ-l Niknas puudub vara, mille arvelt saaks

täita hageja nõuet tsiviilasjas 2-11-3948 ning hagi tagamine muu abinõudega peale

arvelduskontode arestimise pole võimalik. OÜ Niknas kinnitas 31.03.2011 esitatud

määruskaebuses, et hagis nimetatud summa väljamaksmisel ei ole ta suuteline täita muid rahalisi

kohustusi ning see toob kaasa tema majandustegevuse lõpetamise või pankrotistumise. Seega on

hageja sattunud kostja tegevuse tõttu halvemasse olukorda võrreldes sellega, mis esines enne OÜ

Niknas arvelduskontode aresti alt vabastamist.

Ebaõige on Viru Maakohtu järeldus, et hagejale pole kahju tekitatud, kuna hageja pole tõendanud

OÜ Niknas vastu oleva nõude väärtuse vähenemist. Apellandi arvates on kohus vääralt hinnanud

tõendeid, sh kohtutäitur Krista Järveti 01.04.2015 ja 25.11.2015 õiendeid, asudes nende põhjal

seisukohale, et hageja ei ole tõendanud OÜ Niknas vastu oleva nõude väärtuse vähenemist.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise

nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul

viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul

arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja

tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Kahju olemasolu

tuvastamiseks tuleb kindlaks teha, kas hagejal kolmanda isiku vastu olevad nõuded on osaliselt

või täielikult väärtusetud. Kõnealuste nõuete väärtus sõltub esmajoones kohustatud isiku

maksevõimest (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-09 p 11, nr 3-1-1-41-11 p 17.3 ja nr 3-1-1-

106-12 p 57). Tsiviilasjas 3-2-1-49-07 selgitas Riigikohus, et kostja vastu esitatud kahjunõude

suurus sõltub alusetu rikastumise nõude majanduslikust, mitte raamatupidamislikust väärtusest.

Hageja nõue OÜ Niknas vastu pärast kostja poolt OÜ Niknas arvelduskontode aresti alt

vabastamist on muutunud lootusetuks ja väärtusetuks. Põhjendamatu ja vastuolus Riigikohtu

praktikaga on maakohtu seisukoht, nagu oleks OÜ Niknas 2014. majandusaasta aruande alusel

tõendatud, et võlgnikul on vara, mille arvelt saaks täita hageja nõude. Muuhulgas on OÜ Niknas

kohustuste suurust aruandes kajastatud ebaõigesti.

Ebaõige on Viru Maakohtu järeldus, et hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1

alusel, kuna hageja ei ole teinud omalt poolt kõike mõistlikku kahju vältimiseks. Seadusest ei

tulene maakohtu seisukoht, et kahju vältimiseks pidanuks hageja esitama pankrotiavalduse OÜ

Niknas vastu või hagi OÜ Niknas juhatuse liikmete vastu. RVastS § 7 lg-t 1 on võimalik

tõlgendada selliselt, et õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei välista alati hüvitise

väljamõistmist täielikult, vaid võib olla aluseks ka hüvitise vähendamisele (Riigikohtu lahend nr

3-3-1-47-08 p 22 ja 24). Käesoleval juhul on hageja teinud kahju vältimiseks kõik seaduses

ettenähtud toimingud seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

OÜ Niknas juhatuse liikme vastu hagi esitamiseks ei ole alust, sest OÜ Niknas arvelduskontol

oleva raha ülekandmisel pärast kostja poolt arvelduskontode aresti alt vabastamist pole juhatuse

liige äriühingu ees hoolsuskohustust rikkunud.

Käesolevas tsiviilasjas on kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kostja tegevus OÜ Niknas

pangakontode aresti alt vabastamisel on olnud õigusvastane, Hagejale on tekitatud kahju ning

esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Hageja ei nõustu kostja

seisukohaga, et Viru Maakohtu 19.12.2011.a määrus tsiviilasjas 2-11-3948, millega tühistati hagi

tagamise abinõud, kuulus viivitamata täitmisele.

Kostja on rikkunud TMS § 48 lg 1 p 4, TMS § 49 lg 1 nõudeid ning TMS § 8 ja vastutab KTS

§ 9 lg 5 järgi.

5. Narva kohtutäitur Andrei Krek vaidleb apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu ja taotleb

selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda ning mõista

apellandilt vastustaja kasuks välja tema kantud menetluskulud, s.h õigusabikulud.

Vastustaja jääb oma varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde, v.a aegumise vastuväite

osas, mida maakohus ei rahuldanud ning mille üle apellatsiooniastmes vaidlus puudub. Maakohtu

05.02.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on asjaolusid ja tõendeid õigesti

hinnanud ning kokkuvõtvalt leidnud, et hagejal puudub kahju.

Maakohus on õigesti leidnud, et kahjunõude esitamise esimene eeldus ehk kahju ei ole tõendatud.

Tõendamise kohustus oli hagejal. Vastustaja esitatud OÜ Niknas majandusaasta aruandest

nähtuvalt oli OÜ-l Niknas vara 101 907 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et puudub võimalus selle

vara arvelt nõuet rahuldada. Samuti pole hageja muul viisil tõendanud, et tema OÜ Niknas vastu

oleva nõude väärtus oleks vähenenud.

Kohtutäitur Krista Järveti õiendistest ei nähtu kinnitusi, justkui puuduks võlgnikul igasugune

vara. Õiend puudutab üksnes registervara. Apellatsioonkaebuses on eksitavalt kajastatud

maakohtu 26.11.2015 istungi protokolli sisu. Kostja ei ole omaks võtnud, et OÜ Niknas kontolt

raha ärakandmisega oleks OÜ Niknas vara vähenenud.

Asjakohased ei ole apellandi viited 08.03.2011, 02.05.2011 ja 01.12.2011 jõustunud Viru

Maakohtu määruste ja Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2011 määruse põhjendustele, mille kohaselt

puudus OÜ-l Niknas vara, mille arvelt saaks täita hageja nõuet tsiviilasjas 2-11-3948. See, et hagi

tagamise abinõuna ei saadud sel hetkel arestida muud vara, ei tähenda, et selline vara üldse

puudus. Lisaks ei ole 2011. aasta olukord tingimata võrreldav aastaga 2014, mille majandusaasta

aruandega on tõendatud OÜ Niknas varaline seis. Ettevõtte raha hoidmine pangakontol ei saa olla

ainuvõimalik vara hoidmise viis.

Pelgalt asjaolu, et OÜ Niknas majandusaasta aruandes puudus viide apellandi nõudele suuruses

19 000 eurot, ei muuda kogu aruannet ebausaldusväärseks. Isegi juhul, kui see nõue oleks

kajastatud, jääks OÜ Niknas varade suuruseks ikka ca 82 000 eurot.

Kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et raha on OÜ Niknas kontolt välja võetud, kuid puuduvad

mis tahes andmed ja tõendid selle kohta, kuidas see raha kontolt eemaldati, kellele ja kuidas kanti

ning kas selleks ka mingit alust oli. Seetõttu ei saa ka kuidagi väita, et OÜ Niknas juhatuse liige

on oma hoolsuskohustust täitnud ning seega ei saa ka välistada nõude esitamist ja selle edukust

ÄS § 187 järgi. Maakohus on õigesti hinnanud, et hagejal oli sellise nõude esitamise õigus

olemas, kuid ta ei ole seda õigust kasutanud.

Isegi kui kohus leiaks (või oleks leidnud), et apellandil on kahju tekkinud, esinevad kostja

vastuväidetes märgitud muud alused, mis välistaks kostja vastutuse hagejal tekkinud kahju eest.

Kohus jättis teised väited õiguspäraselt käsitlemata, kuivõrd esimene eeldus ehk kahju tekkimine

ei olnud tõendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja

menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus, millega

rahuldada hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 16 037,24 eurot.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

TsMS § 651 lg 1 alusel ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ega

põhjendatust hageja nõude aegumise osas. Apellatsioonastmes on vaidlus selle üle, kas hagejal

on tekkinud kostja ebaseadusliku tegevuse tagajärjel kahju ning kas kostja on kohustatud selle

kahju hagejale hüvitama.

9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks asjas leidnud kinnitust hagejal

kahju tekkimine.

Kahju hüvitamise eesmärk nii RVastS § 8 lg 1 kui VÕS § 127 lg 1 järgi on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb tuvastada varaline

diferents, s.o kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse

olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.

Hagejal on tsiviilasjas nr 2-11-3948 tehtud kohtulahendist (Viru Maakohtu 19.12.2014.a

kohtumäärusega kinnitatud kompromiss) tulenev nõudeõigus OÜ Niknas vastu summas 19 000

eurot. Tsiviilasjas nr 2-11-3948 toimunud kohtumenetluse kestel oli Santalle OÜ hagi OÜ Niknas

vastu tagatud selliselt, et Viru Maakohtu 08.03.2011. a ja 02.05.2011. a määrustega olid arestitud

OÜ Niknas arvelduskontodel olevad rahalised vahendid. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ Niknas

arvelduskontol AS-is Swedbank oli konto arestimise ajal raha 16 037,24 eurot.

Juhul, kui kohtutäitur A. Krek ei oleks vabastanud OÜ Niknas arvelduskontot arestist

04.01.2012.a, siis ei oleks saanud võimalikuks kontol olnud raha sellelt kontolt mujale kandmine

ning 19.12.2014. a kohtulahendi jõustudes oleks hagejal olnud võimalik saada oma nõue

rahuldatud kontol olnud rahasumma, s.o 16 037,24 euro ulatuses.

10. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise eesmärk ongi TsMS § 377 lg 1 järgi kohtuotsuse,

millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-30-11). Kui

hageja taotluse alusel on kohus otsustanud hagi tagada ning sellekohane kohtumäärus jääb

menetluse ajaks jõusse, siis saab lähtuda sellest, et esines tõsiselt võetav oht, et hagi tagamata

jätmise korral oleks kohtulahendi täitmine raskendatud või võimatu.

Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud hageja väited, mille kohaselt tal

tekkis kahju seetõttu, et kohtutäitur vabastas ennatlikult võlgniku pangaarve arestist ja see

võimaldas võlgnikul kontol olnud raha mujale kanda. Kui kontot ei oleks arestist vabastatud, siis

oleks hageja saanud oma nõude kontol arestimise aja seisuga olnud vahendite ulatuses rahuldada

ilma selleks olulisi täiendavaid pingutusi tegemata.

Iseenesest on õige, et ka hagi tagamise abinõude ennatliku tühistamise tagajärjel ei pruugi

tingimata kahju tekkida, kui võlgnikul on või tekib piisavalt vara, et hageja nõue mõistliku aja

jooksul rahuldada.

11. Praegusel juhul ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, nagu oleks võlgnikul asja

materjalidest nähtuvalt piisavalt vara ning et hageja ei ole teinud piisavalt pingutusi rahuldamaks

oma nõue võlgniku muu vara arvel.

Hageja avalduse alusel on kohtutäitur Krista Järvet jaanuaris 2015 alustanud täitemenetlust

nr 167/2015/8. Kohtutäituri 01.04.2015. a ja 25.11.2015.a teatistest nähtub, et võlgnikul puudub

niisugune vara (sh raha pangakontodel ning registrisse kantav vara), mille arvel oleks võimalik

sissenõudja nõuet rahuldada. Kohtutäituril ei õnnestunud sisuliselt terve aasta jooksul võlgniku

juhatuse liikmega ühendust saada, sh tuli isegi täitmisteade avaldada väljaandes „Ametlikud

Teadaanded“.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja on käesolevas menetluses täitnud oma

tõendamiskoormise tõendamaks, et OÜ Niknas vastu suunatud nõude täitmine on muutunud

sisuliselt võimatuks. Kuna hageja kasuks oli tsiviilasjas nr 2-11-3948 hagi tagatud ja hageja

nõude täitmiseks täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri andmetel ei ole ligikaudu aasta jooksul

õnnestunud võlgniku juhatuse liikmega mingisugust kontakti saavutada, siis ei tulnud hagejal

esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et sissenõude pööramine OÜ Niknas muule väidetavale

varale (nagu väidetavad nõudeõigused kolmandate isikute vastu või jaotamata kasum) ei ole

võimalik ega piisavalt tulemuslik.

12. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on OÜ Niknas 2014. a

majandusaasta aruandega tõendatud, et hageja nõudel on jätkuvalt olemas majanduslik väärtus

ning nõude rahuldamine on perspektiivikas. Majandusaasta aruandes märgitu kohaselt koosneb

võlgniku vara ülekaalukas osas nõuetest ja ettemaksetest (summas 101 884 eurot), kuid puuduvad

igasugused andmed väljavaadete kohta nende nõuete realiseerimiseks ning ettevõttel tegeliku

vara tekkimiseks.

Põhjendatud on ka hageja seisukoht, mille kohaselt on alust kahelda OÜ Niknas majandusaasta

aruandes esitatud andmete õigsuses. Nii ei ole äriühingu bilansis kohustuste hulgas märgitud

OÜ Santalle nõuet summas 19 000 eurot, mis tulenes tsiviilasjas nr 2-11-3948 Viru Maakohtu

19.12.2014.a kohtumäärusega kinnitatud kompromissist. Bilansis esitatud andmetel oli

äriühingul 31.12.2014.a seisuga kohustusi vaid 3450 euro ulatuses.

Juhul, kui OÜ-l Niknas on nõudeid teiste isikute vastu, siis peamine võimalus nende kohta teavet

saada oleks just OÜ-lt Niknas endalt. Üldteadaolevalt ei peeta võlaõiguslike nõudeõiguste kohta

avalikke registreid vm andmekogusid. Kui kohtutäituril ei õnnestunud ligi aasta jooksul

täitemenetluse käigus OÜ Niknas juhatuse liikmega kontakti saada, siis jääb arusaamatuks, mil

viisil saanuks hageja OÜ Santalle pöörata oma sissenõuet OÜ Niknas kui võlgniku

nõudeõigustele kolmandate isikute vastu.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja materjalide põhjal on hageja nõude

rahuldamine OÜ Niknas vara arvel sisuliselt lootusetu. Seega on hagejal tekkinud kahju

tulenevalt võimaluse kaotusest rahuldada oma nõue 16 037,24 euro ulatuses OÜ Niknas

pangakontol olnud rahaliste vahendite arvel ilma täiendavate oluliste pingutusteta.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole hageja teinud omalt poolt

kõike mõistlikku kahju vältimiseks. Millegagi ei ole põhjendatud, justkui oleks OÜ Niknas

pankrotiavalduse esitamine võinud aidata kahju tekkimist ära hoida. Samuti puudub käesoleva

asja materjalide põhjal alus arvata, et hageja võiks esitada ÄS § 187 lg 4 kohase hagi OÜ Niknas

juhatuse liikme vastu. Puuduvad viited sellele, et OÜ Niknas juhatuse liige oleks oma tegevusega

tekitanud äriühingule kahju, mille hüvitamist osaühingule hageja kui võlausaldaja võiks kahju

kannatanud osaühingu asemel nõuda. Tegemist ei ole mõistlike võimalustega kahju

ärahoidmiseks RVastS § 7 lg 1 tähenduses.

Menetluses ei ole esile toodud ühtki konkreetset võimalust, missuguse isiku vastu ja millisel

alusel oleks hageja saanud tõenäolise eduväljavaatega esitada tagasinõude selle asemel, et esitada

kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu.

14. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja ülejäänud vastuväidetega kahju puudumise ning kostja

tegevuse õiguspärasust puudutavas osas.

Õige ei ole kostja seisukoht, mille kohaselt kuulus hagi tagamist tühistav kohtumäärus

viivitamatule täitmisele ning seetõttu ei saaks kostjale ette heita kohtumääruse täitmist

(OÜ Niknas pangakonto arestist vabastamist) enne määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

Puudub alus heita hagejale ette määruskaebuse esitamist alles kaebetähtaja viimastel päevadel,

selle asemel, et teha seda koheselt.

Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 467 lg 5 mõttest tulenevalt ei kuulunud viivitamatule

täitmisele kohtumäärus, millega kohus tühistas hagi tagamise abinõude kohaldamise. TsMS

§ 390 lg 2 teises lauses sätestatakse, et määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise

määruse peale peatab määruse täitmise. Kolleegiumi hinnangul tuleb sätte tõlgendamisel

arvestada seda, et hagi tagamise tühistamise määruse peale on hagejal õigus esitada

määruskaebus kogu kaebetähtaja vältel. Vastasel korral muutuks seadusest tulenev kaebetähtaeg

illusoorseks.

15. Praegusel juhul tühistas Viru Maakohus oma 19.12.2011.a määrusega tsiviilasjas

nr 2-11-3948 varasemate kohtumäärustega kohaldatud hagi tagamise abinõud, s.o OÜ Niknas

arvelduskontode arestimise, seetõttu, et hageja ei tasunud kohtu määratud tähtajaks täiendavat

hagi tagamise tagatist. Hageja oli eelnevalt tasunud tagatise 5 % ulatuses nõudesummalt. Viru

Maakohus leidis oma 01.12.2011. a määruses, et hagejal tuleb tasuda hagi tagamise täiendav

tagatis summas 8632,69 eurot, mis moodustanuks ligikaudu 50 % hageja nõude summast. Tartu

Ringkonnakohus tühistas oma 14.02.2012. a määrusega maakohtu määruse, leides, et hagejalt

täiendava tagatise nõudmine oli põhjendamatu ja alusetu.

Kostja (kohtutäitur) vabastas võlgniku pangakontod arestist enne kaebetähtaja möödumist,

rikkudes sellega hageja õigust hagi tagatusele tsiviilasjas nr 2-11-3948 ning sellest tulenevatele

soodustagajärgedele. Kohtutäituri tegevus peab vastama nii TsMS-s kui ka TMS-s sätestatule.

Seega pidi kostja ka tsiviilasjas nr 2-11-3948 toiminguid tehes arvestama hageja õigustega.

16. Ringkonnakohtu hinnangul käitus kohtutäitur pangakontode arestist vabastamisel jõustumata

kohtumäärusest tulenevalt süüliselt, s.o vähemalt hooletult (VÕS § 104 lg-d 2 – 4). Asjas ei ole

vaidlust, et kohtutäitur oli teadlik, et kohtumäärus, millega hagi tagamise abinõud tühistati, ei

olnud veel jõustunud ega kaebetähtaeg möödunud. Seega pidi kohtutäitur ette nägema ka

võimalust, et hagi tagamine jääb siiski jõusse. Samuti pidi kostja ette nägema, et kontode

ennatliku arestist vabastamise tagajärjel võib konto jääk väheneda, mis omakorda toob kaasa

hageja nõude rahuldamise raskendamise või võimatuks muutumise.

Tekkinud kahju ja kostja süülise õigusvastase käitumise vahel on põhjuslik seos. Ilma kostja

poolse toiminguta (võlgniku kontode arestist vabastamine) ei oleks võlgnik saanud kontol olnud

raha käsutada ning hagejal oleks säilinud võimalus rahuldada oma nõue selle raha arvel.

17. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul esile toodud asjaolusid, mis annaksid alust

kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel. Kahju ei tekkinud osaliselt kahjustatud

isikust tulenevatel asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Kolleegiumi

arvates ei ole põhjendatud lugeda kahju tekkimise ohtu suurendavaks asjaoluks seda, et hageja

esitas Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-11-3948 tehtud 19.12.2011. a kohtumääruse peale

määruskaebuse kaebetähtaja viimastel päevadel.

Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1, RVastS § 7

lg 1 ja § 8 lg 1 alusel rahuldamisele.

18. TsMS § 173 lg 3 ja § 162 lg 1 alusel tuleb asjas kantud menetluskulud jätta kostja kanda.

Seega tuleb kostjal kanda lisaks enda menetluskuludele ka hageja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Hageja esitas maakohtus kantud kulude kohta 17.12.2015. a menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt kandis hageja esimese astme kohtus menetluskulusid kokku 2850 eurot õigusabikulude

näol. Hageja sai õigusabi 28,5 tunni ulatuses töötunni hinnaga 100 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud osaliselt.

Kirjalike kohtule esitatavate dokumentide koostamisele on hageja menetluskulude nimekirja

järgi kulunud 17,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul saab tsiviilasja keerukust ja mahtu

arvestades põhjendatuks pidada ajakulu 13 tundi. Hageja lepingulise esindaja vahendusel esitatud

kirjalikud menetlusdokumendid on osaliselt sisu osas kattuvad; 03.12.2015.a seisukoht koosneb

suures ulatuses õigusnormide tsitaatidest.

Kohtuistungitel osalemisele kulus menetluskulude nimekirja järgi kokku 11 tundi. Kohtuistungite

protokollidest nähtuvalt kestis 26.11.2015 istung 2 tundi ja 55 minutit, 07.12.2015 istung kestis

2 tundi ja 2 minutit; kokku 4 tundi ja 57 minutit ehk ümardatult 5 tundi. Arvestades kummagi

kohtuistungi ettevalmistamiseks ühe töötunni on kohtuistungitega seotud põhjendatud ja vajalik

ajakulu 7 tundi. Lisaks tasus hageja maakohtus riigilõiv 700 eurot.

Seega on hageja lepingulise esindaja poolt esitatud õigusabiteenuse põhjendatud ja vajalik maht

esimeses kohtuastmes 20 töötundi, töötunni hind 100 eurot ning väljamõistmisele kuuluva

menetluskulu suuruseks on 2700 eurot (sh 2000 eurot õigusabiteenuse katteks ja 700 eurot

riigilõivu katteks).

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja apellatsiooniastmes

menetluskulusid 900 eurot, s.o õigusabikulud 9 töötunni ulatuses, mis kulusid hageja lepingulisel

esindajal apellatsioonkaebuse koostamisele. Kuna apellatsioonkaebuses tugineb hageja juba

varasemas menetluses esitatud seisukohtadele, loeb ringkonnakohus apellatsiooniastme

põhjendatud ja vajalikuks õigusabiteenuse mahuks 6 tundi ja sellest lähtudes menetluskulude

rahaliseks suuruseks 600 eurot. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel ka riigilõivu

700 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul vastab õigusabiteenuse maht kahes kohtuastmes kokku 26 tunni

ulatuses käesoleva tsiviilasja olemusele ja keerukusastmele. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

välja mõistmisele 2600 eurot maakohtus ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulude katteks ning

1400 eurot kahes kohtuastmes tasutud riigilõivu katteks, kokku 4000 eurot.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/