2-15-18866/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-18866

Tsiviilasi

Sofa Express OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri Marek

Laanemets 4. detsembri 2015 ja 10. detsembri 2015

otsuste peale täiteasjades nr 014/2014/1081 ja

014/2014/1243

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. novembri 2015 määrus

menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sofa Express OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja: Sofa Express OÜ (registrikood 11160221),

seaduslik esindaja MI

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets

Puudutatud isik II (sissenõudja I): Jekon Invest AS

(Norra registrikood 998040345), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jüri Ploom

Puudutatud isik III (sissenõudja II): OSAÜHING

TALLCHART (registrikood 10541719), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 9. novembri 2015 määrus jätta muutmata osas, milles maakohus

jättis rahuldamata avaldaja Sofa Express OÜ taotluse Tallinna kohtutäiturilt Marek

Laanemets õigusabikulude katteks 900 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks.

2. Sama määrus on ülejäänud osas jõustunud ilma edasi kaebamata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda ja

määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2 (4)

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses esitas Sofa Express OÜ (avaldaja) 14. detsembril 2015 Harju Maakohtule

kaebuse Tallinna kohtutäituri Marek Laanemets (kohtutäitur, puudutatud isik I) 4. detsembri ja

10. detsembri 2015 otsuste peale täiteasjades nr 014/2014/1081 ja 014/2014/1243.

Harju Maakohus rahuldas põhimenetluses 19. augusti 2016 määrusega avaldaja kaebuse ja

tühistas kaebusega vaidlustatud otsused. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda.

Maakohtu määrus jõustus 4. oktoobril 2016.

2. Avaldaja esitas 1. septembril 2016 maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks. Avaldaja menetluskulud olid riigilõiv 80 eurot, tõlkekulu 476,28 eurot ja

õigusabikulu 900 eurot. Avaldajale on õigusabi osutatud 9 t hinnaga 100 eurot/t.

Jekon Invest AS (puudutatud isik II) esitas 18. oktoobril 2016 maakohtule taotluse menetlus-

kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Ta palus hüvitada kulu õigusabile 692,15 eurot.

Õigusabi osutati 5 t 36 min hinnaga 120 eurot/t, millele lisandub kantseleikulu 20,15 eurot.

OSAÜHING TALLCHART (puudutatud isik III) esitas samuti 18. oktoobril 2016 maakohtule

taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Tema menetluskulu moodustas

õigusabikulu summas 350 eurot. Õigusabi osutati 3 t ja 30 min hinnaga 100 eurot/t.

3. Kohtutäitur menetluskulude kindlaksmääramise taotlustele vastuväiteid ei esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus rahuldas 9. novembri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt välja avaldaja

kasuks menetluskulude hüvitisena 556,28 eurot. Samuti rahuldas kohus osaliselt puudutatud

isikute II ja III avaldused.

Avaldaja menetluskulude kohta märkis maakohus, et need on põhjendatud kaebuselt tasutud

riigilõivu (80 eurot) ja tõlkekulude (476,28 eurot) osas. Lepingulise esindaja kulu (900 eurot)

ei kuulu hüvitamisele. Ühestki avaldaja kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et avaldajat

esindab kohtumenetluses Owe Ladva, seega ei saanud kohtutäitur ette näha, et avaldaja kasutab

antud asjas õigusabi. Maakohus tugines Riigikohtu 20. novembri 2011 määrusele tsiviilasjas

nr 3-2-1-112-11; 15. oktoobri 2009 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09 ja 6. jaanuari 2010

määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale 24. novembril 2016 määruskaebuse. Ta palub

määruse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata taotluse õigusabikulude välja-

mõistmiseks. Avaldaja palub uue määrusega rahuldada taotlus ka 900 euro väljamõistmiseks.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks ei tugine vaidlustatud määrus kaevatavas osas seadusele ega kohtupraktikale. Maakohtu

viidatud Riigikohtu lahendid käsitlevad kulutuste ettenägemist kui arvestamist teataval ajal

kehtinud mittevaraliste nõuete lahendamisel tekkinud kulude hüvitamise piirmääradega.

Ettenähtavate kulutuste hulka kuuluvad võimalikud tehtavad kulutused esindajale või

nõustajale ehk kvalifitseeritud õigusabile – tingimusel, et need jäävad põhjendatult

mõistlikkuse piiridesse ning ei ületa mingilgi määral kehtivaid piirmäärasid.

3 (4)

Teiseks sai kohtutäitur ette näha avaldaja õigusabikulusid. O. Ladva esindas avaldajat juba

kohtutäituri peale esitatud kaebuse läbivaatamisel 25. novembril 2015 ja kohtutäituril oli

hiljemalt sellest ajast teada talle esitatud kaebuste mitterahuldamisel tekkivate võimalike

kohtumenetlustega seonduvate kulutuste liigid ja ligilähedased määrad. Vastavad asjaolud on

tuvastatavad täitetoimikus.

Kolmandaks, põhimenetluses tehti asja sisuliselt lahendav määrus kirjalikus menetluses ning

kohus ei andnud avaldajale aega ega võimalust esitada avaldusi ja dokumente (sh anda teada

kirjalikus menetluses õigusabi kasutamisest).

Neljandaks on 900 eurot põhjendatud ja vajalik õigusabikulu. Avaldaja seaduslikul esindajal ei

ole juriidilist kvalifikatsiooni, esitatud dokumentidest oli arusaadav nn juriidiline kirjaoskus ja

summa võrreldes teiste väljamõistetud kulutustega ei ole ka põhjendamatult suur.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kaevatud osas jätta tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus

rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Puudutatud isikud maakohtu määrust ei

vaidlustanud.

Seega on vaidlustatud määrus edasi kaebamata jõustunud osas, millega kohtutäiturilt mõisteti

välja avaldaja ning puudutatud isikute II ja III kasuks menetluskulu hüvitised.

8. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohtu viidatud kulude ettenähtavuse põhimõte ei kohaldu ainult mittevaralise nõuete puhul.

Sama põhimõte kehtib ka neis kohtuasjades, kus menetluskulu piirmäärad ei ole seaduse või

määrusega selgelt ette nähtud. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab esindajakulude

ettenähtavuse põhimõte muu hulgas seda, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse

menetlustoimingu puhul arusaadav, et selle teeb lepinguline esindaja.

TsMS § 217 lg 4 sätestab, et esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses

(TsÜS) esinduse kohta sätestatut, kui TsMS-st ei tulene teisiti. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib

esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne

esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 järgi toimub volituse andmine esindatava poolt vastava

tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või

avalikkusele; samas lg 2 näeb ette, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine

mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus

tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana

ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

Vastavalt TsMS § 221 lg-le 2 tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse

kohtule. Tervikuna tuleneb eeltoodust, et esindaja osalemine menetluses muutub kohtule ja

vastaspoolele nähtavaks alates vastava volikirja esitamisest. Toimikust ega kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et avaldaja oleks põhimenetluses osalenud läbi lepingulise esindaja.

4 (4)

Isegi kui avaldaja kasutas menetluses osalemisel abi ja kui ta sai tasulisi konsultatsioone, ei saa

neid pidada esindaja tasudeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses.

Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt

välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on

toimunud kohtumenetluses (Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13

teine lõik). Kohtumenetluse kulusid ei õigusta ega muuda ettenähtavaks lepingulise esindaja

varasem osalemine täitemenetluses.

Põhimenetluses on avaldaja esitanud lisaks kaebusele ja selle täpsustusele seisukoha

kohtutäituri vastusele, taotluse kohtudokumentide kättetoimetamiseks ja tõlked. Seega on

põhjendamatu ka avaldaja etteheide maakohtule, et talle pole antud aega dokumentide

esitamiseks ega võimalust teada anda õigusabi kasutamisest. Erinevate menetlusdokumentide

esitamisel kohtumenetluses oli avaldajal võimalik korduvalt kohtule ja vastaspoolele teada anda

lepingulise esindaja olemasolust.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et õigusabikulu (900 eurot) ei kuulu

kohtutäiturilt avaldaja kasuks väljamõistmisele.

9. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul selle normi alusel jätta

kõik määruskaebusega seonduvad kulud menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes TsMS § 177

lg 1 p-st 1 määrab ringkonnakohus kindlaks, et menetlusosalistel ei tule määruskaebemenetluse

kulusid vastastikku hüvitada.

10. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm