1-17-101/2 · 1-17-101/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-17-101

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

05. jaanuar 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidberg Kaitsja advokaat Heiki Kuningas

Kriminaalasi K.R süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades

Süüdistatav K.R , IK XXX; sünniaeg: 15. september 1998. a;

kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; töökoht või õppeasutus: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.R KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks üks (1) kuu vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana K.R kinnipidamise aeg 04.–05. jaanuar 2017. a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust K.R-ile Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2016. a otsusega kriminaalasjas nr. 1-16-8987 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe (2) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista kolm (3) kuud kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada K.R-ile mõistetud vangistus üldkasuliku

tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb ükssada kuusteist (116) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe (1) aasta pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on kohustatud järgima kontrollnõudeid K.R vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla K.R

kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista kannatanu K.R-ilt

Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi (registrikood: 10151355; arveldusarve: XXX) kasuks üks (1) euro 30 senti.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena K.R-ilt kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot. KrMS § § 180 lg 3 järgi jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud K.R menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700001199. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja

number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade

vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonn

akohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

K.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, võttis 04. jaanuaril 2017. a kella 10.00 paiku Tartus Jalaka 34 Konsumi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks moonisaia koguväärtusega 1,30 eurot.

Sellega pani K.R toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.R kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.–05. jaanuar 2017. a, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust K.R-ile Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada mõistetav vangistus 116 tunni üldkasuliku tööga, mille

tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.R kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud

alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile

oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kuriteoga tekitatud kahju on kokkuleppe kohaselt 1,30 eurot, mille hüvitamiseks on kannatanu

Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv esitanud ka tsiviilhagi. Kokkuleppega on K.R hagi õigeks võtnud ja on nõus sellega, et kohus nimetatud summa temalt kannatanu kasuks välja mõistab.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 352.50 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel K.R-ile tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde karistuse osas, kuid olid nõus kokkuleppesse tegema muudatuse süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmise osas ning jätta

osa menetluskuludest, vähemalt sundraha osas, riigi kanda. Ka K.R oli nõus kokkuleppes nimetatud menetluskulude vähendamisega. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

K.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tulenevalt TsMS § 440 lg 1. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Menetluskuludena kuulub K.R-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu, millele lisandub kaitsjatasu 24 eurot kohtumenetluses. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust (üle 400 euro), süüdistataval töökoha ja igasuguse sissetuleku puudumist (saab emalt ja isalt kokku toetust umbes 25-40 eurot kuus) ning tema enda selgitusi kohtuistungil (puudub kindel elukoht, elab erinevate tuttavate juures), siis on alust arvata, et menetluskulude täies mahus äratasumine käiks talle ilmselgelt üle jõu ning paneks ta edaspidi veelgi raskemasse majanduslikku olukorda.

Seega on põhjendatud kohaldada tema suhtes KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa ettenähtud menetluskuludest riigi kanda, samuti anda süüdimõistetule võimalus tasuda menetluskulusid osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum