2-16-14483/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-14483

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2017, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Liis Arrak Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

SB (pankrotis) hagi MK vastu kahju hüvitamiseks

Harju Maakohtu 01.11.2016 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SB (pankrotis) määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SB (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Gennadi Mihelson Kostja: MK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2016 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SB (pankrotis) (hageja) esitas 26.09.2016 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 27.10.2016), milles palus pankrotihaldur MK-lt (kostja) välja mõista 9586,75 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viru Maakohus 20.02.2008 välja hageja pankroti ning nimetas pankrotihalduriks kostja. 2009.a jaanuaris anti pankrotivõlgniku arvelduskontol olevast rahast OÜ-le A laenu summas 9586,75 eurot. Samal ajal võlgnes OÜ A pankrotivõlgnikule 607 893,86 eurot. Hageja leiab, et tegemist oli põhjendamatu väljamaksega ning 9586,75 eurot ei kasutatud sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna haldur ei võtnud arvelduskontot koheselt oma kontrolli alla, ega ole seda raha tagasi nõudnud ka laenu saajalt või ülekande tegijalt (JR) või arveldusarve aresti rikkunud Swedbank AS-ilt, siis on haldur rikkunud oma kohustusi. Vaidlusaluse summa võrra jääb hageja võlausaldajatele võlgu, kuna seda ei kasutata võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 63 lg 1 sätestab, et haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi menetlusse võtmata. Hageja oli OÜ A ainuosanik ning juhatuse liige. Kostja ei teinud OÜ-le A ülekannet. Ülekantud summat ei saa käsitleda hageja kahjuna, kuna hageja arvelduskontol olnud vara muutus pankrotivaraks, mida kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Lisaks ei saa hageja esitada hagi, mille esemeks on pankrotivara koosseisu kuuluv nõue, kuna see õigus on läinud üle haldurile (PankrS § 35 lg 1 p 2).

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

3. 01.11.2016 määrusega keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.

4. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p-st 2 läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Ka kahjunõue halduri vastu PankrS § 63 lg 1 järgi on pankrotivarasse kuuluv varaline nõue. Seega puudub hagejal PankrS § 63 lg 1 järgi esitatava nõude osas tsiviilkohtumenetlusteovõime, mis on menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Kirjeldatud olukorras ei ole hageja esitanud hagi eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Määruskaebus

5. Hageja esitas 15.11.2016 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavalduse menetlusse.

6. Maakohus ei ole põhjendanud, et raha ülekandmine oli pankrotimenetluse huvides, kuigi ta oleks pidanud seda tegema, kui keeldus hagi menetlusse võtmast. Hageja jääb selle juurde, et kuna pankrotivarast tehti ebaseaduslik väljamakse summas 9586,75 eurot, siis selle võrra jääb pankrotivõlgnik võlausaldajatele võlgu. Selle summa oleks saanud ära jagada võlausaldajate vahel. Võlgnikul on PankrS § 63 alusel õigus esitada nõue pankrotihalduri vastu.

Vastus määruskaebusele

7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Lisaks tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumisele esinevad ka muud hagi menetlemist välistavad asjaolud – oluline osa hageja nõude rahuldamise eeldustest on hagis käsitlemata; hagejale ei ole kahju tekkinud; hageja ei ole hagi esitanud mitte enda, vaid oma võlausaldajate õiguste kaitseks.

Edasine menetluse käik

8. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

10. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel seetõttu, et hagejal puudub sellise nõude esitamiseks tsiviilkohtumenetlusteovõime. Kolleegium maakohtuga ei nõustu. PankrS § 35 lg 1 p 2 sätestab küll, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Samas näeb PankrS § 63 lg 1 ette, et haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 63 lg 1 on PankrS § 35 lg 1 p 2 suhtes erinorm. Kolleegiumi hinnangul annab PankrS § 63 lg 1 võlgnikule õiguse esitada pankrotihalduri vastu kahju hüvitamise nõude ka juhul, kui vaidlus puudutab pankrotivara. PankrS § 63 lg 1 ei tee erisust selles osas, kas kahju puudutab pankrotivara või mitte. Maakohus ei ole ka selgitanud, millisel eesmärgil peaks PankrS § 63 lõiget 1 tõlgendama kitsendavalt, s.o selliselt, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse ajal pankrotihalduri vastu kahjunõuet, kui kahju on tekitatud võlgniku varale, mis kuulub pankrotivara hulka. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Kostja on leidnud, et hagi esitamist välistavad ka muud asjaolud. Kolleegium märgib, et hagiavalduse menetlusse võtmine on maakohtu pädevuses. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast seetõttu, et hagejal puudub sellise nõude esitamiseks tsiviilkohtumenetlusteovõime. Ringkonnakohus sellega ei nõustunud. Muude asjaoludega ei ole maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kujundada seisukoht kostja muude väidete suhtes, mis tema hinnangul on aluseks asja menetlemisest keeldumisele.

12. Hageja on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta. Kolleegium selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmine ei ole ringkonnakohtu pädevuses, vaid on maakohtu pädevuses.

13. TsMS § 173 lg 3 teine lause sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Krista Kirspuu Liis Arrak